porganditaimiku harvendamises. Mulla kobestamist (kooriku purustamist) ja umbrohu hävitamist tuleb alustada juba enne porgandi tärkamist. Reavahede harimist enne tärkamist võimaldavad markeertaimed. Kasvuajal tuleb reavahesid harida vastavalt vajadusele olenevalt mulla pealispinna tihenemisest ja umbrohtumisest. Ilma täppiskülvikuta õnnestub harva külvata porgandit optimaalse tihedusega. Enamasti vajab taimik harvendamist. Esimest korda on soovitav harvendada võimalikult vara, juba 10. - 15. päeval pärast tärkamist, jättes vahed 1 - 2 cm. Teist korda tuleks harvendada 2 - 3 nädalat pärast esimest harvendamist. Lõplikud vahekaugused jäetakse olenevalt külviskeemist ja sordist 3 - 5 cm. Pärast teist harvendamist on soovitav anda ka pealtväetist (näiteks 10 g karbamiidi või 15 g ammooniumsalpeetrit 1 m² kohta).
kaneel-basiilikut. Mitmeaastastest taimedest on dekoratiivsed näiteks aedsalvei, tähklavendel, harilik pune, liivatee (tüümian), harilik iisop ja murulauk. Huvitava välimusega on aedruut, mis pakub aias toredat vaheldust oma hallikasroheliste lehtede ja rohekaskollaste õitega. Külvamine Aedtilli ja lehtpeterselli seemneid võib Katrin Uurmani sõnul külvata ühele peenrale hajusalt või ridadena juba maikuus. Hiljem võib harvendamisega nendest liikidest kujundada rühmad. Harvendamist vajab eelkõige petersell, aedtill võib jääda tihedalt või mõnesentimeetriste vahedega. Ka suure mungalille ja lehtsalati seemned võib kasvukohale külvata maikuus. "Et mungalille seemned on suured, siis saab neid ühekaupa külvates jätta vahed täpselt sellised, nagu taimede vahekaugused olema peavad," seletas aianduskooli õpetaja. Lehtsalat vajab jällegi harvendamist, samuti on tarvis jälgida, et muld läbi ei kuivaks ja vastavalt vajadusele kasta.
KASVATAMINE Tema kasvatamine pole kuigi keeruline. Seemneid võib külvata nii varakevadel aprilli lõpus kui sügisel augusti lõpus - septembri alguses. Seemet ei kaeta mullaga, kuna kummel vajab idanemiseks rohkesti valgust. Piisab, kui seeme kergelt käega mulda suruda. Kevadised külvid võib niiskuse hoidmiseks ja idanemise kiirendamiseks katta ka kattelooriga. Teekummeli külvamine ridadesse teeb hilisemad hooldustööd - rohimise ja harvendamise - olulisemalt lihtsamaks. Harvendamist ei maksa peljata, hõredamalt kasvanud taimed harunevad tugevamalt kui tihedalt kasvanud taimed ning annavad rohkem õisikuid. Teekummeli kasvukoht võiks olla päikseline või veidi varjuline. Liialt varjus kasvades on õitsemine kasin. Mullaviljakus võiks olla keskmine kuni kõrge, eelistatumad on kerged ja vett hästiläbilaskvad mullad. Mullaviljakuse parandamiseks võib enne külvamist mulda segada sõelutud kompostimulda
4)Kasutada keemilisi kaitsevahendeid. Porgandit liigitatakse varasteks, keskmisteks ja hilisteks sortideks. Varastel sortidel on juurikas reeglina lühem ja tömbi otsaga, sisaldab rohken suhkrut ja on meeldiva maitsega. Keskmistel ja hilistel sortidel on pikemad juurikad ja suurem saagikus. Porgandi seemned tärkavad aeglaselt, mida pikem protsess, seda kiiremini kasvavad kinni umbrohust. Nii et harvendada on väga raske. Raskendab veel harvendamist see asjaolu, et erakordselt väikesed seemnete tõusmed paiknevad liiga tihedalt. Mõlemad probleemid on kergesti lahendatavad. Pange seemned kuueks tunniks sooja vette, et nad paisuksid. Vee asemel võib(on isegi parem) võtta apteegitilli- või kummelitee, mis aitab kaitsta bakterite eest. Paisunud seemned asetage paberrätikule ja laske neil taheneda. Seejärel segage nad ühe- kahe peotäie liivaga ja istutage nagu tavaliselt.
