Londonis tervitasid Ahtot ja Kõud suure hallooga inglise ajakirjanikud. Mööda Inglismaa lõunarannikut seilates jõudsid nad Torquaysse, kus poiste noorus ja Ahto sarm võlusid kohalikku purjetajaskonda nii, et nendest said Torquay Kuningliku jahtklubi auliikmed. Uuesti teele asudes jõudsid nad 22 päevaga Funchali Madeirasse; sealt edasi Las Palmassesse, kus nad toiduvarusid kogudes valmistusid Atlandi ookeani ületamiseks. 15. juulil 1912 sündis Heinastes Ahto Walter 1926 lõpetab Tallinna 9.Algkooli kuuenda klassi. 1927 laevapoiss neljamastilisel purjelaeval "Tormilind". 1928 õpingud Käsmu merekoolis. 7. august 1930 Ahto ja vend Kõu alustavad purjekaga reisi üle Atlandi ookeani. 18.detsember 1930 jõudmine Miamisse. 4. juuli 1931 Ahto alustab koos kanadalase Barberiga reisi tagasi Ameerikast Inglismaale. 1.november 1931 Ahto ja vend Uku alustavad uut reisi Eestis Ameerikasse. 14
d) Tähtsus: toimub üleminek TURUSUHETELE 2. Laevandus ja meresõit a) Purjelaevanduse õitseng 19. saj. II poolel : · Laevaehitus Häädemeestel, Lahemaal. · Peamiselt rannasõidud Riiga, Peterburi, Soome, Rootsi. · Erihariduseta nn. metskaptenid (Kihnu Jõnn) orienteerusid rannamärkide järgi. b) Salakaubandusest suur sissetulek Põhja-Eesti ranniku-talupoegadele Soomes saadi vilja vastu soola, mida müüdi edasi 4 korda kallimalt. c) Merekoolid Heinastes (Ainazis) 1864, Käsmus jm. 3. Tööstus, transport ja kaubandus a) 19. saj. II poole tähtsaim tööstuskeskus oli NARVA : · 1858.a. rajati sinna Kreenholmi Manufaktuur suur puuvillavabrik (tooraine Ameerikast). b) TALLINNA arengusse tõi pöörde Balti raudtee valmimine 1870: · ühendus sise-Venemaaga andis Tallinnale Riiaga võrreldes mitmeks aastaks eeliseid ja Tallinna sadam muutus jälle suureks väljaveosadamaks.
· Piimaühistud-meiereid · 19.saj lõpul piimakarjakasvatus · 1870- I raudtee, piimatooteid hakati Peterburgi vedama · 1858-Kreenholmi manufaktuur · Kalevivabrikud- Sindis, Kärdlas, Narvas · Eestist kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus · Masina- ja metallitööstus Tallinnas, Tallinn muutus suureks tööstuskeskuseks · Arenes ka ehitusmaterjalitööstus (Narva, Aseri, Kunda) · Arenes laevandus, merekoolid Heinastes(Ainazi) ja Käsmus · 19.saj II'l poolel kasvas ka elanike arv linnas. Töölised asusid elama agulitesse · Barclay de Tolly-Vene väejuht, Napoleoni vastasleeri üks silmapaistvaimaid väejuhte.
