Kirjutas ints. kammermuusikat. 12 CG-d Vivaldi: kirjutas üle 450 soolokontserdi, pooled viiulile. Eeskujuks paljudele 18. saj. Heliloojatele (Bachile eriti). Scralatti: Napoli ooperi esindaja. Kirjutas üle 100 ooperi. FRA B-muus. tähtsamad teosed pärit 18.saj algusest. Pariisi õukonnas palju ITA muusikuid. Ooperi asemel populaarne mütoloogiaaineline ballett, hiljem lisandus ballettkomöödia. Lully: kuningliku ooperiteatri looja ja juht. Rameau: oma õpikuga "harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. ENG õukonnale eeskujuks FRA õukond ja valitsemisstiil. Oldi kursis ka ITA muusikaga. Populaarsed maskietendused (mütoloogilise/allegoorilise sisuga) Purcell: ainus inglise suuremat sorti helilooja. "Dido ja Aenas" autor (ainuke inglise ehe barokkooper). GER muusikud käisid õppimas ITAs, paljud muusikud olid Orlandus Lassuse õpilased -> polüfooniline kirjaviis säilis kauem kui mujal euroopas.
pani aluse Prantsuse avamängule. 1672 sai Lully kuninga poolt loa ooperi teatri loomiseks Prantsusmaal. Tema asustatud ooperiteater kannab tänapäeval nime Prantsuse rahvusooper. 1673 esimene prantsuse stiilis ooper ,,Armilde" seal majas. Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas enam lavamuusikat (ooperid ,,Hippolytos ja Aricia", ,,Castor ja Pollux", ,,Dardanud, ballettooperid.). Oma õpikuga ,,Harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordionidest ja nende ühendamise loogikast. Vaimulik muusika Prantsusmaal Jäi mõnevõrra tahaplaanile. Tegutses Pariisi toomkiriku organist Francoise couperin. Barokkmuusika Inglismaal Eeskujuks Prantsuse õukond. Oldi kursis, mis toimus Itaalias. 1660 tuleb võimule kuningas Charles II. Pidas oluliseks tuua esile vaimulik muusika. Valitsejana võttis eeskuju oma onupojalt Louis XIV-ndalt (Prantsuse kuningas) seetõttu barokkmuusika
andma nii linnades kui aadlike ja jõukate kodanlaste majades. Paljudes Euroopa linnades korraldati kontserdisarju, hakkasid ilmuma muusikalehed, tekkis avalik kontserdikriitika. Sama võis näha ka kirjanduses tekkisid mitmesugused kirjanduslikud ringid, valgustusaja vabameelesete vaadete levikule oli loodud vastuvõtlik pinnas. NB! Tekkis uus muusikaesteetika, mis püüdis muusika olemust avada. Ilmusid mitmed muusikaraamatud-õpikud: Rameau` ,,Harmooniatraktaat" (1722, õpetus loomulikele alustele taandatud harmooniast st. õpetus akordide reeglipärasest ühendamisest), Leopold Mozarti viiulimängu õpik (1756), Carl Philpp Emanuel Bachi klaverimängu ja Nicola(Niccolo) Porpora laulukunsti 3 õpikud, mis olid tolle ajastu muusika stiiliõpikud ja olulised interpreetidele tänaseni. 18
barokliku kirikumuusika looja Georg Friedrich Händel Charpentier (16341704) G. P. Telemann (16811767) Rameau (16831764) ooper ,,Pimpinone", oratoor peamiselt klavesiinimuusika iumid ,,Päevaajad" ,,Kohtu ,,Harmooniatraktaat", ,,Castor ja päev" Polluk", ,,Pygmalion" Georg Friedrich Händel (16851759) Sündis Saksamaal Halle linnas. Pärast töötamist Hambrugia läks õppima Itaaliasse, kust lahkus Londonisse. Händel sai kuulsaks juba oma eluajal, kuigi ta muusikutee ei kujunend ühtlases tõusujoones. Nii kohtas ta ooperiettevõtjana rasket konkurentsi ning läks kolmel korral pankrotti. G.F
Uus muusika pidi olema lihtne, liigsetest dissonantsidest (helide ebakõla) vaba harmooniaga, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Süvenes homofooniline väljenduslaad (üks häältest on domineeriv ehk meloodia, teised moodustavad selle saate ehk on saatehääled) ning üha enam hakati rõhutama muusika tonaalsust ehk helistikukesksust (meenuta Rameau ,,Harmooniatraktaat" raamat lk. 206-207). 8. Missugused muutused toimusid instrumentaalmuusikas (kammer-, orkestrimuus.)? Kadus kõigi barokiajastu koosseisude iseloomulikum osa basso continuo, mida asendas helilooja poolt välja kirjutatud klaveripartii, mis sai ansamblis juhtivaks. (vt. edasi lk. 272) 9. Kus kujunes välja klassikaline orkester ning mis pillirühmad sinna kuulusid? Instrumentaalmuusikas kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis, mis on kasutusel tänaseni. Aluse
t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi tervitamaks mõnd sõjalist võitu. Jean-Philippe Rameau 1683-1764, peenutseva ja mängleva hilisbaroki suurkuju Prantsusmaal, teenis suure osa oma elust organisti ja muus.õpetajana, lõi palju klavessiinimuus.t. Paremad teosed on tema viis tsüklit kontsertpalu viiuli ja viola da gamba saatel. Oli muus.teoreetik, "Harmooniatraktaat" (1722) rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. Elu teisel poolel tegutses silmapaistva teatriheliloojana (esimene ooper "Hippolytos ja Aricia"), peateoste hulka kuuluvad veel ballettooper "Galantne India", lühiballet "Pygmalion". Inglise maskimängud ja ooperi teke Inglismaal Peale puritaanlaste rüüsteretke, sattus taastuv muus.elu Charles II ajal tugeva prantsuse mõju alla, väga hästi tunti Londonis ka Itaalia muus