Üldjuhul raiutakse ,,hundid" välja, aga kui ümber ,,hundi" kasvavad puud on juba allajäänud ning kasvujõuetuseni kärbunud, siis on otstarbekas jätta ,,hunt" kasvama. Okaspuupuistutes raiutakse välja lehtpuud, mis segavad okaspuude kasvu, säilitada võib omaette gruppidena kasvavaid lehtpuid. Kuuse-enamusega puistutes tuleb säilitada mände- isegi üksikud männid suurendavad oluliselt puistu tormikindlust, samuti tuleks kuusikute harvendamisel vältida puistu serva harvendamist, see takistab tuule ,,pääsemist metsa". Kuusikute raiel tuleb vältida kasvamajäävate kuuskede alumiste okste laasimist, samuti on soovitatav allesjäävate kuuskede tüvede ümber jätta raiejäätmeid- see vähendab oluliselt põdrakahjustuste ohtu. Hoolikalt koristatud ning altlaasitud keskealine kuusik on ,,parim" toidulaud, mida inimene põtradele pakkuda saab. Uuendusraide eesmärk on metsauuenduse teke, uuendusraiega luuakse soodsad tingimused
Joonis 3. Värdfuksia (Fuchsia x hybrida) (http://static2.nagi.ee/i/p/367/76/09194209d33726_l.jpg) Gasaania (Gazania) -särav gasaania (G.rigens) Eelistab kohevat, rähalist mulda ja avatud päikselist kasvukohta, niiskuse suhtes vähenõudlik. Kasvukohale istutatakse alles siis kui on möödas öökülmade oht. Talub ka väga tugevaid tuuli. Vajab harvendamist, rohimist, kobestamist, kastmist ja väetamist kompleksväetisega. Hooldamata taimed võivad kergesti taimehaigustesse nakatuda. Kasvatatakse peenras, kiviktaimlas ja nõlvakutel. Sobib teiste taimede vahele täiteks, peenardesse äärelilleks, rõdukastidesse ja konteineritesse. Joonis 4. särav gasaania (Gazania rigens) (https://lh5.googleusercontent.com/- BhWeAK8Xe1A/Ru57jhAsJfI/AAAAAAAAAzg/MS46dvOtcQs/s640/Picture
Inimtegevus kujundab ümber looduslikke ökosüsteeme ja maastikke. Selle protsessi ulatuse hindamiseks on välja töötatud mitmeid kriteeriumide süsteeme. Üldiselt võtavad need aluseks kas maastiku seniste komponentide muutumise määra või tekkinud muutuste püsivuse astme. Ka antropogeense tekkega ökosüsteemid on erineva püsivuse astmega. Neist kõige looduslähedasemate püsimiseks pole vaja inimese pidevat kaasaaitamist. Istutatud metsad vajavad vahekasutusraiete teel harvendamist mitte selle metsa püsimise kindlustamise vaid kvaliteetsema puidu saamise eesmärgil. Teiste antropogeensete ökosüsteemide, näiteks karja- ja heinamaade , liigiline koostis on esialgsega võrreldes sedavõrd muutunud, et nad säilivad vaid regulaarse mõõduka hooldamise korral. Kui heinamaad regulaarselt ei niideta, siis kasvab ta võssa ja hiljem muutub metsaks. Täiesti ümberkujundatud ökosüsteemide nagu
