tõsiasjast, et suure osa oma karjäärist on ta olnud aheldatud ratastooli. Ise on ta öelnud, et põhjus miks teda nii hästi tuntakse on see, et ,,Inimesi lummab, millise kontrasti moodustavad minu väga piiratud kehaline jõud ja selle universumi määratu olemus, millega ma tegelen." Stephen on saanud Oxfordi ülikoolist Bakalauruse kraadi ja peale Oxfordi läks ta edasi õppima Cambridge'i ülikooli teoreetilist astronoomiat ja kosmoloogiat. Suurem osa Hawkingi teadustööst keskendub relatiivsuse (ruumi ja aja olemus) ja kvantteooria (kuidas käituvad universumi väikseimad osakesed) ühendamisele. Üks tema suurimaid füüsikasaavutusi on teooria, mis kirjeldab, kuidas mustad augud kiirgust eritavad. Stephen Hawkingu uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teadlasi. Ta külastab paljusid teisi maid ja peab loenguid.
Stephen William Hawking koostanud Elulugu · Stephen William Hawking sündis 8. jaanuar 1942.aastal, Oxfordis, Inglismaal. · Ta on kuulus inglise teoreetiline füüsik · Ta tahtis õppida matemaatikat, kuigi ta isa soovis, et ta õpiks meditsiini · Koolis, kus ta käis, ei olnud võimalik õppida matemaatikat ja sellepärast valis ta hoopis füüsika · Hawkingsil on avaldatud kolm väga populaarset raamatut,A Brief History of Time, Black Holes ja The Universumi in a Nutshell · Professor Hawkingsil on 12 aukonsuli kraadi · S. W. Hawking on teadusmaailmas tuntud kui "mees, kes on relatiivsusteooria heaks teinud rohkem kui ükskõik kes pärast Einsteini". Veelgi tuntumaks teeb legendaarse professori tema harukordne elukäik · Kahekümneselt läbipõetud lastehalvatuse tagajärjel tekkis Hawkingil harvaesinev haigus -- amüotroofne lateraalskleroos. See on närvisüsteemi hävitav tõbi, mille tulemusel inimene kaotab kontrolli oma...
Stephen Hawking Stephen William Hawking (sündnud 8. jaanuaril 1942) on inglise füüsik. Ta sai 1979. aastal Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessoriks - samal kohal oli kunagi olnud Isaac Newton. Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasii. Kahtlemata on tegemist maailma tuntuima ja enim tähelepanu pälvinud teadusemehega. Hawking külastab paljusid teisi maid ja peab loenguid. Peale spetsiifiliste artiklite ja raamatute on ta edukalt kirjutanud ka laiemale publikule. Tema "Aja lühiajalugu" ("A Brief History of Time", 1988) saavutas tohutu läbimüügi. Pikk nimekiri
Stephen William Hawking - Stephen William Hawking sündis 8.Jaanuaril 1942 aastal Suurbritannias Oxfordis - Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik - Lapsepõlves pere kolis tihti, et vältida II Maailmasõda - Tuntuima ja enim tähelepanu pälvinud teadusemees. - Ta sai 1979. aastal Cambridge ülikooli matemaatikaprofessoriks- samal kohal oli kunagi olnudIsaac Newton - Hawking peamised uurimisvaldkonnad on teoreetiline kosmoloogia ja Kvantgravitatsioon. -Hawkingi isa oli õppinud Oxfordi ülikoolis, ning tahtis , et ka Stephen õpiks seal.Teda hakkas huvitama füüsika, eriti termodünaamika, relatiivsusteooria ja kvant mehaanika - Pärast Oxfordist saadud Bakalaureuse kraadi (1962) jäi ta sinnaõppima astronoomiat.Ta otsustas lahkuda, sest sealne observatoorium oli varustatud ainult sellise tehnikaga millega oli võimalik uurida vaatluse teel päikeseplekke. Teda huvitasid rohkem teooriad kui vaatlus. -Ta läks Oxfordist Cambridge ülikooli õppima
- Lapsepõlves pere kolis tihti, et vältida II Maailmasõda - Tuntuima ja enim tähelepanu pälvinud teadusemees. - Ta sai 1979. aastal Cambridge ülikooli matemaatikaprofessoriks- samal kohal oli kunagi olnudIsaac Newton - Hawking peamised uurimisvaldkonnad on teoreetiline kosmoloogia ja Kvantgravitatsioon. -1950-1953. aastal õppis ta St. Albani tütarlaste koolis (tol ajal võisid kuni 10 aastased poisid käia tütarlaste koolides) -Hawkingi isa oli õppinud Oxfordi ülikoolis, ning tahtis , et ka Stephen õpiks seal.Teda hakkas huvitama füüsika, eriti termodünaamika, relatiivsusteooria ja kvant mehaanika - Pärast Oxfordist saadud Bakalaureuse kraadi (1962) jäi ta sinnaõppima astronoomiat.Ta otsustas lahkuda, sest sealne observatoorium oli varustatud ainult sellise tehnikaga millega oli võimalik uurida vaatluse teel päikeseplekke. Teda huvitasid rohkem teooriad kui vaatlus. -Ta läks Oxfordist Cambridge ülikooli õppima
