oskust paljude valikute hulgas orienteeruda ja iseseisvalt otsustada, pakutavaid trende ja kaupu, teenuseid ja ideid kriitiliselt hinnata ja enesega kohaneda. Ümberkorraldused nii isiklikus kui riigi elus on kergemini omaksvõetavad ja laabuvad ladusamalt neil, kelle suhtlemis- ja käitumislaad on paidlikud. Muutused on elu loomulik koostisosa- nendeta poleks arenemist. Harjutada muutumist * Suhtle võimalikult erinevate inimestega ja püüa arendada neid huvitava vestlust. * Proovi harjumatuid sööke ja jooke * Katseta uut riietumis- või soengustiili. Jälgi, kuidas su uus imago teistele mõjub * Vaata mõnd telesaadet või loe artiklit, mida sa muidu eirad. Leia midagi positiivset. * Võta enesele uusi ülesandeid ja kohustusi * Soeta uusi tuttavaid, kes erinevad sinust vanuse, hariduse ja harjumuste poolest * Mine reisima
virtuaalsuhete rõõmud ja hädad puudutavad tegelikult siiski inimkonna privilegeeritud vähemust. Mis hädad seda vähemust siis kummitavad? Internet võimaldab lisaks kiirusele suhtluses anonüümsust. "On the internet nobody knows you are really a dog," ütleb vana netifolkloor. Me ei tea tihti, kes on võrgu harude küljest helendavate ekraanide taga, ning me kasutame juhust, et ka meid endid pole näha. Anonüümsust pakub ühest küljest võimaluse turvalisemalt välja öelda uudseid ja harjumatuid väiteid. teisest küljest võimaldab see turvaliselt nurga tagant salvata. "Anonüümsed netikommentaatorid" on virtuaalmaailma kurjad deemonid, kes ei jäta oponendi jaoks välja kaevamata või välja mõtlemata ühtki inetust. See pole üksnes siirdeühiskondade häda. Arvuti vahendusel ühendust pidades on väga kerge tekkima illusioon, et suheldaksegi masinate, avataride, virtuaalolenditega, kes ei saa haiget, kui nad ära kustutatakse või välja lülitatakse
ühiskonna mõtete ja seisukohtadega. Taimede geneetilise muundamise eesmärgiks on kaitsta taimi haiguste, kahjurite, umbrohtude, keskkonna stressi (põud, madal temp.) ja kvaliteedi koristusjärgse languse eest, samuti parandada maitset, tooteväärtust ja värvi. Mis kasu saame me aga loomade geneetilisest muundamisest? Meile võib juurde tekkida nii mõnigi uus tõug loomi, kuid kas inimestel on veel vähe nendest, kes juba eksisteerivad? Milleks luua uusi, võõraid, tundmatuid ning harjumatuid liike? Kui on palju räägitud sellest, et geneetiliselt muundatud toit või toiduained võivad rikkuda inimese tervist, siis miks ei peaks olema uue loomaliigi loomine inimesele kahjutoov ja ehk isegi ohtlik? Ameeriklased reeglina toetavad taimede geneetilist muundamist odavamate ravimite saamise eesmärgil, kuid loomsed muundamised samal sihil leiavad vähem toetust. Vaid 49% inimestest kiitsid sellel tagamõttel loomkatsed heaks.
4 Alkoholide tarvitamine Joove: meeleolu tõus, jutukus, elavus väsimus, kõne ja liikumishäired, loidus, unisus tugevad tasakaaluhäired mälukaotus (uinub, kus juhtub). Päevane kahjutu kogus on umbes 30ml meestel ja 20ml naistel, selle ületamisel on tegu juba organismi järjekindla mürgitamisega. Nädalane tervislik kogus ei tohiks ületada 40ml/kg kohta. Alkoholimürgitus ohustab eelkõige alkoholiga harjumatuid (eriti lapsi ja vanureid). Enamikule inimestest on surmav juba 0,7 liitrit (3 klaasitäit) 40%list viina poole tunni jooksul. Lahja alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 22 protsenti mahu järgi (kaasaarvatud). Kange alkohoolne jook on etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsenti. Oluline teada: Puskar on kodusel teel saadav alkohol. Sisaldab surmavalt mürgist puskariõli amüülalkoholi (pentanool).
