muutuvad pruuniks ja lõpuks hävinevad. Fungitsiidid. Kahjustab kartuleid ja tomateid. Kasvuhoone uks hoida kinni. Tuulega tuleb sisse. Lehed tomatitel ära murda kui näed. 9. Tõusmepõletik (lk 59) Peedil näiteks. Tõusmete faasis. Taimed (tõusmed) kukuvad pikali. Juur on nagu sisse nöördunud. Seemne puhtimine. Boorväetised. Kontrollitud substraat. Tunnustatud firma substraati ostame. Pinnasega tuleb. Peetide juures oodata harvendamisega, siis peale põletiku üle käiku ei pea enam harvendama. 10. Nuuter ristõielistel - (lk 45) Paksendid tekivad juurtele. Kinni pidada millestki - külvikorrast vist. 11. Valgemädanik Porgandil nt. Liiva sees säilitada õigel temperatuuril. Hoida puhtust ja korda. 12. Mustmädanik - (lk 61) Seenhaigus. Porgandi üleval otsas (jämedamas). Lõikan ära ja söön, puhta osa ära. 13. Kimarlehisus (lk 67) Maasikal nt. pilti pole kuskil. Otsi inglise keeles
tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Pärast valgustusraiet kasvab puistus 20006000 puud hektari kohta, aga küpses eas (enne uuendusraiet) puistusse mahub umbes 400600 puud hektari kohta. Rohkematele napiks valgust, toitaineid ja vett. Harvendusraie tulemuse mõju võib võrrelda porgandite harvendamisega. Juhul, kui harvendusraieid ei tehta, toimub nn looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu. Harvendusraiega raiutakse välja surnud ja surevad puud, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud (okslikud, mitme ladvaga jm). Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu. Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 2040aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse
kaneel-basiilikut. Mitmeaastastest taimedest on dekoratiivsed näiteks aedsalvei, tähklavendel, harilik pune, liivatee (tüümian), harilik iisop ja murulauk. Huvitava välimusega on aedruut, mis pakub aias toredat vaheldust oma hallikasroheliste lehtede ja rohekaskollaste õitega. Külvamine Aedtilli ja lehtpeterselli seemneid võib Katrin Uurmani sõnul külvata ühele peenrale hajusalt või ridadena juba maikuus. Hiljem võib harvendamisega nendest liikidest kujundada rühmad. Harvendamist vajab eelkõige petersell, aedtill võib jääda tihedalt või mõnesentimeetriste vahedega. Ka suure mungalille ja lehtsalati seemned võib kasvukohale külvata maikuus. "Et mungalille seemned on suured, siis saab neid ühekaupa külvates jätta vahed täpselt sellised, nagu taimede vahekaugused olema peavad," seletas aianduskooli õpetaja. Lehtsalat vajab jällegi harvendamist, samuti on tarvis jälgida, et muld läbi ei kuivaks ja
enamikul sortidel tekivad õiepungad eelmise aasta okstele. Noorendades lõigatakse korraga välja veerand vanadest ( 5 6 a vanustest ) okstest, jättes alles vähemalt 8 põhioksa. Vana hooldamatapõõsa võib ca 20 cm kõrguselt maapinnast maha lõigata. Peenraroosid 0,4 1 m kõrgused nn lõikeroosid. Nende hulka kuuluvad teehübriid- (varre otsas 1 3 suurt õit ), floribund- ( 3 10 suurt õit ) ja polüantroosid ( 10 50 väikest õit ) Harvendamisega jäetakse põõsale 4 6 elujõulist põhioksa, kärpides nad 5. 8. pungani ( lõikeõite saamiseks 4. 5. pungani ). Teine võimalus on vanemad oksad lõigata 2. 3. pungani, nooremad kärpida ainult kolmandiku võrra. Miniroosid 20 30 cm kõrgused väikeste õite ja lehtedega põõsad. Nendelt lõigatakse välja nõrgad oksad, tugevad kärbitakse kolmandiku võrra lühemaks. Okaspuud Aia jaoks on on olemas mitmeid erinevate funktsioonidega okaspuu liike. On olemas kõrgeid,
Must sõstar säilib 0ºC juures20 päeva. Pakendiks sobivad 2 4 kg mahutavusega laiemad karbid. Polüetüleenkilest kottides saab säilitada nagu punast sõstartki säilib 30 45 päeva. 9. Karusmarja kandeiga, keskmine saagikus, nõuded kasvutingimustele. Põõsa kandeiga on üle 15 aasta. Keskmine saak on 5 10 t/ha. Kasvutingimuste suhtes vähenõudlik Vajalik iga-aastane harvenduslõikus Harvendamisega säilitatakse põõsas eri vanusega oksad. Karusmari reageerib väetamisele hästi. 10. Karusmarja koristamise ja säilitamise tingimused. Koristatakse: - toorelt, - poolvalminult, - täisvalminult. Laua-, mahla- ja veinimarjad korjatakse täisvalminult. Töötlemisele kuuluvad marjad toorelt või poolvalminult. Korjatakse kuiva ilmaga. Korjatud marju ei või jätta päikese kätte seisma.