Stephen William Hawking Faktid elust · Sündinud 8. jaanuaril 1942 · Ta on kuulus inglise teoreetiline füüsik · Professor Hawkingsil on 12 aukonsuli kraadi · On avaldanud kolm väga populaarset raamatut: "A Brief History of Time", " Black Holes" ja "The Universumi in a Nutshell" Valdkonnad · Üldrelatiivsusteooria · Kvantgravitatsioon · Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasi. · Hawking ei ole imearvutaja nagu paljud tänapäeva füüsikateoreetikud. Tema mudelid põhinevad lihtsatel ning loogilistel lähte-eeldustel ja viivad üllatavate tulemusteni. Nt: musta augu kvant-aurustumine. Singulaarsuse teoreemid · 1965
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Mustad augud Autor: Alan Dadajev Õpetaja: Marko Häelm 2015 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................................................. 5 4. Hawkingi musta augu teooria...........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Selle teema ma valisin selle pärast ,et mulle ammu pakuvad huvid mustad augud ja referaadiga saab alati midagi uut teada. Tahtsin teada, mis objektid nad ikka on. Olen alati mõelnud nende peale. Sest kõik objektid universumis on universaalsed ja imelised.
meile tuntud loodusseadused. Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi. Kaob põhjus-tagajärg printsiip ja valitseb nn. kvantgravitatsioon. Teoreetilise füüsika uuringud, mis selle valdkonnaga tegelevad, on praegu alles lapsekingades. Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Hawkingi kiirguse käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale. On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni Samuti on arvatud, et mustad augud on nn. "ussiurgete" sisse- või väljapääsud Musta augu läbilõige on skemaatiliselt kujutatud alloleval pildil. http://www.youtube.com/watch? v=t4bZx_HKR-
suurune. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused. Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi. Kaob põhjus-tagajärg printsiip ja valitseb nn. kvantgravitatsioon. Teoreetilise füüsika uuringud, mis selle valdkonnaga tegelevad, on praegu alles lapsekingades. Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Hawkingi kiirguse käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale. On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni. Samuti on arvatud, et mustad augud on nn. "ussiurgete" sisse- või väljapääsud. Need hüpoteesid on ilmselt tingitud sellest, et mustade aukude kohta on tänapäevalgi vähe teada.
SISSEJUHATUS Kuidas tekkis maailm? Mis peitub taevas? Universum on tohutult suur ja täis saladusi. Ükski inimene ei saa iialgi Universumist kõike teada aga see ei takista mind seda lähemalt uurimast. Valisin oma referaadi teemaks Stephen Hawking’i ja tema panuse füüsikasse, sest füüsika ja Universum on mind alati huvitanud ja leian, et minu valitud teema katab seda ala väga hästi. Olen ka varem oma lõbuks lugenud artikleid ja raamatuid Hawkingi kohta aga seekord võtsin asja tõsisemalt ette. Otsustasin enne referaadi kirjutamist uurida rohkem Stephen Hawking’i elu ja karjääri kohta. Lugesin läbi päris mitu raamatut, kas siis tema enda poolt kirjutatud või temast kirjutatud, mis kajastasid tema elukäiku, näiteks „Juhatus Stephen Hawking’i juurde“ ja „Minu lühiajalugu“. Selles referaadis käsitlen ma Stephen Hawking’i uurimusi Üldrelatiivsusteooria, mustade aukude, Suure Paugu teooria ja ajarände kohta.