Suurõnnetuste tõttu on paljud inimesed surma saanud. Ettevõtteid, kus on suures hulgas ohtlikke aineid, nimetatakse ohtlikeks ja suurõnnetuse ohuga ettevõteteks. Eestis on 523 ohtlikku ja 51 suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Sellised ettevõtted on peamiselt Harjumaal ja Ida-Virumaal. Kõige rohkem (ca 70%) on tuleohtlike vedelikega tegelevaid ettevõtteid. Ohtlike ainetega toimunud õnnetustest võib teada saada sireeni signaaliga, märgates tuld või suitsu, tundes harjumatuid lõhnu ja enesetunde halvenemist (iiveldust, silmade ärritust jms) ning märgates päästesõidukeid. 1.4 Kuidas käituda ohtlike ainetega seotud õnnetuse korral? 1. Väljas viibides liigu risti tuule suunaga õnnetuspaigast ja ohualast kaugemale kattes oma nina ja suu rätikuga. 2. Mine lähimasse hoonesse, võimaluse korral hoone keskele ja kõrgeimale korrusele. 3. Sulge korralikult uksed ja aknad ning kõik ventilatsiooniseadmed ja tuulutusavad
Etüülalkoholi ehk etanooli CH3-CH2-OH sisaldavad piiritus (kuni 98%), viin, viski, dzinn, konjak (ca 40%), vein (10-15%), õlu (4-8%) ja teised alkohoolsed joogid. Pikaajaline etanooliga liialdamine nõrgestab organismi, kulutab organeid (maksa, aju, südant) ja lähendab surma. Joove: meeleolu tõus, jutukus, elavus väsimus, kõne ja liikumishäired, loidus, unisus tugevad tasakaaluhäired mälukaotus (uinub, kus juhtub). Alkoholimürgitus ohustab eelkõige alkoholiga harjumatuid (eriti lapsi ja vanureid). Enamikule inimestest on surmav juba 0,7 liitrit (3 klaasitäit) 40%list viina poole tunni jooksul. Surma põhjustab hingamiskeskuse halvatus hingamine lakkab; tihti ka alajahtumine kopsupõletik; lämbumine oksemassidesse; õnnetusjuhtumid. Esmaabi: anda palju vett, teha maoloputus, hoida soojas ja lasta välja magada; lastele (mürgistuse kartuse korral ka teistele) kutsuda kiirabi.
veereziimi. Kui arvestada, et rabad seovad ja talletavad turbana kliima soojenemise ohtu põhjustavat süsihappegaasi, siis saab mõistetevaks rabade eriline roll elu järjepidavuse säilitamises. Elu Maal tekkis ja arenes veekeskkonnas, märgalad on praegugi produktiivsed ja liigirikkad (Kuresoo, 1998). 4 LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED Nii mitmegi konventsiooniga liitumine on sundinud Eestit omaks võtma harjumatuid ja eluvõõraidki ideid- Euroopa looduskaitsekonventsioon ehk Berni konventsioon näeb näiteks ette väga range kaitse ilvesele ja hundile, kelle arvukus Eestis on viimastel aastatel olnud tunduvalt suurem, kui söendatakse lubada. Ramsari konventsiooni täitmine ei sea Eestit ebamäärasesse olukorda, sest ilma leppega liitumatagi kaitstaks Eesti märgalasid üsna sarnasel viisil. Mõnede Eesti märgalade valgalad on väga suured,
Harjutada muutumist Kas on võimalik end kiiremini muutuma treenida? Kas on võimalik harjutada paratamatute muutustega valutumat kohanemist? Teatud määral kindlasti, selleks on soovitatav korraldada enesele ise pingutama ärgitavaid muutusi. Kasulik on ette võtta midagi sellist, mis nõuab kannatlikkust taluda midagi teistsugust või oskus muutuda ise teistsuguseks (Elenurm jt 1997: 47). Mõned näited: suhtle võimalikult erinevate inimestega, proovi harjumatuid sööke ja jooke, katseta uusi riideid ja soenguid, jälgi kuidas su uus imago teistele mõjub, võta enesele uusi ülesandeid ja kohustusi, soeta uusi tuttavaid, kes erinevad sinust vanuse, hariduse ja harjumuste poolest, mine reisima. 2.9. Sisemised stressiallikad Elus esineb paratamatult mitmeid kriitilisi perioode, mil tuleb omandada uusi oskusi, et järgneval eluetapil toime tulla. Juba keskajal arvati, et iga seitsme aasta järel saabub oluliste
