Esimese Linnuteevälise supernoova avastamine 1885. aastal avastas Ernst Hartwig Tartus uue supernoova. Ta tegi Tartus vaatlusi helimeetriga ning uuri seda, mis teda kõige rohkem paelus. Tänapäeval toimub hinnanguliselt välisgalaktikas üks supernoovaplahvatus keskmiselt iga 30 aasta tagant. Esimene Linnuteeväline supernoova avastati 19.sajandi lõpus Andromeeda galaktikas. Uue tähe avastamine Tartu Tähetornis 1864. aastal oli William Huggins avastanud meetodi, kuidas spektri järgi teha kindlaks, kas udukogu puhul on tegemist gaasipilve
1991 6.10 Sergey Bubka (URS) Malmö 1992 6.13 Sergey Bubka (UKR) Tokyo 1993 6.05 Sergey Bubka (UKR) London 1994 6.14 Sergey Bubka (UKR) Sestriere 1995 6.03 Okkert Brits (RSA) Cologne 1996 6.02 Sergey Bubka (UKR) Atlanta, Georgia 1997 6.05 Sergey Bubka (UKR) Fukuoka 1998 6.01 Jeff Hartwig (USA) Uniondale 1999 6.05 Maxim Tarasov (RUS) Athens 2000 6.03 Jeff Hartwig (USA) Jonesboro 2001 6.05 Dmitriy Markov (AUS) Edmonton Jeff Hartwig (USA) 2002 5.90 Athens Tim Lobinger (GER) 2003 5.95 Romain Mesnil (FRA) Castres 2004 6
Spiraalgalaktika => elliptiline galaktika 2 spiraalgalaktikat => elliptiline galaktika Hiidgalaktikad võivad "alla neelata" mõne läheduses asuva galaktika, nimetatakse kannibalideks. Rõngasgalaktika ilma keskosata Kääbusgalaktika mõne miljardi tähega galaktika (korrapäratud galaktikad). Avastas G.Galilei. Selles asub päikesesüsteem. Spiraalgalaktika. Tähti kokku kuni 400 miljardit. Vanim täht 13 miljardit aastat vana 1885 avastas Ernst Hartwig esimese Linnuteevälise supernoova. 1922 määras Ernst Öpik udukogu kauguse. Linnutee naabergalaktika. 100 miljardit Päikese massi. Arvatakse, et Andromeeda neelab Linnutee http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://tahistaeva.pri.ee/universium/galaktikad.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Galaxy http://rachelsnyder.files.wordpress.com/2009/06/scenicmi http://et.wikipedia.org/wiki/Andromeeda_galaktika http://docs.kde
b. 1816 Tartu Tähetornist sai Struve geodeetilise kaare esimene mõõdupunkt. c. 1824 Tartu Tähetorn sai tolleaegse maailma suurima 9-tollise Fraunhoferi läätspikksilma. d. 1837 Struve määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. e. 1865 Arthur Joachim von Oettingen alustas Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) süstemaatilisi ilmavaatlusi. f. 1885 Carl Ernst Albrecht Hartwig avastas Tartu Tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus. g. 1904 Metobs hankis Hvolsoni aktinomeetri ja B.I. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi. h. 1919 Eestis hakati ametlikult ilma ennustama. i. 1922 Ernst Öpik määras Andromeeda udukogu kauguse. j. 1924 ilmus esimene Tähetorni Kalender. k. 1950 Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktoriks sai Aksel
tõustes 1940-41.a. hõbemedalile, kahevõistluses Eesti meister 1937, 1940, 1941 ja vahepeal 1938.a. teine, osales ka 1938.a. Lahti MM-l, maavõistlusil lätlaste ja leedulastega 1940 ja 1941.a. ning 1941.a. NLMV-l Kavgolovos, kust parima eestlasena tõi 8.koha slalomis. Sõja jalust emigreerus Kanadasse ja oli seal tulihingeline orienteerumise propageerija. ETL juhatuse esimeestena olid tegevad Hartwig Hübbe 1922-23, Eduard Hiiop 1923-24, Reinhold Saulmann 1924-34, Elmar Lepp 1934-37, Gustav Laanekõrb 1937-40. NLmeistrivõistlused Täiskasvanute klassis on 1944-91.a. välja võideldud 8 individuaalset ja 18 võistkondlikku kuldmedalit, 8"22"hõbemedalit. 10“25"pronksmedalit. Suusatamise algaastail kodustes tisleritubades valminud varustuse asemel algas tööstuslik tootmine Tartus asunud Balti spordiriistade vabrikus (matkasuusad), seejärel
· 1812 - Tartu Tähetorn kuulutatakse valminuks. · 1814 - F.G.W. Struve alustab regulaarseid astronoomilisi vaatlusi. · 1824 - Tartusse saabub 9-tolline Fraunhoferi läätspikksilm, tolleaegne maailma suurim akromaatiline teleskoop. · 1837 - F.G.W. Struve määrab esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. · 1865 - Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) alustab A. Oettingen süstemaatilisi ilmavaatlusi. · 1885 - E. Hartwig avastab supernoova Andromeeda udukogus. · 1904 - Metobs hangib Hvolsoni aktinomeetri. B. Sreznevski juhendamisel alustatakse aktinomeetrilisi vaatlusi. · 1911 - Metobsis pannakse tööle Callendari päikesekiirguse iseregistreerija. Seda kasutati summaarse kiirguse registreerimiseks 1911-1915 ning lühemat aega 1926. aastal. · 1919 - Eestis hakatakse ametlikult ilma ennustama. · 1922 - E.J. Öpik määrab Andromeeda udukogu kauguse.
