töö, mille kallal ta töötas 1915-1923. Pealkirjaga ,,Pruut, keda riietavad lahti seitse poissmeest". See töö oli tal kavandatud, koos mõne tööga avaldas ta mõned visandid. Ta oli pannud sellesse ka erinevaid teooriaid tehnikast, matemaatikast, teemaks oli seks, unistus, igatsus, inspiratsioon. Üldiselt arvasid inimesed, et dada on vahend, millega poliitiliselt meelt avaldada. Berliini jäi dada rühmitust juhtima Huelsenbeck, kellega koos olid ka teised juhtfiguurid G.Grosz, J.Heartfield, R.Hausmann ja J.Baader, anti välja ajakirju ja töötati koos teiste väljaannetega. Korraldati näitusi, kus publik sai sõnarahet kultuuri- ja poliitikateemadel, kanti ette ilma sisuta luuletusi. Igal liikmel oli oma eriala, kuid ühine oli nende kirg muuta maailma. Mõnikord võis neist jääda loll mulje, nt. kui Baader ründas Kristust keset jumalateenistust Berliini katedraalis või Weimaris väitis, et on vabariigi esimene president. Tegelikult oli reaalne võitlus, sest
dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma” - Tristan Tzara Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise Kuulsamad dadaismi maalikunstnikud • George Grosz • Elsa von Freytag- • Otto Dix Loringhoven • Marcel • John Heartfield Duchamp • Hannah Höch • Francis Picabia • Kurt Schwitters • Man Ray • Max Ernst • Sophie Taeuber- Arp • Otto Freundlich Marcel Duchamp (1887 – 1968) “Fountain” , “Purskaev”-dadaism “Transition of Virgin into a Bride” - kubism Max Ernst (1891 - 1976) • Au Rendez-Vous des Amis ,1922 Francis Picabia (1879 – 1953,Pariis)
„Undiin“ Kurt Schwitters Dadaist Saksamaal Kommertstrükistest kollaažid – nn. Merzbilder Juhuslikest materjalidest konstruktsioonid – Merzbau „Hannoveri Merzbau“ „Juuksenõelapilt“ – kollaaž Prügi kasutamine kunstimaterjalina George Grosz – saksa Vasakäärmusliku propaganda kunsti ilmeline kunst Raevukas, sarkastiline pige sõjasüüdlaste vastu (kodanlus, ohvitserkond) Graafika, plakatikunst Hiljem ekspressionism John Heartfield – saksa verd, muutis nime Fotomontaažikunst. 1920ndatel Arenes Groszi Berliini dadast Hiljem palju realistlikke fotomontaaže Pärast sõda dada lagunes. Dada oli kunsti piiride avardaja.
Eelistatud juhuslikud väärtusetud materjalid. Mässumeeleolud levisid pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi sapised fotomontaazid, mis olid suunatud juba tärkava fasismi vastu. John Heartfield (1891-1968) Adolf - supermees. 1932. Duchamp kasutas sageli oma töödena tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone. Üpris tuntuks on saanud tema töö "L.H.O.O.Q", mille puhul Duchamp Mona Lisale pliiatsiga vuntsid ja habeme ette joonistas. Marcel Duchamp(1887-1968) L.H.O
naeruvääristamine DADAISM · 1917 dada kunstigalerii rabav uudsus · Eelistati kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest · Kõrvaline oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine · Visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana · Levist trükistena (ajakirjad, plakatid, lendlehed) · New York: Marcel Duchamp, Francis Picabia · Saksamaa: Kurt Schitters, George Grosz, John Heartfield · Itaalia: Giorgio de Chirico Marcel Duchamp `'Trepist alla tulev akt'' Marcel Duchamp `'Jalgratta ratas'' Marcel Duchamp `'Fontään'' Marcel Duchamp `'L. H. O. O. Q.'' Francis Picabia `'Undiin'' Francis Picabia `'La fille nee sans mere'' Francis Picabia `'Cézanne'i portree'' Kurt Schwitters `'Mertz-pilt vikerkaarega'' Kurt Schwitters `'Merzbild 25A, das sternbild'' Kurt Schwitters `'Kollaaz'' Kurt Schwitters `'Vaade hannoveri merzbau'le'' Giorgio de Chirico `'Piazza d'Italia''
kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks (nimi tuleneb sõnast kommerz). Väga omapärane oli tema ateljees kõrgunud Merzbau, segasevõitu konstruktsioon, millesse ta koondas sõpradest-tuttavatest mahajäänud esemeid ja muid juhuslikke asju. Francis Picabia. Raoul Hausmann. Raoul Hausmann. Armastuse paraad Meie aja vaim Dada võidab! Schwitters. Merzbild Schwitters. Heartfield. Adolf - nr. 29a Merzbau supermees Eriti levisid mässumeeleolud pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka vasakäärmusliku propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi (1891-1968) sapised fotomontaazid, mis olid suunatud juba tärkava fasismi vastu. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks. Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega
spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. "Don Quixote ja Sancho Panche" Marcel Janco Marcel Janco Marcel Janco "Ball Zürichis" Hans Arp "Naise torso" Hans Arp "Mets" Hans Arp "Enne minu sündi" Hans Arp "Inimkonkretsioon" Marcel Duchamp "Trepist alla tulev akt" "Fontään" Marcel Duchamp "L.H.O.O.Q." Francis Picabia "Armastuse paraad" "Undiin" Raoul Hausmann "Meie aja vaim" "Dada võidab" Kurt Schwitters "Merzbild nr. 29a" Kurt Schwitters "Merzbau" John Heartfield "Adolf-supermees" Metafüüsiline kunst Tekkis Itaalias1917.aasatal Kunstivoolule andis nime kunstnik Carlos, kes on ka selle kunstivoolu esindaja. Oma teooriaid tutvustasid metafüüsilised kunstnikud ajakirjas Valori Plastici. Kestis kuni 1921. aastani. Tuntumad kunstnikud: Carlos Carra, Giorgio de Chirico, Giorgio Morandi, Alberto Savino. Metafüüsilise kunsti tunnused Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär.
detailides täpsed olla. 33.naivistid prantsusmaal, gruusisas ja eestis ? Rousseau, Niko, Paul Konda 34. dadaismi iseloomulikud jooned. ühiskonna kriitiline, kleebiti erinevat prahti kokku, kunti tavalisi esemeid. 35.mida püüdisd dadaistid maailmale öelda ?naeruvääristasid lääne kultuuri 36.mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? juhuslikke nt puutükid paberid 37.mis uuendusi tõi kunsti M.Duchamp ? pani välja valmistatud esemeid 38.mida uudset tõi kunsti john heartfield ? kasutas fotomontaazi 39.kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid ? S.Froid 40.sürrealismi iseloomulikud jooned. püüdsid vabastada alateadvust 41.millisteks suundadeks jagub sürrealistlik maalikunst oma kujutusviisilt ? ei kujutatud reaalseid asju
Kunst I Maailmasõja ajal Mari Ann Ainsar Ajalooline ülevaade 28. juuni 1914. a tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand I maailmasõda kestis 1914.-1918. aastatel Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriigiks Kunst I Maailmasõja ajal John Heartfield "Adolf- supermees" Kunstiinimeste pettumine ühiskonnas ja Click to edit Master text styles selle väärtustes Second level Eeldused uute Third level kunstivoolude tekkeks Fourth level Fifth level
6. Mis loodi teoseid eelistasid dadaistid luua? - ( Dadaistidele oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine tegelikult kõrvaline ). Olulisem oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. 7. Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbae? - Merzbilder kommertstrükistes kollaazid - Merzbar juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. 8. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? - fotomontaazikunsti. 9. Millistel maadel ja miks oli pärast Ims. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? - mitte ainult paljud kunstnikud, vaid ka Euroopa avalikkus lootis, et möödunud sõda jääb viimaseks. Selliselt mõtlevad kunstnikud olid optimistid ja arvasid, et nende looming suudab muuta elukeskkonda nõnda, et uut moodi ja parem elu saab võimalikuks. 10. Millise asutuse rajas 1919a. W. Gropius? Millega see tegeles? - rajas Saksamaa kunstikooli ,,Bauhaus"
3 1) fototmontaaz, 2) kasutati juhuslikke asju, 3) sõjavastased, 4) paljud asjad tekkisid juhuse läbi 35. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? püüdsid naeruvääristada lääne kultuuri 36. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Sõjast, .....? juhuslikke nt puutükid, paberid 37. Mis uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Mis terminit kasutatakse seoses tema teostega? M. Duchamp esitas valmis objekte. Kasutatakse terminit ready-made. 38. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitilise fotomontaazikunsti. 39. Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? Toetusid Sigmund Freudi alateadvusteooria vastu. 40. Mis on sürrealismi iseloomulikud jooned? Nimeta mõni tuntud sürrealist 1) lähtuti alateadvusest, unenägudest, hallutsinatsioonidest. 2) teema ebareaalne, teemaks unenäod ja müstika. 3) esemed moonutatud, mõistusevastaseks muudetud. 4) meenutasid laste või vaimuhaigete joonistusi