Samuti ei talu ta liigniiskust, niidutaimena võib aga kasvada üpris kuivas. Paha ei tee seegi teadmine, et oma Eesti kodukohas kasvab ta lubjarikkal mullal (Põõsasmaran bio.edu). Hooldus isekülvil või iselevimisel Põõsaste dekoratiivse välimuse taastamiseks ja elujõu suurendamiseks kasutatakse võrade kärpimist või tugevat okste tagasilõikust - noorenduslõikust. Samuti tuleb enamasti piirduda võra harvendamisega ja okste kärpimisega (Nurme). Kui isekülvi teel tekivad uued taimed, mis on soovimatud, tuleb neid piirata ja eemaldada kasvukohast. Samuti aitab isekülvi vältimisele kaasa 9 multsimine ning peenarde ümber kividest piirete ladumine. Hooldus ja tagasilõikamine Põõsasmaranad õitsevad ennastunustavalt jaanipäevast hilissügiseni. Lõikamise eesmärk on saada hästi palju õisi
Samas peaks kariloomade eest kaitsma säilitatavaid noori puid ja põõsaid. Puiskarjamaade taastamine: · Enamus tänapäeval majandatavaid puiskarjamaid on kas endised puisniidud või endised suhteliselt lagedad looduslikud karjamaad. Järjepidevalt karjatatud metsa leidub väga vähe. Seega pole ka eriti võtta ajaloolisi eeskujusid puiskarjamaade taastamisel. Õigem oleks nimetada raietegevust "kujundamiseks", lähtudes tänapäevastest vajadustest. · Puiskarjamaal tuleb harvendamisega soodustada rohukamara moodustumist, suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kujundada puistu kergesti läbitavaks, inimsilmale kauniks ja elamusi pakkuvaks. · Puiskarjamaa ja puisniidu kujundamise üldised põhimõtted on sarnased. Tugevamat harvendust vajavas väga tihedas metsas võib raiet teha järkjärgult, mitme aasta jooksul. Esimese harvendusega võib näiteks kujundada metsa sisse paari meetri laiused teerajad, et tekiks mingi ülevaade metsa iseloomust.
tagasi 1/2 - 1/3 aasta juurdekasvust. Et hekk oleks elujõuline ja ei laasuks all osas, tuleb hekk pügades jätta alt laiem (Aaspõllu). Hooldus isekülvil või levimisel 97 Põõsaste dekoratiivse välimuse taastamiseks ja elujõu suurendamiseks kasutatakse võrade kärpimist või tugevat okste tagasilõikust - noorenduslõikust. Samuti tuleb enamasti piirduda võra harvendamisega ja okste kärpimisega (Nurme). Kui isekülvi teel tekivad uued taimed, mis on soovimatud, tuleb neid piirata ja eemaldada kasvukohast. Samuti aitab isekülvi vältimisele kaasa multsimine ning peenarde ümber kividest piirete ladumine. ,,Kosmeetiline" hooldus Kauni põõsakuju saamiseks peab põõsasmaranit 3-4 aasta tagant kuni 15cm peale tagasi lõikama. Sügisel ei tohi põõsalt ära lõigta äraõitsenud pruunistunud õisi, sest see soodustab
Kui hekk ei ole veel saavutanud ettenähtud kõrgust, lõigatakse võrseid tagasi 1/2 - 1/3 aasta juurdekasvust. Et hekk oleks elujõuline ja ei laasuks all osas, tuleb hekk pügades jätta alt laiem ( Põõsasmaran. Kasutamine ). 17.3 Hooldus isekülvil ja kosmeetiline hooldus Põõsaste dekoratiivse välimuse taastamiseks ja elujõu suurendamiseks kasutatakse võrade kärpimist või tugevat okste tagasilõikust. Samuti tuleb enamasti piirduda võra harvendamisega ja okste kärpimisega. Kui isekülvi teel tekivad uued taimed, mis on soovimatud, tuleb neid piirata ja eemaldada kasvukohast. Samuti aitab isekülvi vältimisele kaasa multšimine ning peenarde ümber kividest piirete ladumine. Kauni põõsakuju saamiseks peab põõsasmaranit 3-4 aasta tagant kuni 15cm peale tagasi lõikama. Sügisel ei tohi põõsalt ära lõigta äraõitsenud pruunistunud õisi, sest see soodustab külgokste arengut, mis tekitab palju nirult õitsevaid oksi
Et hekk oleks eriti tihe ja ilus, tuleb lehtpuu hekki pügada suve jooksul vähemalt kolm korda. Kui hekk ei ole veel saavutanud ettenähtud kõrgust, lõigatakse võrseid tagasi 1/2 - 1/3 aasta juurdekasvust. Et hekk oleks elujõuline ja ei laasuks all osas, tuleb hekk pügades jätta alt laiem. Põõsaste dekoratiivse välimuse taastamiseks ja elujõu suurendamiseks kasutatakse võrade kärpimist või tugevat okste tagasilõikust - noorenduslõikust. Samuti tuleb enamasti piirduda võra harvendamisega ja okste kärpimisega. Kui isekülvi teel tekivad uued taimed, mis on soovimatud, tuleb neid piirata ja eemaldada kasvukohast. Samuti aitab isekülvi vältimisele kaasa multšimine ning peenarde ümber kividest piirete ladumine. Kauni põõsakuju saamiseks peab põõsasmaranit 3-4 aasta tagant kuni 15cm peale tagasi lõikama. Sügisel ei tohi põõsalt ära lõigta äraõitsenud pruunistunud õisi, sest see soodustab külgokste arengut, mis tekitab palju nirult õitsevaid oksi
annaabi.ee 
