altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eesti-saksakeelset kogumikku. Esimene, ,,Hand- und Hauszbuch für..." (,,Käsi- ja Koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal"1632-38), sisaldas Lutheri väikese katekismuse, evangeeliumid, lauluraamatu ja psalme, palveid, laule. Teine, ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637), ei sisalda süstemaatilist grammatikat, vaid juhatuse eri vormide või konstruktsioonide moodustamiseks ning sõnastiku. 17.s ilmub veel eri autorite grammatikaid (Hornungi oma reeglistab vana kirjaviisi) ja J. Rossihniuse
a UT; 3) 1715 1817 (O. W. Masing); 4) 1817 1840. aastad. Lektor Friedrich Robert Faehlmann seisukoht, et keel on rahva minevikku avav tähtsaim mälestusmärk. Loengutel käsitlenud Stahli keelt, pidanud kirikuraamatute keelt sakslaste poolt rikutuks. Piiblitõlkega seoses tekkis F. sõnul kõnelejaid ja kirjutajaid piirav "raamatumurre". Rõhutab vahet rahva- ja kirjakeele vahel, kritiseerib kirikukeele rahvakeelekaugust. Lektor Mihkel Veske artikkel Stahli teosest "Hand- und Hauszbuch" (1881). Lektor Karl August Hermann õpetas ülikoolis mh vanade eestikeelsete tekstide lugemist ja analüüsi. Ülevaade varasemast kirjasõnast tema teoses "Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani" (1898). Tutvustas kirjasõna ilmekate tekstinäidete kaudu, iseloomustas ka allikate keelekasutust. Käsitlenud ka nn Müncheni piiblitõlkekäsikirja, mis pärineb 1694. aastast. Lektor, hilisem professor Jaan Jõgever
Masing); 4) 18171840. aastad. Lektor Friedrich Robert Faehlmann (lektor 18421850). Seisukoht, et keel on rahva minevikku avav tähtsaim mälestusmärk. Loengutel käsitlenud Stahli keelt, pidanud kirikuraamatute keelt sakslaste poolt rikutuks. Piiblitõlkega seoses tekkis F. sõnul kõnelejaid ja kirjutajaid piirav "raamatumurre". Rõhutab vahet rahva- ja kirjakeele vahel, kritiseerib kirikukeele rahvakeelekaugust. Lektor Mihkel Veske (lektor 18741886) artikkel Stahli teosest "Hand- und Hauszbuch" (1881). Lektor Karl August Hermann (18891909) õpetas ülikoolis mh vanade eestikeelsete tekstide lugemist ja analüüsi. Ülevaade varasemast kirjasõnast tema teoses "Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani" (1898). Tutvustas kirjasõna ilmekate tekstinäidete kaudu, iseloomustas ka allikate keelekasutust. Käsitlenud ka nn Müncheni piiblitõlkekäsikirja, mis pärineb 1694. aastast. Lektor (1909-1919), hilisem professor (1919-1924) Jaan Jõgever
aastad. Lektor Friedrich Robert Faehlmann (lektor 18421850). Seisukoht, et keel on rahva minevikku avav tähtsaim mälestusmärk. Loengutel käsitlenud Stahli keelt, pidanud kirikuraamatute keelt sakslaste poolt rikutuks. Piiblitõlkega seoses tekkis F. sõnul kõnelejaid ja kirjutajaid piirav "raamatumurre". Rõhutab vahet rahva- ja kirjakeele vahel, kritiseerib kiriku- keele rahvakeelekaugust. Lektor Mihkel Veske (lektor 18741886) artikkel Stahli teosest "Hand- und Hauszbuch" (1881). Lektor Karl August Hermann (18891909) õpetas ülikoolis mh vanade eestikeelsete tekstide lugemist ja analüüsi. Ülevaade varasemast kirjasõnast tema teoses "Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani" (1898). Tutvustas kirjasõna ilmekate tekstinäidete kaudu, iseloomustas ka allikate keelekasutust. Käsitlenud ka nn Müncheni UT tõlkekäsikirja, mis pärineb 1694. Aastast Lektor (1909-1919), hilisem professor (1919-1924) Jaan Jõgever
W. Masing ,,Maarahva nädalaleht"); 4) 18171840. aastad. · F. R. Faehlmann. Seisukoht, et keel on rahva minevikku avav tähtsaim mälestusmärk. Loengutel käsitlenud Stahli keelt, pidanud kirikuraamatute keelt sakslaste poolt rikutuks. Piiblitõlkega seoses tekkis F. sõnul kõnelejaid ja kirjutajaid piirav "raamatumurre". Rõhutab vahet rahva- ja kirjakeele vahel, kritiseerib kirikukeele rahvakeelekaugust. · Mihkel Veske: artikkel Stahli teosest "Hand- und Hauszbuch" (1881). · Karl August Hermann õpetas ülikoolis mh vanade eestikeelsete tekstide lugemist ja analüüsi. Ülevaade varasemast kirjasõnast tema teoses "Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani" (1898). Tutvustas kirjasõna ilmekate tekstinäidete kaudu, iseloomustas ka allikate keelekasutust. Käsitlenud ka nn Müncheni piiblitõlkekäsikirja, mis pärineb 1694. aastast. · Jaan Jõgever