osake välja ei pääse Ajalugu 1783 John Michelle musta augu idee 1796 Pierre-Simon Laplace mustade aukude võimalikkus 1915 Albert Einstein Üldrelatiivsusteooria Karl S. Schwarzschildi keeris 1916 Karl Schwarzschild Schwarzschildi raadius 1963 Roy Kerr lahendus pöörlevale mustale augule 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X-1 1974 Stephen William Hawking Hawkingi kiirgus Omadused Allubkõigile füüsikaseadustele Pinnagravitatsioon on kogu sündmustehorisondis konstantne Mass ja suurus on võrdelised (Valgetel kääbustähtedel või neutrontähtedel pöördvõrdeline) Füüsikalised omadused: Mass Elektrilaeng Impulsimoment Liigitus Füüsikaliste omaduste järgi: Schwarzschildimustad augud Pöörlevad mustad augud Massi järgi: Supermassiivsed mustad augud (~105109 Mpäike; ~0
T2 pindala aina väheneb... Kuna aine pinna T sees ei saa liikuda valguse kiirusest suurema kiirusega, osutub ta lõksus olevaks piirkonnas, mis tõmbub kokku nulliks lõpliku aja jooksul. See viib mõttele, et meie mudel on kusagil ekslik. Kuid me näitame, et teatud arukate eeltingimuste täidetuse korral tekib sel viisil tõepoolest aegruumi eriline piirkond, singulaarsus. Võib arvata, et singulaarsus on koht, kus praegu teada olevad füüsikaseadused on rikutud." (Stephen Hawkingi ja John Ellise) Kui universumis on piirkondi, kus teadaolevad füüsikaseadused on rikutud, siis miks pole kindlaks tehtud, mil viisil neid nimelt rikutakse ja millised on singulaarsetes piirkondades kehtivad seaduspärasused? Vastuse annab R.Penrose'i poolt sõnastatud kosmilise tsensuuri hüpotees: kõik aegruumi singulaarsused on ümbritsetud lõkspindadega, 6
teineteisele vastassuundades võimsad kiirgusvood ümbritsevasse ruumi. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused. Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi. Kaob põhjus-tagajärg printsiip ja valitseb nn. kvantgravitatsioon. Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Selle käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale. On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni. Ka on arvatud, et mustad augud on nn. "ussiurgete" sisse- või väljapääsud. Need hüpoteesid on ilmselt tingitud sellest, et mustade aukude kohta on tänapäevalgi vähe teada. Tänan tähelepanu eest!
Seda kõike väidab ta raamatus ,,Suurejooneline kava" ehk siis ,,The Grand Design". 1988 aastal ilmunud raamatus andis mõista, et mõte jumalast või jumalikust olevusest pole tingimata vastuolus kaasaegse teadusliku arusaamaga universumi olemusest. Minuarust ei ole see mõtlemine loogiline, mida ta väidab, kuna ei saa nii olla, et oli olemas mingi gravitatsiooniseadus. See pidi ikka millegist tekkima. John Lennox aga väidab, et maa universum on jumalikku päritolu. Ta leiab, et Hawkingi väidetest hoolimata ei suuda füüsikaseadused kunagi täiel määral universumi olemust selgitada. Seadused ise ei loo midagi, vaid on pelgaks kirjelduseks sellest, mis teatud tingimustel juhtub. Minu arust see on parem lahendus, kuidas võis universum tekkida. Kuna arvan, et siin on ikka jumala käsi mängus. Universum loodi minu arust jumala poolt. Ei saa nii olla, et universum tekkis ex nihilo ehk siis ei millestki. Pidi olema maa looja, kuna muidu ei saaks olla gravitatsiooni
eksisteerimine pole loogiline, ei saa ka olla see loogiline, et tema lõi universumi. Briti teadlane Stephen Hawking kirjutab oma raamatus "Suurejooneline kava", et Suur Pauk oli pelgalt gravitatsiooniseaduse loomulik tagajärg. Mina arvan, et see on üpris mõistlik ning kaldun ka ise seda teooritat uskuma. Kuna füüsikateadus on tänapäeval väga kõrgelt arenenud ja loogiline, siis seetõttu võib seda rohkem usaldada, kui Lennoxi arvamust. Lennox tegi maha Hawkingi väite, mille kohaselt gravitatsiooni olemasolu tõttu oli universumi tekkimine vältimatu. Aga kui arvesse võtta seda, kui kaua on kogu universum arenenud ehk siis ligi 13, 7 miljardit aastat, et saavutada praegune olemus, kaldun just arvama, et gravitatsiooni pikaajalise tegutsemise tagajärjel on tekkinud kogu meie ümbrus. Kui jumal lõi maailma, siis oma kõikvõimsusega oleks ta saanud selle luua ka ühe sõrmenipsuga, mitte miljardite aastatega.
Ka pole pöörleva musta augu singulaarsus enam punkt (nagu Schwarzschildi mustal augul), vaid on rõngakujuline, läbi mille astronaudid võivad sattuda uude universumi ehk antigravitatsioonimaailma. Sellises uues aegruumis must auk mitte ei "ime" enda sisse valgust ja (anti) ainet, vaid tõukab seda endast eemale. Huvitavad faktid Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Hawkingi kiirguse käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale. On avaldatud arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni. Samuti on arvatud, et mustad augud on nn. "ussiurgete" sisse- või väljapääsud. Need hüpoteesid on ilmselt tingitud sellest, et mustade aukude kohta on tänapäevalgi vähe teada.
Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi. Kaob põhjustagajärg printsiip. Singularity singlulaarsus Event Horizon sündmuste horisont Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Selle kiirguse käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, teine aga kiirgub eemale. On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni. Sellised hüpoteesid on ilmselgelt tingitud sellest, et mustade aukude kohta on tänapäevalgi vähe teada. Kasutatud kirjandus: http://www.tahistaeva.pri.ee/?tpl=mustauk.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk http://en
Kui aga vastata, oleks tegu vaid mudelipõhise tõega, millel on vähe ühist tõelise reaalsusega. Lisaks oleks tegu kindla teadusmeetodiga, mida kritiseeris juba Feyerabend. Kuid kas filosoofia on tänapäeva teaduse jaoks surnud? Tänapäeval teevad filosoofid tihedalt tööd koos teadlastega, aidates neil leida vigu ning püstitades hüpoteese ja küsimusi. Näiteks on hinnatud teadusfilosoof Joseph Rouse Hawkingi teooriale vastupidist väitnud. Filosoofia olevat mitte ainult elus, vaid ka hädavajalik kõigile 21. sajandi arukatele ja arvestavatele kodanikele. Teadus on muutunud interdistsiplinaarseks, sest muidu võiksid olulised detailid märkamata jääda. Seda võiks võrrelda nägemisega vaadata võib nii ühe kui teise silmaga, kuid parim on vaadata kahe silmaga korraga, et näha tervikut. Selle tõttu on vaja nii humanitaar- kui reaalharidust ei piisa sellest, kui
"Aja lühilugu" ja "Universum pähklikoores". Raamatus "Universum pähklikoores" lühidalt öeldes on raamatu sisuks kõige üldisemad loodusseadused, mis valitsevad Universumit, ja mida on vaja mõista, et kirjeldada kõike, mis määrab Universumi sellisena, nagu me usume ennast seda nägevat. Loomulikult ei ole võimalik paarisajal leheküljel kirjeldada kõiki ideid, mille kallal tuhanded inimesed on aastakümneid vaeva näinud. Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasi. Hawking ei ole imearvutaja nagu paljud tänapäeva füüsikateoreetikud. Tema mudelid põhinevad lihtsatel ning loogilistel lähte-eeldustel ja viivad üllatavate tulemusteni. Nt: musta augu kvant-aurustumise. 1965. aastal Roger Penrose(Inglismaa) näitas, et üldrelatiivsusteooria kohaselt koondub
gravitatsioonikonstant; m objekti mass, c valguse kiirus) = sündmuse horisondi raadius 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X1 (röntgen kaksiktäht 1. objekt, mida üldiselt võib tunnistada mustaks auguks tema mõjud kaastähele vihjasid sellele, et see peab olema kokkusurutud objekt, massiga, mis on liiga suur, et olla neutrontäht) 1974 Stephen William Hawking Hawkingi kiirgus [must auk peaks kiirgama absoluutse musta keha (idealiseeritud keha, mis neelab kogu talle pealelangeva valguse) spektriga soojuskiirgust] kvantaurustumine Omadused: Mass ja suurus on võrdelised mida suurem on mass, seda suurem ta on Füüsikalised omadused mustal augul on ainult 3 iseseisvat füüsikalist omadust, kui see paigale jääb (No hair theorem)... Need 3 on erilised, sest
üldiselt kandidaadina teooriaks, mis ühendab kvantmehaanika, osakeste füüsika ja gravitatsiooni. 1991.-1995. aasta Kahelisuse revolutsioon Töö stringiliste mustade aukudega kõrgemates dimensioonides viib revolutsioonini arusaamises, kuidas stringiteooria erinevad versioonid on seotud läbi kahelisuse transformatsioonide. See võimaldab progressi sügavama häirimatu pildi saamiseks stringiteoorias. 1996. aasta Mustade aukude entroopia Kasutades Einsteini relatiivsust ja Hawkingi radiatsiooni, leiti vihjeid, et mustadel aukudel on termodünaamilised väärtused, mida peab uurima mikroskoopiliselt. Mustade aukude termodünaamika mikroskoopiline päritolu põhjendatakse lõpuks stringiteoorias. Stringiteooria heidab valgust kogu mustade aukude kvantmehhaanika segadusseajavale teemale. Kasutatud kirjandus · http://www.ted.com/talks/brian_greene_on_string_theory.html · http://www.hot.ee/fiction/teooriad/string.htm · http://superstringtheory.com/index.html
Sellesse oli kogunenud turbakihid ning need andsid selle tekkele Fitzegeraldi looga kooskõlas oleva seletuse. Nii suure augu tekkimiseks, pidi kera VanDevenderi arvates olema vähemalt 20 tonni raskune [5] [6]. Suure Paugu ajal tekkinud peaaegu 100 miljoni tonni raskuse musta augu sündmuste horisont oleks pisem aatomituumast. VanDevender ei mõistnud, kuidas see sai sinnamaani kesta. Must auk kiirgab energiat, milleks on Hawkingi kiirgus. Tänu sellele peaks saama miljoni tonni raskune must auk aurustuma 30 000 aastaga. Teadlane oli aga veendunud, et musta augu ümber koguneb aatomeid nagu elektrone aatomituuma ümber ja need satuvad lõksu, kuid ei neeldu augus. Nende laetud osakese magnetväljade tõttu auk lendabki ja kiirgab valgust, kuna aatomid ioniseeruvad ja moodustavad plasmakogumeid. Nendest tunnustusest ja kirjeldustest oletaski teadlane, et keravälk on nagu pisike must auk [6].