fraktsioonidesse. Kalibreeritud seemned tärkavad ühtlasemalt. Ühest ja samast partiist pärinevatel suurematel seemnetel on reeglina suurem idanemisenergia. Osa seemnefirmasid märgib andmed pakendile ja annab ka 1000 seemne massi grammides. Selline seemnega kaasnev info võimaldab porgandikasvatajal pärast vastavate arvutuste tegemist saada külvamisega enam vähem optimaalne kasvutihedus ja vältida harvendamist. Õhukindlas fooliumpakendis olevad seemned on tavaliselt töödeldud ka fungitsiididega või fungitsiidide seguga, mis kaitseb külvi ka seenhaiguste ja kahjurputukate eest. Õhukindlas pakendis olevad seemned säilitavad oma idanevuse kauem kui lihtpakendi seemned. Idanemise kiirendamiseks võib porgandiseemet enne külvi ühe ööpäeva vees leotada või hoida niiske paberi vahel. Seemned imevad endasse vett ja paisuvad, sellised seemned idanevad mullas kiiremini
Otsesed kahjud on: · puidu kadu; · puidu juurdekasvu kadu; · kulukam kahjustatud puidu ülestöötamine. Kaudsed kahjud on: · raskendatud taasmetsastamine; · edasine tormioht kasvamajäänud puistus; · suurenev külma- ja kuumakahjustuste oht allesjäänud puistus; · suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes kohtades tuleb vältida puistu tugevat harvendamist. Lagedal kasvavad puud on tormikindlamad, tihedas liituses kasvavad puud aga mitte, seetõttu on ohtlik tihedalt kasvanud puistu tugev harvendamine. Metsaserva puud on tormikindlamad. Tormikahjustuste vähendamisel on oluline lageraiete planeerimisel õige raiesuund. Lageraiet tuleb alustada tuulealusest metsaservast, iga järgneva raielangiga liigutakse tuule suunale vastu. Eestis on enamus tuule läänest, seega liigutakse raielankidega idast läände, kagust loodesse või kirdest edelasse.
Otsesed kahjud on: · puidu kadu; · puidu juurdekasvu kadu; · kulukam kahjustatud puidu ülestöötamine. Kaudsed kahjud on: · raskendatud taasmetsastamine; · edasine tormioht kasvamajäänud puistus; · suurenev külma- ja kuumakahjustuste oht allesjäänud puistus; · suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes kohtades tuleb vältida puistu tugevat harvendamist. Lagedal kasvavad puud on tormikindlamad, tihedas liituses kasvavad puud aga mitte, seetõttu on ohtlik tihedalt kasvanud puistu tugev harvendamine. Metsaserva puud on tormikindlamad. Tormikahjustuste vähendamisel on oluline lageraiete planeerimisel õige raiesuund. Lageraiet tuleb alustada tuulealusest metsaservast, iga järgneva raielangiga liigutakse tuule suunale vastu. Eestis on enamus tuule läänest, seega liigutakse raielankidega idast läände, kagust loodesse või kirdest edelasse.
kaitse. Poolloodusliku koosluse levialal ehitamisel väheneb kaitsealuse koosluse pindala, rikutakse kooslusele eriomane ökoloogiline struktuur, kahjustades kadastiku soodsat seisundit LKS § 3 lg 1 tähenduses. Saare kinnistu põhjaosas paiknev kadastik koos naaberkinnistutel oleva kadastikuga moodustab ühtse kompaktse kadastikuala ja selle tükeldamine ei ole põhjendatud. Kadastiku seisundi parandamiseks tuleks teostada kadakate harvendamist ja võsaraiet ning seejärel ala kariloomadega karjatada, kuid kadastiku seisundi parandamine ei saa olla hoonestuse lubamise põhjenduseks. Kinnistu lõunaosas (ca 3200 m2suurune ala) kaitstavaid elupaigatüüpe ei leidu, ala on metsastunud ning ehitamine eeldab metsamaa raadamist. Lõunaossa ehitamiseks peaks rajama kinnistut läbivalt pinnasteelt juurdepääsutee hoonestusalani. Juurdepääsutee saaks
annaabi.ee 