Vana arvusüsteem. Saksa laensõnad. Kirde-Eesti rannikumurde ja läänemurde jooned. Sarnaneb Wanradt-Koelli katekismuse keelekasutusega tõestus, et Põ-Eestis võis olla juba kiriklik ühiskeel. Stahl - Koos panid Jheringiga aluse Eesti talurahva katekismuseõpetusele ja regulaarsele eestikeelsete jutluste pidamisele Eesti maakirikutes. 1641 sai Ingerimaa kõrgeimaks vaimulikuks, rajas Ingeri koolisüsteemi. Säilinud on 4-osaline kiriklik käsiraamat "Hand- vnd Hauszbuch für das Fürstenthumb Esthen In Liffland": I osa Lutheri katekismus, II kirikulaulik (1637 - I Eestis trükitud eestikeelne raamat), III evangeeliumid-epistlid, IV kiriklikud talitused-palved. Kokku 998 lk saksa-eestikeelset teksti - normi loov teos. Jutlusteraamat "Leyen Spiegel" ilmus 2 osas - 2 veergu eesti- ja saksakeelse rööpteksti. Mõlemad Stahli raamatud on mõeldud eesti k puudulikult osanud vaimulikele, kes pidid maarahvale emakeelset jumalasõna kuulutama
Kirikukirjanduse põhiliseks rajajaks sai Tallinnast pärit Heinrich Stahl (u 1600-1657), õppis pärast Tallinna triviaalkooli Saksamaal teoloogiat ning töötas pastorina Järva- ja Virumaal. Stahlil oli Rootsi võimude toetus ja teatud eelis ametivendade ees, kellelt ta kogus käsikirjalisi tõlketekste oma raamatute jaoks. H. Stahli esimene eestikeelne raamat ristiusu põhiõpetuse kohta pole säilinud. Tema põhiteoseks on neljaosaline saksa-eestikeelne "Hand und Hauszbuch...". Esimese ja nii mahuka eestikeelse "käsi- ja koduraamatuna" sisaldab see Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid ja epistlid, palveid jm tekste kiriklikeks talitusteks. H. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. Tema käsiraamatutest alates võime hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Stahli jutlustekogu "Leyen Spiegel" peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära, annab mõningaid vihjeid eestlaste
Kirikukirjanduse põhiliseks rajajaks sai Tallinnast pärit Heinrich Stahl (u 1600-1657), õppis pärast Tallinna triviaalkooli Saksamaal teoloogiat ning töötas pastorina Järva- ja Virumaal. Stahlil oli Rootsi võimude toetus ja teatud eelis ametivendade ees, kellelt ta kogus käsikirjalisi tõlketekste oma raamatute jaoks. H. Stahli esimene eestikeelne raamat ristiusu põhiõpetuse kohta pole säilinud. Tema põhiteoseks on neljaosaline saksa- eestikeelne "Hand und Hauszbuch...". Esimese ja nii mahuka eestikeelse "käsi- ja koduraamatuna" sisaldab see Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid ja epistlid, palveid jm tekste kiriklikeks talitusteks. H. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. Tema käsiraamatutest alates võime hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Stahli jutlustekogu "Leyen Spiegel" peegeldab
edenenud. Põhja-Eestis sai kirikukirjanduse põhiliseks rajajaks Tallinnast pärit Heinrich Stahl (u 1600-1675). aktiivselt kiriku- ja koolielus tegutsev, tal oli Rootsi võimude toetus ja nii eelis ametivendade ees, kellelt kogus käsikirjalisi tõlketekste oma raamatute jaoks. Stahli esimene eestikeelne raamat ristiusu põhiõpetuse kohta (1630) pole säilinud, tema põhiteoseks on neljaosaline saksa-eestikeelne "Hand- und Hauszbuch..." (1632-1638), sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid, epistlid, palveid jm tekste kiriklikeks talitlusteks. See oli toonase kirikuteenistuse põhiline ja esinduslik teos ning jäi Põhja-Eestis pikemalt käibele. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. On kirjutanud ka esimese eesti keele grammatika (1637). Stahli käsiraamatutest alates võib hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu.
annaabi.ee 
