Vaadatakse, kas võib põhjustada pöördumatuid muutusi looduses, seada ohtu inimesed või kultuuripärandi ja vara Millest sõltub? Tootmisviisist Lihatooted ja piimatooted on suurima keskkonnamõjuga Miks? Säilitusviisist Töötlemisviisist Kliimasoojenemisest Miks võib olla erinev? Erinev tootmisviis Erinev töötlemisviis Erinev hoiustamisviis Kohaliku toote mõju on väiksem kui imporditud Võimalused vähendamiseks Kinnine tootmine. ( keemiliselt ebavajalike ainete eraldamine heitgaasist) Teada, mida süüa ja kui palju Osta just selles koguses sööki, mida vaja mitte osta nii palju, et peab ära viskama Kasutatud materjalid http:// ec.europa.eu/environment/newprg/pdf/7EAP_Proposal/et.pdf http://adepte.ee/teenused/keskkonnakorraldus/keskkonnamojuhindamine / http://foodweb.ut.ee/s2/209_281_116_Keskkond_taldrikul.pdf http://foodweb.ut.ee/Toidust_saasteainetest_ja_keskkonn_171.htm Täname kuulamast
reaktiivlennukite heitgaasid TAGAJÄRJED-taimede kasvu pidurdumine,fotosünteesi aeglustumine,nahavähk,silmahaigused,suureneb ülepäevituse oht,mutatsioonide teke KUIDAS VÄLTIDA-vähendada freoonide tootmist,ohtlikud jäätmed viia kogumispunktidesse Kliima soojenemine(globaalne soojenemine, kasvuhooneefekt): PÕHJUSED-CO2 hulga kasv,metaani eraldub prügimägedelt ja biopuhastitest ja märgaladelt,reaktiivlennukite heitgaasist tekkinud N2O,põlemisjäägid õhus, udu linna kohal TAGAJÄRJED-temperatuuritõus,polaaralade liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind,rohkem torme ja looduskatastroofe,ettearvamtud probleemid põllumajanduses(parasvöötme sisealade kliima kuiveneb),kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega,vähenevad tundra pindalad KUIDAS VÄLTIDA-tuled kustu,puhtamad kütused
Bensiinimootorite puhul kasutatakse kolmiskatalüsaatorit , mille abil neutraliseeritakse vingugaasi(CO) , süsivesinikke (CH) ja lämmastiku oksiide (Nox). Pärast katalüütilist järelpõletust tekivad neist süsihappegaas (CO2) , lämmastik (N2) ja veeaur (H2O). Katalüsaatori tõhusa toime eeldus on temperatuur 400 C ...800 C ja mootori töötamine stöhhiomeetrilise kütteseguga (lambda=1). EGR Heitgaasitagastusega (Exhaust gas recirculation , EGR) suunatakse osa heitgaasist uuesti põlemiskambrisse . See alandab tipmist põlemistemperatuuri ja vähendab seega lämmastiku oksiidide (Nox) teket. Bensiiniaurupüüe Bensiiniaur (lenduvad süsivesinikud, CH) püütakse kinni kütusepaagil olevas aktiivsöeanumas. Aktiivsüsi ei suuda auru siduda piiramatult , seepärast tuulutatakse sütt mootori töö ajal sisselaskeõhu läbiimemisega ; süsi puhastub ja püütud süsivesinikud põlevas mootoris ära . Heitgaasi järelpõletus
hästi siis, kui on vaja piirata toidu keedusoolasisaldust. Peakapsa välimised lehed ja lillkapsas sisaldavad ligi 50 mg % kaltsiumi, mida organism hästi omastab. Vähemal määral leidub kapsastes magneesiumi, fosforit ja rauaühendeid. Viimaseid on lillkapsas rohkem. Mikroelementide poolest on kapsas suhteliselt vaene; võiks ehk nimetada koobaltit, mis võtab organismis osa vereloomest. Maanteeäärsetel peenardel koguneb kapsastesse autode heitgaasist kahjulikku pliid. Väike kalorsus Kapsas on rohkesti vett ja vähe süsivesikuid (3--5 %), kusjuures viimastest peaaegu poole moodustavad seedimatud kiudained -- need soodustavad soolestiku tegevust ja aitavad organismist kolesterooli välja viia. Kiudaineid on rohkem valges peakapsas, nui- ja rooskapsas, vähem lill- ja hiina kapsas. Valku on kapsas 1,2--4 % -- rohkem roos-, lill- ja nuikapsas, vähem valges ja punases peakapsas.
