.. 2011. I kvartalis oli 51 000 töötut tööd otsinud aasta või kauem (pikaajalised töötud), neist 18 000 kaks aastat või kauem (ülipikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas 37%-ni, ülipikaajaliste töötute osatähtsus 13%-ni. Vähem kui 6 kuud töötute arv on viimased kolm kvartalit veidi vähenenud. (Ibid) Töötus oli aasta alguses rekordiliselt kõrge, kuid inimeste usk töö leidmise võimalusse on siiski paranenud. Seda näitab heitunute arvu vähenemine. Kui eelmise aasta teisel poolel kasvas tööotsingutest loobunute arv 11 000-ni, siis tänavu I kvartalis vähenes see samale tasemele, mis eelmise aasta alguses -- 7000-ni. (Pikaajaline töötus...2010) Tööga hõivatute hinnanguline arv oli tänavu I kvartalis 554 000, mis on Eesti taasiseseisvusaja väikseim hõivatute arv. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes hõivatute arv 4,6%, eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,6%. Tööhõive on vähenenud
Rohkem on ohustatud madalama haridustasemega noored või üle keskea inimesed, vähem ohustatud aga kõrgharidusega inimesed. Kasutamata tööjõu ressurss on ka need nn. heitunud inimesed, kes on loobunud tööotsingutest ja keda ei määratleta töötute, vaid mitteaktiivsetena. Pidevalt suurenenud heitud isikute osatähtsus mitteaktiivsete hulgas on viimastel aastatel jätkuvalt suurenenud. Eesti tööturgu iseloomustav kõrge töötuse tase, eriti aga pikka aega töötute ning heitunute suurenev hulk oma ühelt poolt arvukate sotsiaaltoetuste, teiselt poolt aga saamata jäävate maksude näol, on riigi jaoks vägagi kulukas. Pikemat aega tööturult eemal olnud inimesed kaotavad oma erialase ettevalmistuse ning tööharjumuse, samuti on nende sulandumine tööturuga järjest raskem. Tööturust võõrandumine põhjustab ka sotsiaalseid probleeme, pingestades nii veelgi enam teravat sotsiaalmajanduslikku olukorda.Paljude Eesti ja
poolt tootmata jäänud toodang. Mida väiksem on hõivatute arv, seda vähem laekub makse riigikassasse, samuti tuleb maksta välja töötutoetust. Riigil jääb saamata nii tulu- ja sotsiaalmaks ning kuna töötute sissetulekud on piiratud, väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata eelkõige ka pikaajalistele töötutele, kellel on eriti keeruline uuesti tööle saada ning seeläbi vältida heitunute osakaalu suurenemist ühiskonnas. Tööpuudus tekitab pingeid ning vaimseid ja sotsiaalseid probleeme. Lisaks arvab Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaak Ginter, et kui puudub võimalus legaalsel teel elatist teenida, areneb ka kuritegevus. Riik üritab siiski majanduslike ja sotsiaalsete pingete vältimiseks tööhõivet suurendada ning rakendab kahesugust tööhõivepoliitikat aktiivset ja passiivset. Eesti näitel on eelkõige tegemist passiivsega
võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud. · Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole võimelised, siia kuuluvad koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl ja puuetega inimesed. Töötajad ehk hõivatud palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu. Töötud inimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd. Heitunute grupi moodustavad need inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja loobunud otsingutest. Töötus ehk tööpuudus töötute osatähtsus tööjõus. Majanduspoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on saanud täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad enamasti käsikäes. Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta
· Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole võimelised, siia kuuluvad koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl ja puuetega inimesed. Töötajad ehk hõivatud palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu. Töötudinimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd. Heitunute grupi moodustavad need inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja loobunud otsingutest. Töötus ehk tööpuudus töötute osatähtsus tööjõus. Majanduspoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on saanud täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad enamasti käsikäes. Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta
nimetatakse varjatud tööpuuduseks. Kuna tööotsijal ei ole tegelikult üldist registreerimiskohustust tööametite juures, siis statistika hõlmab töötutena ainult neid tööotsijaid, kes erinevatel põhjustel on end registreerinud. Need, kes pole ennast registreerinud, kuid siiski ostivad tööd ilma tööhõivetalituse abita, ei ole kajastatud statistikas. Pikaajalise töötuse kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. Kõik need, kes pärast pikka otsimist on tagasi tõmbunud, kuid siiski põhimõtteliselt sooviksid töötada, nimetatakse heitunuteks. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitteeestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem 17 kui eestlastel, kuid tööotsinguist loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009.