PICABIA · Veidrad masinad, iroonilised kolaazid · ,,Undiin", ,,See siin on Stieglitz" fotoaparaat · Mõtlemisele mitte nägemisele Saksamaa SCHWITTERS · Kommertstrükistest kolaazid (Merzbilder), juhuslikud konstruktsioonid (Merzbau) · Nt ,,Hannoveri Merzbau", ,,Juuksenõelapilt" Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propaganda kunsti ilme (GROSZ) Vahenditeks graafika ja plakatikunst , lisati hüüdlause tektsiga 1920 kujunes sellest montaazikunst (Heartfield) Dada oli lühiajaline sõja lõpuni, 1960 Lääne kunstis alles tugevnes Itaalia Metafüüsiline maalikunst katse väljuda kaasajast CHIRICO · Pettunud kubismis/futurismis · Meeldis sümbolist ja itaalia klassitslik arhitektuur · 1917 aastal liitus Carraga metafüüsiline kunst · Igaviku ja ajatuse tunne · Aja ja ruumi mõõtmine ( kell, joonalud jne) · Linnavaated ja siseruumid
esitada. Sündmust kajastati dada-ajakirjades, mille kujundus ja illustratsioonid olid segadusse ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides. 37. MarcelDuchamp eesmärk oli inimesi üllatada ja panna neid asjadele teistmoodi vaatama. Duchampilt pärineb mõiste ready-made, mis tähendab, et tehases valmistatud asjad oma kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst. 38. Dadaist John Heartfield tõi kunsti fotomontaazi (?) 39. Sürrealistid toetusid Sigmund Freudi seisukohtadele. 40. Sürrealismi iseloomulikud jooned: · üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist · lähtuti sageli unenägudest ja hallutsinatsioonidest Kunstnikud: Salvador Dali, JoanMiró, René Magritte, Max Ernst, 41. Esimene suund kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud
5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Loobus maalimisest ja hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid (nn ready-made) või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6. Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbau? Kollaazid kommertstrükistest nn Merzbilder ; juhuslikest materjalidest konstruktsioonid nn Merzbau. 7. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitiline fotomontaazkunst. 8. Mida maalis tavaliselt Giorgio de Chirico? Milline meeleolu valitseb tema maalidel? Kuidas hakati nimetama tema viljeldud kunstilaadi? Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid. Metafüüsiliseks. 78 Francis Picabia poolt trükis levitatud Marcel Duchamp`i teos ,,L.H.O.O.Q.". Prantsusmaa. 78 Marcel Duchamp. Jalgratta ratas. Metallratas köögitaburetil. 1913. New York
Tihti pakuvad dadaistide teosed rohkem mõtlemisele kui nägemismeelele. Saksamaal omandas dadaism vasakäärmusliku propaganda ilme, peamine vahend oli graafika ja plakatikunst. Dada oli lühiajaline nähtus, mis lagunes pärast sõda, mis avardas kunsti piire. Maal: Hans Arp Marcel Duchamp Francis Picabia Kurt Schwitters George Grosz John Heartfield Metafüüsiline maalikunst - Oli katse väljuda oma kaasajast. Vaimustus Itaalia klassikalisest arhitektuurist. Püüdsid kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Piltidel näeme tavaliselt linnavaateid või siseruume. Rõhutatakse, liialdatakse või nihestatakse joonperspektiivi, et luua igaviku või ajatuse tunne. Esinevad realistlikult kujutatud, kuid õhuta ruumis kummalisi esemetekogusid, mis viitavad aja ja ruumi mõõtmisele (kellad, joonlauad, maakaardid)
enneolematu kujundusega. 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Tegutses New York-is. Termin-vabrikutooted (ready-made). Loobus maalimisest, hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6. Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbau? Merzbilder-kommertstrükistest kollaaz, Merzbau-juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. 7. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitiline fotomontaazikunsti. 8. Mida maalis tavaliselt Giorgio di Chirico? Milline meeleolu valitseb tema maalidel? Kuidas hakati nimetama tema viljeldud kunstilaadi? Maalid, milles ei kehti ,,terve mõistus"(linnavaated). Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid (kellad, joonlauad). 13.Sürrealism 1. Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? S. Freudi 2