vokaalnumbreid. Hiljem lisandus ballettkomöödia. · Jean-Baptiste Lully- kuningliku ooperiteatri looja ja juht, lõi kõrgetasemelise õukonnaorkestri, kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid, ooperid ,,Alkestis", ,,Theseus", ,,Attis", ,,Roland"; pani aluse Prantuse avamängule. · Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas enam lavamuusikat, oma õpikuga ,,Harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmoonist, akordidest ja nende ühendamise loogikast, sellest sai klassitsistliku muusika teoreetiline alus. Inglismaa Õukonnale oli eeskujuks Prantsuse õukond ja Louis XIV valitsemisstiil, hästi oldi kursis ka Itaalia muusikaga, lavastati nii Itaalia kui ka Prantsuse oopereid. · Henry Purcell- barokiajastu suurim Inglise helilooja, tema looming oli keset Itaalia
t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi tervitamaks mõnd sõjalist võitu. Jean-Philippe Rameau 1683-1764, peenutseva ja mängleva hilisbaroki suurkuju Prantsusmaal, teenis suure osa oma elust organisti ja muus.õpetajana, lõi palju klavessiinimuus.t. Paremad teosed on tema viis tsüklit kontsertpalu viiuli ja viola da gamba saatel. Oli muus.teoreetik, "Harmooniatraktaat" (1722) rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. Elu teisel poolel tegutses silmapaistva teatriheliloojana (esimene ooper "Hippolytos ja Aricia"), peateoste hulka kuuluvad veel ballettooper "Galantne India", lühiballet "Pygmalion". 1.4. Inglise maskimängud ja ooperi teke Inglismaal Peale puritaanlaste rüüsteretke, sattus taastuv muus.elu Charles II ajal tugeva prantsuse mõju alla, väga hästi tunti Londonis ka Itaalia muus
aluseks oli komöödialavastus, millega seoti balletistseenid ja laulud. ,,Kodanlasest aadlimees" Jean-Baptiste Lully (1632-1687). Kuulsaimad esindajad: Prantsusmaa. Jean-Baptiste Lully (1632-1687) ,,Cadmus ja Hermione", ,,Alkestis", ,,Roland","Armide". Henri Du Mont (1610-1684) barokliku kirikumuusika looja Marc-Antonie Charpentier (1634-1704) Jaques Champion de Chambonnieres (1601-1672) Francois Couperini (1668-1733) ,,Unistaja","Ekslevad varjud" Jean-Philippe Rameau (1683-1764) ,,Harmooniatraktaat","Castor ja Polluk","Pygmalion" Inglismaa Henry Purcelli (1659-1695) ,,Kuningas Arthur","haldjakuninganna","Dido ja Aeneas" Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) Heinrich Schütz (1585-1672) ,,Taaveti psalmid", ooper"Daphne" 3 Valetin Meder (1649-1719) ooper ,,Kindlameelne Argenina" Georg Philipp Telemann (1681-1767) ooper ,,Pimpinone", oratooriumid ,,Päevaajad" ,,Kohtupäev"
kujundatud ühe teema variatsioonina. Frobergeri loomingus kujunes välja kindel 4- osaline süidi tsükkel: Allemande(saksa), Courante(prantsuse-itaalia), Sarabande (hispaania),Gigue(inglise).Bachi ajal olid need põhitantsudeks, süiti laiendati vahele kiilutud tantsudega (menuett) ja avaosaga Praeludium, Sinfonia, või Ouveeerture. Klavesiinisüite lõid-Couperin(kaalukas õpik klavesiinimängu kunstist) ja ooperihelilooja Rameau(põhjalik teoreetiline töö-harmooniatraktaat). Sonaat-algselt tähistas mistahes instrumentaalpala ,mitte kindlat vormi. Hiljem kujunes 2 tüüpi-sonata da camera (kammersonaat on süit tugevasti stiliseeritud tantsudega ), sonata da chiesa (kirikusonaat-kujunes canzoni lõikude iseseisvumise teel), algab piduliku avaosaga, millele järgnevad osad tempodega kiire-aeglane-kiire. Kujunes Ülem-Itaalias(Veneetsia, Bologna), hiljem pole kammer ja kirikusonaati enam rangelt eraldatud. Kooseisuks 2 viiulit ja basso continuo-trisonaat
9 Vaimulik muusika oli prantsuse barokis tagaplaanil. Esimene barokiliku kirikumuusika looja oli Henri Du Mont. Tähtsaim esindaja oli M-A. Charpentier-tema kuulsaim teos on pidulik hümn „Te Deum“. Prantsuse klavessiinimuusika tipuks on Francois Couperini looming, mida on nimetatud ka prantsuse muusika kokkuvõtteks. Prantsuse hilisbaroki suurkuju oli J-P. Rameau. Tema 1722. aastal ilmunud „Harmooniatraktaat“ rajas klassikalise õpetuse hramooiast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. Muusika 17. sajandi Inglismaal Inglise muusika kõrgaeg lõppes Elisabeth I surmaga. Sellele järgnenud puritanismist innustatuna hävitati noote ja pille. 1660 aastal võimule tulnud Charles II püüdis vana korda taastada, kuid võttis eeskuju Louis XIV valitsusstiilist ja muusika sattus prantsuse mõju alla. Segunesid prantsuse, Itaalia ja vana inglise muusikatraditsioon.
annaabi.ee 