territooriumil nii talu kui ka mõisamaal.Vallavanem koos abilisega moodustas vallavalitsuse, kes palkas endale abiks mitmeid ametimehi:vallakirjutaja,rõugetepantija,kool meister. Toodeti:vilja,viinapõletamine,loomakasvatu s,kartulikasvatus. Tööstuse liigid:vabrikutootmine,laevandus,vee- energia,masin- ja metallitööstus,paberitööstus. Laevandus-merekool Heinastes Tööstus-rajati kalevivabrikuid Narva,Sinti ja Kärdlasse. Raudtee-kiirendas uute tööstusettevõtet rajamist,sellega avardusid luliselt kaubavahetuse võimalused ja suurenes Tallina ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiidiveoste tähtsus. 1877-Vene linnaseadus-linnadejuhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte,linnavalitsuse eesotsas oli linnapea, linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud
a Lõuna Eestis (Viljandimaal) 1860-1870 Põhja-Eestis 20. sajand - Saaremaa 6) Passiseadus 1863. a õigus taotleda pass! (väh 21-aastane inimene) 3 kuud või 3 aastat kehtivus. Suurenes liikumisvabadus ja hoogustus ränne Venemaale 7) Muutused 17. sajandil a) meresõidus 19. saj kiire areng. Olulised laevaehituskeskused : Häädemeeste, Lahemaa. Kaupu transporditi : Riiga ja Peterburi. Laevaliiklus tihe ka Soome-Rootsi vahel. 19. saj lõpul hakati koolitama meremehi 1864. a. Merekool Heinastes. b) kaubanduses 1870. a avati Balti raudtee (Paldiski-Tln-Narva-Peterburi) Rajati nii kitsa- kui ka laiarööpalisi raudteid. Uued ühendused: Tapa-Tartu-Riia, Valga-Võru-Pihkva, Tln-Haapsalu c) tööstuses Eelduseks aurumasinate kasutuselevõtt Euroopas. Eestis algas villatöötlemine suur nõudlus kalevi järele. Eesti kalevivabrikud: 1) Narva (Kreenholm) 2) Sindi 3) Kärdla Tekstiilitööstuse kõrval ka masina- ja metallitööstus. Keskus Tln-s.
*Talude päriseksostmine: Lõuna - Eestis sai alguse see.Hinna&kellele müüa otsustas mõisinik.Raha talu väljaostmiseks saadi linakasvatusest.15-20a hiljem levis see P-E.Seal saadi raha kartulikasvatusest *Laevaehitus&meresõit-19s2poolel oli Eestis laevanduse tõusuaeg.Peamised laevaehituskeskused oli Häädemeestes&Lahemaal.Purjekatega veeti kaupa.Metskaptenid olid need,kellel puudus eriharidus.Tekkis ka salakaubandus.Hakati rajama merekoole(tuntuim Heinastes) *Mahtra sõda: Põhja - Eesti oli arendult 15-20a L-E maas.Nüüd hakkas seal talurhva käärimine.Talupojad leitsid seaduse,et abitegu mõisale pole kohustuslik.1858a keeldusid paljud teotööle minemast,mis lõpuks viis Mahtra sõjani.Talupoejad said ihunuhtlust,sunnitööd,Siberisse asumist *Väljarändamine-Passiseadus andis loa väljarändeks,mida kasutasid 10.tuhanded eestlased.See kahanes kui Leinbergi"valget laeva"ei tulnud *Tööstuse&kaubanduse areng-majandusareng oli aeglane
d) Tähtsus: toimub üleminek TURUSUHETELE 2. Laevandus ja meresõit a) Purjelaevanduse õitseng 19. saj. II poolel : · Laevaehitus Häädemeestel, Lahemaal. · Peamiselt rannasõidud Riiga, Peterburi, Soome, Rootsi. · Erihariduseta nn. metskaptenid (Kihnu Jõnn) orienteerusid rannamärkide järgi. b) Salakaubandusest suur sissetulek Põhja-Eesti ranniku-talupoegadele Soomes saadi vilja vastu soola, mida müüdi edasi 4 korda kallimalt. c) Merekoolid Heinastes (Ainazis) 1864, Käsmus jm. 3. Tööstus, transport ja kaubandus a) 19. saj. II poole tähtsaim tööstuskeskus oli NARVA : · 1858.a. rajati sinna Kreenholmi Manufaktuur suur puuvillavabrik (tooraine Ameerikast). b) TALLINNA arengusse tõi pöörde Balti raudtee valmimine 1870: · ühendus sise-Venemaaga andis Tallinnale Riiaga võrreldes mitmeks aastaks eeliseid ja Tallinna sadam muutus jälle suureks väljaveosadamaks.