teha.Bensiinimootorite puhul kasutatakse kolmiskatalüsaatorit,mille abil neutraliseeritakse vingugaasi(CO),süsivesinikke(CH) ja lämmastikudi oksiide(NOx).Pärast katalüütilist järelpõletust tekivad neist süsihappegaas(CO2),lämmastik (N2) ja veeaur(H2O).Katalüsaatori tõhusa toime eeldus on temperatuur 400kraadi...800kraadi ja mootori töötamine stöhhiomeetrilise kütteseguga (lambda = 1) Heitgaasitagastus Heitgaasitagastusega (EGR) suunatakse osa heitgaasist uuest põlemiskambrisse.See alandab tipmist põlemistemperatuuri ja vähendab seega lämmastiku oksiidide (NOx) teket. Bensiiniaurupüüe Bensiiniaur(lenduvad süsivesinikud,CH) püütakse kinni kütusepaagil olevas aktiivsöeanumas.Aktiivsüsi ei suuda auru siduda piiramatult,seepärast tuulutatakse sütt mootori töö ajal sisselaskeõhu läbiimemisega;süsi puhastub ja püütud süsivesinikud põlevad mootoris ära. Heitgaasi järelpõletus
Ülemäära suure klapivahe tõttu tekib mootoris iseloomulik metalne klõbin (klapi tiksumine) ja mootori käivitumine on raskendatud. Liiga väike klapivahe põhjustab mootori võimsuse vähenemist, klapipesa ning klapi tööpinna krobeliseks põlemist. Liikluse kahjulikku mõju keskkonnale võib vaadelda kolmes suunas: * mõju inimeste tervisele * mõju kohalikule looduskeskkonnale * mõju atmosfäärile Liikluse mõju inimeste tervisele tuleneb mürast, vibratsioonist, heitgaasist ja tolmust. Osaliselt piiratakse nende kahjulikku toimet õigusaktidega, mis sunnivad ka tootjaid otsima uusi tehnilisi lahendusi. Väga palju sõltub aga autojuhist endast, kaitstes keskkonda oma sõiduviisiga. Kui tolmavatel teedel polegi võimalik tolmu täielikult vältida, võimaldab mõõduka kiirusega sõit selle hulka oluliselt vähendada. Liigne müra häirib inimesi eriti öösel ja varajastel hommikutundidel. Mootorit kohapeal
Termilisel põletamisel eralduvat soojust saab ära kasutada ning vajaduse korral puhastatakse ka põlemisel moodustunud suitsugaasid. Orgaanilisi aineid võib hävitada ka katalüütilise põletamise abil. Katalüütiline põletus kulgeb suhteliselt madalal temperatuuril (350-650oC) ilma nähtava leegita katalüsaatori pinnal. Katalüütilise põletuse rakendamisel tuleb jälgida, et heitgaas ei sisaldaks katalüsaatori mürke (elavhõbe, seatina, tina, tsink jt). Nimetatud metallid tuleb heitgaasist enne selle katalüütilist põletust kõrvaldada. Katalüütilist põletust kasutatakse ka autode heitgaaside puhastamisel. nn. keskkonnasõbralik põletusmoodus on keevkihipõletus ehk põletamine hõljuvas kihis. Kütus viiakse liiva või lubjakivi sisaldavasse keevkihikoldesse. Põlemisõhk suunatakse resti alla nii suure kiirusega, et see viib nii põletatava kütuse kui ka mineraalsed abiaine osakesed hõljuvasse olekusse.
