Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Ateenlased ja teised vabad kreeklased pidasid orjust loomulikuks, jumalate poolt määratud korraks, mis andis vabadele inimestele võimaluse tegeleda mitte füüsilise tööga, vaid pühenduda vaimsetele harrastustele. Inimeste võrdsus tundus isegi filosoofidele loomuvastane, kuna siis variseks kogu orjanduslik kord. Vaid üksikud mehed astusid avalikult välja orjanduse vastu, kuid neid peeti peale seda momentaalselt ebanormaalseteks või veidrikeks. Orjade hulga kohta puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Orjade hulka kuulusid nii võlgade katteks orjusesse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid
ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kitlepi suust lugusid muistsest cägilasest Kalevipojast ning hiljem Ohulepa mõisa toapoisi Jakobi vestetud tõsiseid ja naljakaid rahvajutte. Kreutzwaldi huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingute ajal Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapahe vastu ja soovitas asutada Eestis karskusseltse. Oma õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas Kreutzwald peamiselt kalendreid. 1846. a hakkas ta toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa, mis ilmus ligi 30 aastat.
Küll mõnda hakkab tervisehäda juba keskeas kimbutama ning juba hakkab ta otsima saart, kus tal oleks hea olla ja teda ei vaevaks ükski tervisemure. Tihti jääb kõik materiaalne tahaplaanile ja mõistetakse enda tervise tähtsust ning lähedaste inimeste armastuse olulisust. Algab järjekordne tee, sik-sak ühest arstikabinetist teise. Olles leevendust saanud oma muredele, pühendame oma elu uuel saarel lähedastele ning enda hobidele ja harrastustele. Ei peeta enam oluliseks karjääri ja muud taolist, vaid soovitakse elada enda jaoks ja tunda rahu. Tunda rahu sellest, mis ta oma elu jooksul korda saatnud on ja kuhu jõudnud. Olla rahul oma eluga ja oodata ka sama jätku edasiselt. Antud inimese elu võib pidada pea täiuslikuks. Paljud jäävad aga toppama juba esimestele pisikestele saarekestele ning neile veel omakorda lisandub muresid, mida justkui söödetaks neile ette ning millest on vaja läbi pureda, kuid murekoorem on liialt suur
bioloogilise täisväärtuslikkuse tunnuseks. Isend, kes liigub aeglaselt, vaevaliselt ja kohmakalt, on tavaliselt ikka kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkuse ja kehalise kultuuri kõige esmasemaks ja parimaks koondnäitajaks. Tavaliselt tarvitseb vaid kord näha inimest kiiresti jooksmas, et võida anda üsnagi tõepärane hinnang tema kehalisele minale, harrastustele ja eluviisidelegi. Lihtsustatult võib maksimaalkiirusega jooksu vaadelda kui kiirelt-kiirelt üksteisele järgnevate jooksusammude ahelat, kus keha liikumapanevaks (lähtumisel liikumist kiirendavaks, distantsil liikumiskiirust säilitavaks) jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on
põhjal võib tema kohta paljutki välja lugeda. Kõndimisest aste kõrgemal olev liikumisviis on jooksmine. Tsiteerides spordipedagoog Hans Torimit: "Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkuse ja kehalise kultuuri kõige esmaseks ja parimaks koondnäitajaks. Tavaliselt tarvitseb vaid kord näha inimest kiiresti jooksmas, et võida anda üsnagi tõepärane hinnang tema kehalisele minale, harrastustele ja eluviisidelegi." (1) Käesolev loovtöö põhineb autori isiklikul huvil kergejõustiku vastu. Töös käsitletakse jooksukiirust ja selle arendamise erinevaid viise, mille eesmärk on autori kehaliste võimete arendamine ühe õppeaasta jooksul. Keskendutakse peamiselt kiirjooksule (distantsi pikkus kuni 400 m). Sportlase arengu võrdlemiseks on töös ära toodud kehalise võimete testide tulemused erinevatel ajaperioodidel (sügis 2015 - kevad 2016)