tunnetada konkreetseid tegevusi ning sobivust vastavasse konteksti. Mõnikord võivad õpilased tunnetuse taktikat kasutada enesele teadvustamata. Nii võib arvata, et nad võivad kasutada nn pimetaktikat. Tunnetusstrateegia võib olla loomupärane ja vähem loomupärasem. Ka õpetajal kujunevad välja oma tunnetuse viisid. Õpiprotsessis on oluline, et osataks arvestada mõlema poole tunnetusstrateegiatega (õpetajad/õpilased). Õpetaja peaks ka vahel pakkuma uusi, isegi harjumatuid viise, kuidas harjutuse sooritamisest mõelda ja seda tunnetada. Õpetaja peab esitama teavet nii holistiliselt kui analüütiliselt. 11. Tunnetuse strateegia arendamise ja kasutamisega seotud faktorid Tunnetusstrateegiaga on seotud palju erinevaid faktoreid: vanus, kogemused, tähelepanu, võimed-oskused, ülesande iseloom (tüüpiline, sarnane), huvi ülesande vastu, teadmised, individuaalsed omadused. Teadmiste suurenemisel kaasnevad muudatused tunnetusstrateegia
Luik, Traat, Vetemaa, Rimmel) õhkkond helge, ootusärev, lootusrikas, existeeris edasi ka vanem põlvkond. 60ndatel pop: vabavärss (existeeris ka riimluule); loobuti kirjavahemärkidest ja suutest algustähtedest; lakoonilisus (võimalikult nappide vahenditega võimalikult palju ära öelda); ootamatud epiteedid (marraskil pimedus, soolane valgus); palju personifitseerimist; palju erinevaid, esialgu harjumatuid vorme (tihti sümpatiseeris Ida haiku, tanka); üldtemaatika on väga optimistlik. Tekkis uusi luuleväljaandeid "Väike luuleraamat", võeti ette ka E.aegseid autoreid, tõlgiti (20.saj luule, Onegin). 70ndatel algas stagnatsioon: uusi tegijaid enam avaldada ei tahetud ('69,'70 ei ilmunud ühtegi esikkogu)hakkasid t ööle noorte autorite koondised, natuke parandas olukorda "LR" (Liiv, Üdi, Sang, Isotamm), 70ndate alguses vaikus jätkub kuid siiski olukord pisut pare
Toodi turule luulekogude kassette noorte autoritega (Rummo, Runnel, Kaplinski, Luik, Traat, Vetemaa, Rimmel). Õhkkond helge, ootusärev, lootusrikas, eksisteeris edasi ka vanem põlvkond. 60ndatel popp: vabavärss (eksisteeris ka riimluule); loobuti kirjavahemärkidest ja suurtest algustähtedest; lakoonilisus (võimalikult nappide vahenditega võimalikult palju ära öelda); ootamatud epiteedid (marraskil pimedus, soolane valgus); palju personifitseerimist; palju erinevaid, esialgu harjumatuid vorme (tihti sümpatiseeris Ida haiku, tanka); üldtemaatika on väga optimistlik. Tekkis uusi luuleväljaandeid “Väike luuleraamat”, võeti ette ka eestiaegseid autoreid, tõlgiti (20.saj luule, Onegin). 70ndatel algas stagnatsioon: uusi tegijaid enam avaldada ei tahetud (’69,’70 ei ilmunud ühtegi esikkogu) hakkasid tööle noorte autorite koondised, natuke parandas olukorda “LR” (Liiv, Üdi, Sang, Isotamm), 70ndate alguses vaikus jätkub, kuid siiski olukord pisut halb.
Lissaboni vanalinn tundub väike ega ole veel turistihordidest rikutud. Seda võib järeldada suhteliselt vähestest suveniiripudinaid müüvatest poodidest. Isegi Praça do Comérciol asuvale turismiinfokeskusele annab Viljandi oma silmad ette. Kui sõidan järgmisel päeval lõuna poole Algarve piirkonda Lagose suvituslinna, üllatab mind neljatunnise teekonna vältel looduse vaheldusrikkus. Põhjapoolses Portugalis on palju rohelust. Leidub palme ja mitmesuguseid eestlasele harjumatuid taimi. Silma hakkavad viinamarja-, oliivi- ja korgipuude istandused. Mida lõuna poole, seda enam on märgata kõrbenud taimestikuga maastikul rohuliblesid otsivaid lamba- ja kitsekarju. Puuliikidest valitseb piiniamänd, mis ei kasva kõrgusesse, vaid on madal ja korrapärase ümara võraga. Turistilinn Lagos ookeani ääres Lagos on tüüpiline turismist elatuv linnake, mille keskmes on hulk meeldivaid restorane.
annaabi.ee 