Nimipöörlemissagedusest suurematel pööretel töötav mootor kuumeneb üle ja tema tööiga lüheneb. Mootori ökonoomsust iseloomustab kütuse erikulu maksimaalvõimsusel, mis antakse mikrogrammides džauli kohta (μg/J). Varem väljendati erikulu harilikult grammides hobujõu kohta tunnis (g/hj×h). Kahetaktilise mootori töötsükli nelja protsessi toimumine kahe takti jooksul on võimalik seetõttu, et kahetaktilises mootoris toimub silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasist pumpamise põhimõttel. Pumbakambriks on hermeetiline karter, kus kolvi ülesliikumisel tekib alarõhk ja allaliikumisel ülarõhk. Kahetaktilises mootoris puuduvad gaasi sisse- ja väljalaset reguleerivad klapid. Gaasi jaotab silindris edasi-tagasi liikuv kolb, mis vastavalt avab ja suleb silindri seintes olevad avad. Esimesel taktil, kolvi liikumisel alumisest surnud seisust üles suleb kolvi ülaosa väljalaskeava ja silindris algab segu kokkusurumine. Kokkusurumisel rõhk ja segu
mille tulemusena heitgaasi temperatuur tõuseb 250-350oC-ni. Tolueeni täielik põlemine süsihappegaasiks ja veeks toimub reaktoris asuva (mangaanoksiid + pallaadiumnitraat) terade pinnal. Põlemisgaasid temperatuuriga 450-500°C läbivad soojusvaheti, andes oma soojuse värskele puhastatavale gaasile ning eralduvad atmosfääri. Katalüütilise põletuse rakendamisel tuleb jälgida, et heitgaas ei sisaldaks katalüsaatori mürke (elavhõbe, seatina, tina, tsink jt). Nimetatud metallid tuleb heitgaasist enne selle katalüütilist põletust kõrvaldada. Katalüütilist põletust kasutatakse ka autode heitgaaside puhastamisel. Keskkonnale ohtlike gaasiliste ainete eraldumist võib vähendada ka põletustehnika täiustamisega. Üks selline nn. keskkonnasõbralik põletusmoodus on keevkihipõletus ehk põletamine hõljuvas kihis. Kütus viiakse liiva või lubjakivi sisaldavasse keevkihikoldesse. Põlemisõhk suunatakse resti alla nii suure kiirusega, et see viib nii
teha üks tuur Tallinnast Keilasse ja tagasi KOLMANDA käiguga ja tulemuseks on see, et 100% on kõik masinad pärast sellist "puhastust" välja andnud valmistaja tehase poolt etteantud väärtusest veelgi väiksema mõõtetulemuse. Kõik see jutt puudutab turbodiisleid.Kui tehnoülevaataja ei tea kuidas töötab diislitesti tegemise aparaat siis võib mõõtja teatud juhtudel vastu võtta vale otsuse. Diisli testimise aparaat omab kambert kuhu suunatakse väike osa heitgaasist. Selles kambris on ühes otsas valguskiire lambike ja vastas asub fotodiood. Seega sisuliselt mõõdetakse seda kui palju valgust suudab läbi tungida.Järgnevalt selgitan minu kasutuses oleva tõestusmaterjali põhjal.Tegemist oli Ford Mondeoga millele valmistaja tehas annab turbodiisli suitsususemõõtearvuks K=1,10. Tegime mootorile 8 vabakiirendust ja mõõdetud tulemusekeskväärtus oli 1,40 seega hinne mitterahuldav.Siis tuli SUITSUPAUS 20 minutit kus mootor oli välja suretatud
annaabi.ee 