2. dok “Ta pani mulle nimeks Malala” - Mis ei tapa, teeb tugevamaks. 3. draama “Vahemere odüsseia” - Põgenikud üritavad põgeneda samasuguste metslaste eest, kes Euroopas terrorismiakte korraldavad. 4. draama “Tudeng” - Dostojevski romaani ainel. Esitab küsimuse, kas tapmine on õigustatud ja toob välja, et südametunnistus on kõige raskem karistus. 5. James Marshi biograafiline draamafilm “Kõiksuse teooria” - Stephen Hawkingi elust. Ka raske haigusega on võimalik teha suuri tegusid. Tingimusteta armastus, nii heas kui ka halvas teineteise toetamine teevad imesid. Märkimisväärne kirg millegi vastu ja unistuste poole püüdlemine. • Elmo Nüganeni draamafilm “1944” - II maailmasõja sündmused ja õudused. • Zaza Urušadze draamafilm “Mandariinid” - Sõprussidemed võivad tekkida ka kõige
liberalismi, liberaalne demokraatia viib katastroofiliste tagajärgedeni. Valitsused peaksid seda kontrollima. Ennustas sellist asja nagu töö lõpp – mingil hetkel, mis on 20 või 50 aasta pärast, tekib 20/80 ühiskond, 80 % lääne elanikonnast muutub mõttetuks, ülearuseks, sest töö teevad ära masinad või kolmanda maailma riigid (rääkis seda 90ndate alguses). Kartis ka et geneetilised mutatsioonid (ostad oma tulevasele lapsele Stephen Hawkingi ajugeeni, Carmen Kassi säärejooksugeeni jne) saavad kättesaadavaks osale ühiskonnast ja siis tekib lõhe ja krahh. Soros – müüakse hüperreaalsust, kui seda ei hakata reaalsusega rohkem siduma, siis toimub krahh (mis osalt seletab seda lahti, mis praegu on toimunud). Konservatiivsed visioonid: Daniel Bell, A. Gehlen, Francis Fukuyama – Usuvad siiralt sellesse, et vaba turumajandus ja globaliseerumine (liberaalne kapitalism) ongi õige suund
raames. ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA Einsteini loodud teooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverdumise kaudu. ÜRGNE MUST AUK Varajases Universumis tekkinud must auk. 9. Kasutatud kirjandus Stephen Hawking. Universum pähklikoores. A Bantam Book. Ühendkuningriik, 2001. 216 lk. 56 Vaata ka: Stephen Hawkingi kodulehekülge www.hawking.org.uk Cambridge rakendusmatemaatika kateedri kodulehekülge www.damtp.cam.ac.uk/user/gr/public Stringiteooria veebilehekülge http://superstringtheory.com 57
Einsteini loodud teooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverdumise kaudu. ÜRGNE MUST AUK Varajases Universumis tekkinud must auk. 54 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI 9. Kasutatud kirjandus Stephen Hawking. Universum pähklikoores. A Bantam Book. Ühendkuningriik, 2001. 216 lk. Vaata ka: Stephen Hawkingi kodulehekülge www.hawking.org.uk Cambridge rakendusmatemaatika kateedri kodulehekülge www.damtp.cam.ac.uk/user/gr/public Stringiteooria veebilehekülge http://superstringtheory.com 55
annaabi.ee 
