Tööleht "Immuunsüsteem" Immuunsüsteemi ülesanne on organismi kaitsmine haigusetekitajate eest. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüte toodavad kõik immuunsüsteemi kuuluvad elundid. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ja toimub bakterite hävitamine. Põrnas toodetakse lagunevad vanad erütrotsüüdid ja seal on varuks puhas verd. Harkelundis toimub kehasiseste kaitsereaktsioonide kontroll. Antikeha on organismi kaitsevalk. Õgirakk hävitab haigusetekitajaid. Iga haigusetekitaja vastu on eraldi õgirakud. Vaktsineerimine on väikese koguse bakterite organismi viimine, selle haiguse kergem läbipõdemine organismi sees ning imuunsuse saavutamine vastavale haigusele. Immuunsus on organsimi vastupanuvõime. Kaasasündinud immuunsus on organismi enese vastupanuvõime.
)Reageerib aeglasemalt )Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel )Spetsiifiline )Võib olla lühiajaline või kesta läbi kogu elu )Ei pärandu vanematelt järglastele )Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Omandatud immuunsusel on kaks erinevat vastusreaktsioonide klassi : humoraalne rakuline Mõlemis reaktsioonis osalevad lümfotsüüdid Lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid Küpsevad harkelundis ehk tüümuses Abistavad B-rakke ja tapavad organismi viirusnakatunuid rakke B-lümfotsüüdid Küpsevad luuüdis Toodavad antikehi –antigeenidele Lümfisõlm ed • on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised moodustised lümfisoonte teel • läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine • haigustekitajat e hävitamine • rohkesti kaelal, kaenla all, kõhuõõnes, kubemes http://www.immunology-info.org/index.php?fi
Kaitse haiguste eest Mõisted Antigeen võõrvalk Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) B-rakk- lümfotsüüt, mis valmib lümfisõlmedes T-rakk- lümfotsüüt, mis valmib harkelundis Fagotsüüt- õgirakk Immuunsus Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele toimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse
· Antikehad sünteesivad vereplasmarakud, mis tekivad antigeeniga aktiveerunud lümfotsüüdid · Antikehad ühineb ja inaktiveerib selle antigeeni, mis aktiveeris tema sünteesi Lümfotsüüdid ehk verevalgelibled · Kuuluvad vere valgeliblede hulka · Pärinevad luuüdi tüvirakkudest o B-lümfutsüüdid Küpsevad ja spetsialiseeruvad lümfisõlmedes ja põrnas o T-lümfotsüüdid Küpsevad ja spetsialiseeruvad lümfisõlmedes ja harkelundis Hübridoomitehnoloogia · Rakutehnoloogilised meetodid hübridoomide loomiseks · Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomirau (kasvajaraku) hübriid · HÜBRIDOOM= LÜMFOTSÜÜT + KASVAJARAKK o Lümfotsüüdid ei ole võimelised jagunema ja väljaspool organismi eksisteerima o Toodavad antikeha kasutatud antigeeni vastu o Kasvajarakk on piiramatu jagunemisvõimega · Hübridoomide tootmine
lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Põletiku korral suurenevad lümfisooned oluliselt. 3)Põrn- piklik, u 12cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrosüüdid. Põrn on ka vere varupaik. 4)Harkelund- asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereakltsioone. Ka harkelundis valimivad lümfotsüüdid. Kõige suurem onn harkelund 11.-15. Eluaastal. Suguküpsuses saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Mis juhtub kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud? Kui tõvestajad on organismi tunginud, hakkavad vere leukotsüüdid neid kahjutuks tegema. See toimub mitmel viisil. 1)Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad nad ära. 2)Teist tüüpi leukotsüüdid, s
Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Ka harkelundis valmivad lümfotsüüdid. Kõige suurem on harkelund 11.-15. eluaastal. Suguküpsuse saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Organismi aktiivse kaitse tagavad ka õgirakud, mis nö haaravad haigusetekitaja endasse (või ka organismi enda kahjustatud raku) ning seejärel hävitavad selle. Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismise alusel kaheks: kaasasündinud ehk loomulikuks immuunsuseks ja omandatud immuunsuseks.
võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel · Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes · Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) · Ei pärandu vanematelt järglastele · Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Lümfotsüüdid B-lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid · küpsevad luuüdis (bone · Küpsevad harkelundis ehk marrow) tüümuses (thymus) · Toodavad antikehi erilisi · Abistavad B-rakke ja valgumolekule, mis on tapavad organismi võimelised märgistama viirusnakatunuid rakke organismi tunginud võõrmolekule või rakke tänu patogeenide pinnal B-
Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Ka harkelundis valmivad lümfotsüüdid. Kõige suurem on harkelund 11.- 15. eluaastal. Suguküpsuse saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Mis juhtub, kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud? Kui tõvestajad on läbinud kaitsebarjäärid ja organismi tunginud, hakkavad vere leukotsüüdid neid kahjutuks tegema. See toimub mitmel viisil. Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad need ära. Teist tüüpi leukotsüüdid, s.o
Antigeen on mis tahes kehavõõras, teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustav vastureaktsioonina antikehade tekke. Valgud, nukeliinhapped. 6.Millised on inimese vererakkude põhitüübid, nende nimetused ja ülesanded. Erütrotsüüdid punased vererakud hemoglobiin, gaasitransport,pole organelle. Trombotsüüdid vastutavad vere hüübimise eest. Leukotsüüdid valged vererakud teevad haigustekitajaid kahjutuks #lümfotsüüdid valmivad harkelundis,põrnas, lümfisõlmedes - valmistavad kaitsevalke 7.Kus asub harkelund? 8.Mis on fagotsütoos, kes seda teostavad? Fagotsütoos õgirakk, mis tõmbab bakteri,viiruse enda sisse ja hävitab selle lagundamise teel. 9.Mis on sööde, selektiivsööde? 10.Mille poolest erinevad kasvajarakud tavalistest? #p53, apoptoos, -õigeaegne kontrollitud suremine ja moone, HeLA rakud 11.Mida taheti saada, kui liideti valged vererakud kasvajarakkudega? 12
mikroobidevastased valgud, spetsialiseerunud T-ja B- lümfotsüüte. mittespetsiifiline immuunsüsteem) Tsellulaarne immuunsus- Tapjarakud hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga. Humoraalne immuunsus- Antikehad seonduvad patogeeniga,neutraliseerivad ning märgistavad selle hävitamiseks fagotsüütide poolt. T-lümfotsüüt B-lümfotsüüt Valmivad harkelundis Valmivad lümfisõlmedes Jagunevad: T-tapjad ja T-abistajad Arenevad luuüdis B rakkude abistamine Antikehade tootmine Organismi viirusnakatunud rakkude hävitamine MÄLU (kujuneb ajukoores) Lühimälu Püsimälu Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaalne
Organismi esmased kaitsetõkked: nahk, limaskestad, erinevad kehavedelikud (tupevedelik, pisarad) Teine kaitse on immuunsüsteem. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende mürke enne kui need haigust põhjustavad. Immuunsüsteemi moodustavad harkelund, lümfisõlmed, põrn ning valged vererakud. Valged vererakud jagunevad õgirakkudeks (moodustuvad luuüdis) ja lümfotsüütideks (moodustuvad harkelundis). Valged vererakud ringlevad kehas mööda vere- ja lümfisooni ning paljud neid kogunevad lümfisõlmedesse ja põrna. Suured lümfisõlmed suubuvad veenidesse. Harkelund on nääre, mis asetseb rinnaku taga. Põrn on kõhuõõnes paiknev elund, milles valged vererakud hävitavad kahjulikke mikroobe, põrn on ka vererakkude varjupaik. Põrn puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigusetekitajaid ning lagundab punaseid vereliblesid; põrn vahel suureneb
hävitama. Kui patogeenid tungivad kiiresti reageerivatest kaasasündinud kaitsemehhanismidest (katted ja immuunsüsteem) läbi, siis asub neid hävitama omandatud immuunsus. Omandatud immuunsüsteem kaitseb lümfotsüütide abil organismi sääraste patogeenide eest, mida immuunsüsteem on varem ,,tundma õppinud". Joonise 2.20 selgitus Inimese omandatud immuunsus toimib luuüdi tüvirakkudest pärit lümfotsüütide abil. Tsellulaarse immuunsuse alustaladeks on harkelundis valmivad T-lümfotsüüdid ehk T-rakud. T-rakud jagunevad omakorda kaheks: T-tapjateks ning T-abistajateks. T-tapjad omavad kindlat antigeeni tundvat retseptorit ning retseptori abil saadud info põhjal hävitavad nad patogeene koos nakatunud rakkudega. T-abistajate oluline ülesanne on aktiveerida B-rakke. Humoraalse immuunsuse alustaladeks on lümfisõlmedes valmivad B-lümfotsüüdid ehk B- rakud. B-rakud mitte ei hävita patogeene, vaid neutraliseerivad ja märgistavad need, et hiljem
hävitamine seedekulglas (suuõõs, magu, 12srmksl), limaepiteel (ninaõõs, magu), mittespetsiifilised immunreaktsioonid (paistetused, palavik, allergia). Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, ei pärandu järglastele. Jaotatakse aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tekib pärast haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist. Passiivne kujuneb raviseerumi (valmis antikehade) süstimisel T-lümfotsüüdid tekivad harkelundis, ülesandeks on hävitada patogeenne. Jagunevad kaheks: tapjad ja abistajad. Osa jääb organismi kui mälurakud. B-lümfotsüüdid tekivad lümfisõlmedes, ülesandeks luua antikehi, mis märgistavad patogeeni hävitamiseks fagotsüütide poolt. Osa jääb organismi kui mälurakud. Fagotsütoos on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana, mille puhul õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi
rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). Lõunaahv - vt. australopiteek. Lümfotsüüt - vere leukotsüütide (valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsüsteemi tähtsaim element. on kaks põhitüüpi: B ja T lümfotsüüdid. Need rakud pärinevad luuüdi tüvirakust, kuid küpsevad ja spetsialiseeruvad lümfisõlmedes ja elundeis: T rakud tüümuses (e. harkelundis) ja B rakud peamiselt põrnas. Lüsogeenne tsükkel - viiruse paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. Luukude - jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure.
annaabi.ee 