Merkeli tööst · ,,Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul" 1796 · Tähtis talupoegade haridus · Tartu ainus Vidzeme (Läti) hariduskeskus · Toetasid kapitalismi, et tulevikus arendada suhteid Venemaaga KRIsJANIS · Ärkamisaja vaimne juht VALDEMARS · Õppis TÜ 1854 1858 rahvamajandust (1825 1891) · 1864.a asutas Ainazis (Heinastes) merekooli KRIsJANIS · Folklorist BARONS · ,,Dainade isa" ehk ,,Rahvalaulude isa" (1835 1923) · TÜ 1856 1860 matemaatika, astronoomia · Ajaleht ,,Majas viesis" (Kodu Külaline) (1865 1906) · 1893 tagasi Riiga · Ülejäänud elu korjas/tegeles rahvalauludega JURIS ALUNANS · TÜs 1856 1861 (1832 1864) · Filoloogia, majandus
vilja vaheldussüsteem. Kartulikasvatusega seoses vähenes ka näljahäda. Majanduse areng 1870-1914 XIX sajandi ja XX sajandi vahetusel arenes Eesti majandus kiiresti, kujunesid majanduslikud eeldused Eesti iseseisvumiseks. Transport Tavatranspordiks olid ikka postitõllad ja hobuvankrid. Merelaevandus Kasutati valdavalt purjekaid. Oli purjelaevanduse tõusueag. Laevaehitus koondus Häädemeestele ja Lahemaale. 1864 avati Heinastes merekool. Väljarändamisaeg Ameerikasse tingis vastavate laevade ehitamist. Eesti esimene purjekas, mis Ameerikas ära käis oli "Matador." Raudtee Suured muudatused Eesti majandusse tõi raudteeliinide väljaehitamine, mis kindlusras regulaarse ühenduse Venemaa turuga. 1870 valmis Balti raudtee Paldiskist Peterburgi ning liinid Tapa- Tartu-Valga-Riia ja Tapa-Võru Pihkva. XX sajandi algul valmis tee ka liinil Tallinn-Haapsalu.
1914 a.oli Tsaari –Venemaal üle 400-brt. Purjelaevu veel vaid 12.(Huvitav on märkida, et samal ajal oli soomlastel 96 purjelaeva, 10 neist 2000brt.Suurim 2452 brt“ Malborough Hill“ -1916 aastal kuulus Tsaari –Venemaa üheteistkümmnest Suuremast purjekast 4 Läti ja 7 Eesti laevaomanikele. Need 7 suuremat „merehulgust“ on väärt mainimist: -1904 a.Häädemeestel ehitatud „Vera“,476,19 brt. -1900 a.Bremenis ehitatud „Anna“,473,58 brt. -!892 a. Heinastes ehitatud „Ekvaator“,432,99 brt. -1890 a. Lätis ehitatud“Nimrod“,421,06 brt. -1901 a. Pärnus ehitatud „ Roma“,416,81 brt. -1901 a. Orajõel ehitatud „Taara“,413,57 brt. -1899 a. Orjajõel ehitatud „Uku“, 404,43 brt. Purjekaid valdas enamasti mitu omanikku.Purjeka omanikke Eestis eel.saj.algul viiesaja ümber. -Laevu ehitati eesmärgist lähtudes.Läänemere jaks enamasti 2 mastilisi aluseid,mille meeskond oli4-9 meest.
lehelugejatele, maasoovijate vool ei katkenud ja asi päädis sellega, et kubermanguvõimude kaebuse peale pandi ka ajalehe ilmumine seisma. Suundus Moskvasse, tegutses elu lõpuni Keiserlikus merendusseltsis, väidetavalt olevat esiemst korda sattunud mere äärde 15-aastasena ja olnud merest täielikult lummatud, tegi kõik, et arendada ka läti meresõitu. Oli loonud Läti laevasõiduseltsi, tema algatusel asutati Läti aladele 10 merekooli, enamik paiknes Kuramaa rannikul, 1 Riias, 1 ka Heinastes. Lisaks sellele ei unustanud ta muidugi kunagi ära ka oma rahvuskaaslaste koondamist, sellised väikeste rühmade koosolekud jätkusid nii Peterburis kui Moskvas, Moskvas oli selleks ajaks kogunenud juba suhteliselt rohkesti Läti üliõpilasi. Pandi tööle esimene üliõpilasselts. Valdemars suri Moskvas, aga maeti Riiga. 23.04.2014 Alunans pärines Liivimaalt, õppis Miitavi gümnaasiumis ja sai tuttavaks Valdemarsiga, äratas ta läti rahvusele, sest neil päevil alustas J
annaabi.ee 