kujundusega. 5.Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Tegutses New York’is. Termin-vabrikutooted (ready-made). Loobus maalimisest, hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6.Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbau? Merzbilder - kommertstrükistest kollaaž, Merzbau - juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. 7.Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitiline fotomontaažikunsti. 8.Mida maalis tavaliselt Giorgio di Chirico? Milline meeleolu valitseb tema maalidel? Kuidas hakati nimetama tema viljeldud kunstilaadi? Maalid, milles ei kehti „terve mõistus“ (linnavaated). Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid (kellad, joonlauad). 13. Sürrealism 1.Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? S. Freudi 2
Kunstnikerühmituse moodustavad maailmasõja tulemusel elus pettunud kunstnikud. Kunstnikud võtsid endale eesmärgiks panna inimesi mõistma, et maailm on sõge ja kuritegelik; selleks, et panna inimesi seda mõistma, tuli neid sokeerida. Voltaire'i kabaree Zürichi linnas asutatud, kunstnike rühmitus, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Laulmise asemel karjuti, publikut visati toidujäänustega. Dada levib Saksamaale pärast I MS lõppu. J. Heartfield tegeles fotomontaaziga, on teinud poliitilist kunsti, oli seotud komparteiga. K. Schwitters parempoolsete vaadetega jõukas kondalane Hannoverist, kus tal oli suur villa, mida ta kunsti tehes lõhkuma hakkas. Tema tõi kunstmaastikule prügi (vana mööbel, muu praht Merzbau nt Hannoveri Merzblau), mida saab kunstis otstarbekalt kasutada. Prügi on ta kasutanud ka oma maalidel juuksesalgud, vanad trammipiletid, ziletiterad. Schwittes suri Inglismaal kerjusena. Groszi jõhkrad
Fifth level Suicide 1916 Oil on canvas 100 x 77.6 cm Tate Gallery, London Click to edit Master text styles georg grosz Second level Third level Fourth level Fifth level daam abiellub oma pedantse automaadi Georgiga mais 1920, John Heartfield on väga õnnelik selle üle 1920 42 x 30.2 avarell, kollaaz Galerie Nierendorf, Berlin Click to edit Master text styles Second level georg grosz Third level Fourth level Fifth level hall päev 1921 115/80 õli lõuendil Staatsliche Museen zu Berlin, Nationalgalerie, Berlin
CARLO CARRA 1881-1966 tänapäevast irdunud, igavikulisusele pretendeeriv maailm GIORGIO MORANDI tardumuse tunne, liikumise vältimine DADA, UUSASJALIKKUS JA EKSPRESSIONISM SAKSAMAAL PÄRAST 1918. AASTAT John Hearfield; montaaziehnikaga poliitplakatid GEORGE GROSZ 1893- 1959 (esimene pilt dada surm) Berliini dada kui sarkastiline sõjajärgne karikatuur. Põimub ekspressionismiga (karikatuurne moment!) JOHN HEARTFIELD OTTO DIX Politiseeritud ekspressionism . Kunst mis ei taha ilus olla. Sõjakoledused, sandid. Eesmärk rünnata, paljastada.. kuid mitte ilu. MAX BECKMANN. Sõja järgse berliini õudused. (põgeneb hiljem Hollandisse) SÜRREALISM ANDRÉ BRETON 1896-1966 Sürrealismi manifest 1924: "Puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil välendab mõtte
enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga. Teoseid: „Elevant Celebes“ (1921), „Naine, vanamees ja lill“ (1923), „Millest inimene ei peaks midagi teadma“ (1923). ● Sürrealistide hulka kuulusid MAN RAY (1890-1976), PAUL DELVAUX, GIORGIO de CHIRICO (1888-1978). 9. 1920.-30. aastad prantsuse (Picasso, Matisse, Dufy, Bonnard, de Lempicka, Foujita) ja saksa kunstis (Heartfield, Grosz, Dix, Beckman) Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enamvähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. VENEMAALE on iseloomulik, et uuenduslikud voolud pidasid end bolševistliku
annaabi.ee 