tunnevad end ka üksiolles turvaliselt. Takerduv kiindumus- arvamus teistest positiivne, endast aga negatiivne. Hirmunud kiindumus- soovitakse teistega kontakti, kuid kardetakse nii seotust kui ka selle tagajärgi, arvamus endast ja teistest negatiivne. Vältiv kiindumus- arvamus endast positiivne, teistest aga negatiivne, rõhutavad iseseisvust ja keskenduvad pigem tööle või harrastustele kui suhetele. KOKKUVÕTE Eelnevalt läbivõetud peatükid võib kokku võtta järgnevalt, alustades loomulikult algusest. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seob informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluse kasutamisega. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest, milles on võimalik eristada 4 etappi: ettevalmistav
positiivne, kuid teistest on see mall negatiivne. Kuna nad usuvad, et turvalisuse otsinguil võidakse neid hüljata, siis nad hakkavad oma kiindumusvajadust eitama. Selle tulemusena üritavad nad elada ilma teiste inimeste armastuse ja toeta ja olema emotsionaalselt sõltumatud. Neil õnnestub hoida endast positiivset pilti eemaldudes teistest ja mitte lubades, juhul kui neid hüljatakse, haavumist. Nad rõhutavad iseseisvust ja tihtipeale keskenduvad pigem intensiivselt tööle või harrastustele lähisuhete asemel. Nemad eristavad seksuaalsuse tunnete alusel kiindumusest ja nad peavad ka enda avamist ebameeldivaks. 29. INVESTEERIMISMUDEL See mudel baseerub vahetusteoorial ja ta võimaldab ennustada nii rahulolu suhetega kui ka seotust selle suhtega. Selleks et ennustada rahulolu kõrvutab inimene neid tasusid mis ta suhtest saab nende kulutustega, mis suhte säilitamine talt eeldab. Seda resultaati kõrvutatakse omakorda nende tulemitega, mis tal on olnud eelnevatest suhetest
Kuna nad usuvad, et turvalisuse otsinguil võidakse neid hüljata, siis nad hakkavad oma kiindumusvajadust eitama. Selle tulemusena üritavad nad elada ilma teiste inimeste armastuse ja toeta ja olema emotsionaalselt sõltumatud. Neil õnnestub hoida endast positiivset pilti eemaldudes teistest ja mitte lubades, juhul kui neid hüljatakse, haavumist. Nad rõhutavad iseseisvust ja tihtipeale keskenduvad pigem intensiivselt tööle või harrastustele lähisuhete asemel. Nemad eristavad seksuaalsuse tunnete alusel kiindumusest ja nad peavad ka enda avamist ebameeldivaks. Investeerimismudel Investeerimismudel (Rusbult 1980) See mudel baseerub vahetusteoorial ja ta võimaldab ennustada nii rahulolu suhetega kui ka seotust selle suhtega. Selleks et ennustada rahulolu kõrvutab inimene neid tasusid mis ta suhtest saab nende kulutustega, mis suhte säilitamine talt eeldab. Seda resultaati kõrvutatakse omakorda nende tulemitega,
see mall negatiivne. Kuna nad usuvad, et turvalisuse otsinguil võidakse neid hüljata, siis nad hakkavad oma kiindumusvajadust eitama. Selle tulemusena üritavad nad elada ilma teiste inimeste armastuse ja toeta ja üritavad olla emotsionaalselt sõltumatud. Neil õnnestub hoida endast positiivset pilti eemaldudes teistest ja mitte lubades, juhul kui neid hüljatakse, haavumist. Nad rõhutavad iseseisvust ja tihtipeale keskenduvad pigem intensiivselt tööle või harrastustele lähisuhete asemel. Nemad eristavad seksuaalsuse tunnete alusel kiindumusest ja nad peavad ka enda avamist ebameeldivaks. Tasapisi muutub aga selline kiindumusvajaduse eitamine teadvustamatuks. Nad mitte ainult ei eita neid tundeid, vaid on võimelised neid ka maha suruma. Selle mudeli esindajate seas on enam mehi kui naisi. 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) Nagu kujunevad suhted järgivad teatavat mudelit, nii teevad seda ka lagunevad suhted (Duck 1988)
küll mõningaid kõrvalekaldeid, näiteks ajutist kasvu aeglustumist, eluolust ja psüühilisest arenguetapist sõltuvalt. Halval ajal kaotatud võistlus võib alandada last ja kaotada huvi harrastuse suhtes. Lapse võime teadlikult mõjutada sooritust, valitseda tundeid, mõtteid ja tegevust on üsna puudulik. Võistluses saavad võita vaid kolm ja teised on kaotajad. Kui tahetakse innustada last harrastustele, tuleb vältida muserdavaid kogemusi ja püüelda selle poole, et laps kogeks harrastuse kaudu palju positiivseid tundeid. Mängueas ja varases koolieas on lapsel usk autoriteeti. Ta peab heaks asju, mida vanemad ja õpetajad hindavad. Laps tegutseb meeldimaks vanematele ja õpetajale. Nii valib ta sellise harrastuse, mida väärtustavad isa, ema või õpetaja. Oma valikute aeg saabub hiljem, nii 9 12 aasta vanuses.
annaabi.ee 