Kuu tagakülg on see-eest mandriline ja sellel on vaid kaks väheldast merd, mis hõlmavad kokku vaid 3% pindalast. Kuu esikülg on väga mereline ja tagakülg palju tasapinnalisem, seal on ainult kaks merd. Kuul lähimal vaatlusel on näha seal mitmeid mäeahelikke, orge, lõhesid ja kraatreid. Mägedele on nimed pandud Maal asuvate mägede järgi, nt Alpid, Kaukasus jms. Kraatritel on eelkõige teadlaste kuid ka mõnede muude tuntud isikute nimed .( Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve) Kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on väga palju. Meredes hõredamalt, mandri osas tihedamalt. Kraatrite põhjuseks on meteoriidid. Kui kraatri läbimõõt ületab 300 km siis ei nimetata seda neid enam kraatriks vaid basseiniks. Oma väiksuse tõttu Kuul praktiliselt puudub atmosfäär. sest ta ei suuda seda kinni hoida.
vanadest kirjalikest allikatest, kunstitöödest ja arheoloogiast nagu näiteks püramiide, lihavõtte saare kujusid jne. Praegugi ei tea teadlased kuidas need ehitati, sest teoreetiliselt ei olekski see võimalik. Samuti analüüsitakse tekste, näiteks vana testamenti, kus jumal tõuseb müra ja suitsu saatel metallsfääri sees õhku või siis India tekste, kus toimuvad õhulahingud, kus kasutatakse aatompomme ja muud. Saksa kirjaniku Hartwig Hausdorfi raamat ,,Mitte sellest maailmast" räägib just seletamatutest ehitistest ja leidudest, mida ei tohiks siin planeedil üldse ollagi. Autor toob välja erinevaid esemeid, leide ja ehitisi ning monumente nagu näiteks maailmakuulus raudsammas Delhis. See on seitsme meetri kõrgune raudsammas, mille vanuseks loetakse ligikaudu 2000 aastat ja mis ei roosteta ikka veel, kuigi sealne kliima on küllaltki niiske rääkimata mussoonide ajast.
kaardist kannavad mäeahelikud oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt
kaardist kannavad mäeahelikud oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5- kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega
mäeahelikud oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu
Tänu pietistide pingutustele tõlgiti kogu Piibel eesti ja läti talupojakeelde. Lätikeelne Piibel ilmus aastatel 1685-1689. Eestikeelne tõlge ilmus aastal 1739. Eestikeelne piiblitõlge oli mitme Eestimaa pastori ühistöö tulemus. Hupeli eestikeelsed tõlked ja tema eesti keele proovid Hupel oli 18. sajandi teise poole tähtsaim eesti keele uurija ja sõnavara koguja. Ta tõlkis saksa keelest eesti keeled Peter Ernst Wilde teoseid. Aitas Peterburi akadeemilise gümnaasiumi inspector Hartwig Ludwig Christian Bacmeisteril keelenäidiseid koguda. Zimmermann ja Hehn tundmatud eesti keele uurijad Liivimaa kindralsuperintendent Jakob Andreas Zimmermann tegeles aastaid eesti sõnavara kogumisega. Otepää pastor Johann Martin Hehn töötas eesti keeleraamatu kallal. "Eesti keeleõpetus" See teos oli mõeldud nii siinmaalastele kui ka saabuvatele võõrastele kiireks eesti keele ära õppimiseks. Eesti keelt pidas some keele lähedaseks sugulaskeeleks. Kirjutas ka eesti murrete kohta
oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt
analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas 4 on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge
annaabi.ee 
