• kaitsta liike ja nende elupaiku • ennistada ja tutvustada elurikkust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; • toetada, arendada ja säilitada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi; • teavitada rahvuspargi külastajaid loodus- ja kultuuriväärtustest ning korraldada loodusharidust. Karula rahvuspark • Eesti kõige väiksem rahvuspark. • Kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. • Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. • Olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus, pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. • Loomadest on esindatud pea kõik Eestis elutsevad liigid. • Linde on loendatud ligi 150 erinevat liiki. Kasutatud materjal http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=vilsandi http://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi_rahvuspark http://www.keskkonnaamet.ee/
lesilad ja rikkalik merelinnustik. Avastamist ootavad ka kivististerohked paeastangud. Karula Rahvuspark LõunaEestis asuva Karula Rahvuspark kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahel on rahvuspargis peidus u 40 järve. Karula oluliseks väärtuseks on pärandkultuurmaastikud. See on üks Eesti väiksematest rahvusparkidest ning sealsete elanike eripäraks on väga tugev side maa ja loodusega.
1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Karula rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Karula rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus ning pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. Kohalikel elanikel on säilinud väga tugev side maa ja loodusega.
............................................. 10 2 Asukohaskeemid (Meegomäe küla) (Minu kodukant lähemalt) 3 Ala piiritlemine Elukohaks on mul Meegomäe küla ja ala piiritleksin nii: Põhjast piiritleb ala minu jaoks mets, kuna tavaliselt liigun autoga mööda autoteed. Lõunast piiritleb ala heinamaa , kuna ma lõuna poole väga ei satu lõppeb minu koduala heinamaaga. Idast piiritleb ala Kose-Käbli maantee, mida mööda sõidan linna. Läänest piiritleb ala mets. Elanikke on külas 2011 aasta seisuga 373. Tegemist on suvilate piirkonnaga, kuid paljud on ehitanud oma suvilad püsielumajadeks. Suviti elab Meegomäe külas rohkem rahvast, kuna lisaks elumajadele on siin ka palju suvilaid. 4 Meegomäe kirjeldus Meegomäe on väike küla, kus on vähe elanike. Külas on väga palju rohelust ja
a) Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. – rannikulõukad, b) Maa-alused tühemikud, kus elavad väga kitsalt kohastunud või endeemsed liigid (peamiselt nahkhiired). – koopad, c) Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. – karstijärved ja -järvikud, d) Lainete kuhjatud madalad pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid. – veealused liivamadalad, e) Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda – tekkivate luidete esimene arenguaste. – eelluited, f) Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. – karid 2
liikuda, kuid seal leidus vaid tavalisi maismaataimi ning enamik alasid olid ka niidetud ja täiesti hooldamatut keskkonda seal ei esinenud. Alad, mis ei piirnenud otsese asustusega, olid kaetud enamasti hügrofüütidega ehk niiskuslembeliste taimedega. Mitmes kohas leidus kalda äärtes ka veesiseseid ja ujulehtedega taimi, näteks kollast vesikuppu Nuphar lutea. Teisi taimeliike käsisitleb pikemalt elustiku peatükk. Lõigu põhjakallas oli enamasti kaetud põllu- ja heinamaaga, mida kaldast eraldasid paju ja sanglepa võsad; samuti asetseb põhjakaldal Navi küla. Lõunakallast aga katsid võsa lõigud ja heinamaad, mis viitasid tugevale inimtegevuse mõjule jõelõigu kaldal. 2.2 Valagala looduslikud tingimused Võhandu jõe valgala paikneb tervikuna Eesti Vabariigi territooriumil. See moodustab ~3% Vabariigi pindalast. 2.3 Sotsiaalmajanduslikud tingimused Vaadeldav jõelõik paikneb Võrumaal Navi küla, Võru linna ja Kirumpää küla ääres.
protsessi ja üsna pea seisis Marial ees sõit kodumaale, ühena ainsatest, kellele võimalust pakuti. Maria müüs osa oma vara Barabinski külas maha, teise osa jagas niisama tasuta ja väikese osa võttis ise kaasa. Tal oli raske sealt lahkuda, jättes maha eestlased, sõbrad ja tuttavad ning tööga saavutatud hea järje, mile nimel ta 8 aastat vaeva nägi. Maria Maria oli neljakümnendates taluperenaine, kellel oli Avinurme vallas oma talu, koos loomade põllu ja heinamaaga. Maria abikaasa oli vene võimude poolt ära viidud ja hiljem tapetud, nii elas ta talus oma poja Karliga, tema teine poeg Henno oli Viljandis tööl ja õppimas, kolmas poeg jäi aga sõjas kadunuks. ,,Vanarahvas ütleb, et emal peab olema kolm poega-ühe annad kroonule, teise maailmale ja komas jääb endale. Minul on just nõnda" (5, 152) Maria lahkus kodunt teadmata kuhu ta läheb, seetõttu ei osanud ta paljut kaasa võtta
4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Puisniitude kaitsega
4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit - regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6
Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad.
-Millises maakonnas on kõige suurem vääriselupaikade osakaal? Põlva VI.- Maa-alused tühemikud, kus elavad väga kitsalt kohastunud või endeemsed liigid (peamiselt nahkhiired). koopad Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda tekkivate luidete esimene arenguaste. eelluited Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. karstijärved ja järvikud Lainete kuhjatud madalad pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid. veealused liivamadalad Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. rannikulõukad Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. karid
annaabi.ee 
