Iga aine, mida saab kuritarvitada, on uimasti. Psühhoaktiivsed ained, mis on seadusega keelatud nim. narkootikumideks. kesknärvisüsteemile jagunevad: *STIMULANDID - amfetamiin, ecstasy,kokaiin. *DEPRESSANDID - opiaadid,rahustid,alkohol. *HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP. Kuidas uimastid inimest mõjutavad? *Uimastite toimel tajub inimene end ja ümbritsevat maailma tavalisest erinevalt - muutuvad meeleolu, taju ja mõtlemine. *Uimastite kasutamisel tekib eufooria ehk heatujulisus, mis tuleneb kriitilise mõtlemise väljalülitamisest. *Mida pikem, põhjalikum ja meeldivam on viibimine illusoorses maailmas, seda raskem on tagasitulek reaalsusesse. Uimastisõltuvus - aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel. Vormid: 1)Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu.Uimasti puudumisel ilmnev halb enesetunne ja masendus tõukab otsima uut annust. Tarbimisest loodetakse leida hingelist tasakaalu.
mõjutamiseks. Iga aine, mida saab kuritarvitada, on uimasti. Psühhoaktiivsed ained, mis on seadusega keelatud nim. narkootikumideks. kesknärvisüsteemile jagunevad: · STIMULANDID - amfetamiin, ecstasy, kokaiin. · DEPRESSANDID - opiaadid, rahustid, alkohol. · HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP. Uimastite toimel tajub inimene end ja ümbritsevat maailma tavalisest erinevalt - muutuvad meeleolu, taju ja mõtlemine. Uimastite kasutamisel tekib eufooria ehk heatujulisus, mis tuleneb kriitilise mõtlemise väljalülitamisest. Mida pikem, põhjalikum ja meeldivam on viibimine illusoorses maailmas, seda raskem on tagasitulek reaalsusesse. Uimastisõltuvus on see, kui aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel. Vormid: · Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu. Uimasti puudumisel ilmnev halb enesetunne ja masendus tõukab otsima uut annust
Ümbritseva keskkonna tajumine ja mõtestamine on väga keerukad protsessid, nende häireteta tööks on vajalik kindel tasakaal, mida uimastite mõjul rikutakse. Endorfiinid on aluseks nähtusele, mis on seotud uimastite tarvitamisega- kõrgendatud meeleolu (nn kaifile) ja taju laiendamisele, mõtlemise avardamisele jms. Seejuures jääb tähelepanu alt kõrvale see, et kõrgendatud meeleolu puhul on tegemist mitte ha tuju, vaid eufooriaga heatujulisus tuleneb kriitilise mõtlemisvõime väljalülitumisest. Muutunud ajutegevuse, ees kätt endorfiinide hulga tõusu tõttu ajus on kõik negatiivsed tunded nagu maha kustutatud. Inimene ei taju iseenda ja maailma enda ümber sellisena, nagu see on, vaid sellisena, nagu ta tahaks seda näha. Sellises maailmas ei ole mingit vajadust ennast kontrollida. Selline muutus ongi inimese läbi aegade tõuganud mõnuained tarbima. Olek illusoorses ,, paremas
(omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse lausa emotsioonide orjadeks, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb niivõrd, et võetakse iseenda suhtes destruktiivne hoiak. Aga et ühiskonnas on intellektil kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele
Ka majanduslik kesine olukord, ei takista mul oma püstitatud eesmärkide saavutamist, kui tahan saavutada selle, milleni püüdlen. Mida näitavad koolis sooritatud testid? Sooritatud testi tulemused näitavad, et suhtun oma töösse väga vastutustundlikult, kuigi esineb mõningast stressi ja pisut viivitamist. Olenemata viivitusest ja stressist, saavad siiski kõik koolitööd tehtud ning päris läbipõlemis ohtu ei ole. Üritan siiski olla täpne, ja mitte hilineda. Ka heatujulisus ja sisemine tunne, et miski ei lõhu mind, viib elus edasi peal minu, lisaks ka mõne kõige nõrgima inimese. RSES- SISE testi tulemus näitab, et olen täpselt keskmise enesehinnanguga. Ma ise arvan täpselt samamoodi, kuna see tulemus iseloomustabki mind. Arvan, et keskmise enesehinnanguga inimene suhtub nii endasse, kui ka teistesse hästi ja isegi samasuguselt kui endasse, ta on piisavalt leplik, ettevaatlik, tasakaalukas. salliv, väga
Sellest seisukohast on ainult üks samm emotsioonide väljasuremise ettekuulutamiseni. (http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Tundeeluhäired ehk emotsionaalse funktsiooni häired Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Muutused emotsionaalses reaktiivsuses võivad ilmneda seisunditena: 1. Hüpopaatia - tuimenenud emotsionaalsus. Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine. 2. Apaatia - erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. 3
Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Tundeeluhäired e. emotsionaalse funktsiooni häired Muutused emotsionaalses reaktiivsuses Afekt (affect) - väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava emotsiooni kirjeldusega. MUUTUSED EMOTSIONAALSES REAKTIIVSUSES ALANEMINE KÕRGENEMINE VÄÄRASTUMINE
inimesi, mis võib olla hõivatuse tagajärg või tingitud vajadusest välistada süü- ja häbitunne. "Kõige selle tunnetamine oleks olnud väga valulik," on ütelnud üks endine hasartmängusõltlane. 4.1.3 Tolerants Paljude sõltlaste puhul on tavaline, et soovitud tulemuse saavutamiseks peab pidevalt doose suurendama. Pinget ja põnevust otsiva hasartmängusõltlase jaoks tähendab see, et ta peab ,,kaifi" (põnevus ja heatujulisus) saamiseks järjest suuremaid summasid panustama. Tolerantsi suurenemine ei pruugi alati esineda. 4.1.4 Võõrutusnähud Hasartmängusõltlased, kes ei saa mängida, võivad kogeda samu sümptomeid nagu ainete tarvitamise sõltlased, kuigi nad ei manusta keemilisi preparaate. Nad võivad kogeda näiteks stressireaktsioone nagu mure ja rahutus, ängistus, südamekloppimine ja iiveldus. 4.1.5 Konfliktid
Niisuguse olemisega sekretäri silmates hindab ka ettevõtte külastaja kindlasti asutuse kultuuri, edukuse ja sisekliima positiivseks. Ka kolleegid saavad juhi jutule tulles julgust, sest sekretäri suhtumisest mõistetakse väga tihti juhi soosingut või siis sallimatust. Eduka koostöö tagab Eesti ettevõtete juhtide arvates : sekretäri ametialane kompetentsus tema distsipliin nägus ja puhas välimus ning heatujulisus. Äärmiselt tähtis on sekretäri informeerida nii enda kui asutuse plaanidest ja töökorraldusest.Sekretäri autoriteedi tagab peaasjalikult juhi isik. Juhi edukuse tagab suures osas tema korralik pere-elu. Hea sekretär on aga kodus eeskujulik perekonnaliige. Enamasti ei kasuta juhid sekretäri abi oma aja tõhusamaks kasutamiseks sugugi kõige otstarbekamalt. Suuremalt osalt kasutavad nad sekretäre telefonikõnede vastuvõtmiseks või
annaabi.ee 