TÖÖHÕIVE MAAL (L8) Tööealise rahvastiku, tööjõu ja hõivatute dünaamika Eesti maakohtades. Tööealise rahvastiku hulk on aastast 1990 langenud maakohtades mitukümmend protsenti. Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades Aastal 1990 oli maakohtades töötuid ning heitunuid alla 1 protsendi. 2000 aastaks oli töötute hulk kasvanud 14%-ni ning heitunuid oli 8%. 2010 aastal oli töötute hulk kasvanud juba 18%-ni kuid samas jäi heitunute hulk 4% ligi. Hõivatute ja töötute jagunemine Eesti maakohtades haridustaseme järgi ja selle muutused. Hõivatute jagunemine: esimese haridustasemega töötajaid oli 1990ndal aastal u 30%, aastal 2010 u 15%. Teise haridustasemega töötajaid oli aastal 1990 u 50%, aastal 2010 60%. Kolmanda haridustasemega töötajaid oli aastal 1990 u 17% nind aastal 2010 u 28%. Töötute jagunemine: esimese haridustasemega töötuid oli aastal 1991
Passiivne tööpoliitika: tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, andes töötutele mitmesuguseid sotsiaalseid garantiid. Nt töötu abiraha. 81. Kuidas satuvad inimesed töötute kategooriasse? Kuidas sellest seisundist välja saadakse? Langeb tööjõu hulgast välja; muutub töötuks, sest kohe ei ole võimalik tööd leida; leiab endale uue töökoha. Välja: võetakse pärast ootamist tööle tagasi. Palgatakse esmakordselt. Minnakse heitunute kategooriasse, kes on kaotanud usu tulevikku ja loobunud edasistest tööotsingutest. 82. Mis on nn efektiivsuspalk ja kuidas see mõjutab tootlikust? Kuidas saab efektiivsuspalga teooria abil selgitada asjaolu, et erinevatel eriaaladel on sageli erisugune töötuse määr? Efektiivsuspalga teooria järgi on ettevõtjal kasulik maksta oma töötajatele tasakaalupalgast kõrgemat palka,s est see tagab töötajate lojaalsuse ja nende töö kõrge tootlikkuse
kes ei ole võimelised töötama, nt. puudega inimesed, vanurid. 9.6. Inimeste sattumine töötute kategooriasse, sellest välja saamine Langeb tööjõu hulgast välja, nt puude või muu haiguse tõttu, lahkub ise töölt, kuid muutub töötuks, kuna kohe ei ole võimalik tööd leida või on ta vallandatud. Töötute hulgast on võimalik välja saada kolmel viisil: võetakse pärast ootamist tööle tagasi, palgatakse esmakordselt või minnakse üle heitunute kategooriasse, kes on kaotanud usu tulevikku ja loobunud edasistest tööotsingutest. 9.7. Palgataseme ja tööpuuduse seotus Ametiühingute ja valitsuse palgapoliitika mõju tööpuudusele Mida kõrgem on palk, seda rohkem inimesi soovib töötada. Samas on ettevõte huvitatud tööjõu palkamisest seda enam, mida madalam on palgatase. Ametiühing, millel mõnes riigis on palgatingimuste kujundamisel monopoolne võim, kehtestab oma liikmetele sellise palga,
annaabi.ee 
