täiskasvanutele. Peale lasteraamatuid lasteaias järgnesid kooli õpikud, kust ma sain kõige rohkem teadmisi. Oma elu jooksul olen lugenud kümneid raamatuid nii inglise- , eesti- kui ka vene keeles. Peale koolis antud kohustusliku kirjandust loen ma ka iseseisvalt teisi raamatuid kuna mulle meeldib lugeda. Lugemine arendab meie kirjaoskust ning eneseväljendust ja rikastab meie sõnavara. Me isegi ei märka, kui palju me puutume igapäevaselt kirjandusega kokku ning ei mõista ,et me harime ennast sellega. Inimene ,kes ei ole elu jooksul palju kirjandusega kokkupuutunud ei ole nii haritud kui teised. Vaimne haridus annab inimesele sisemise rahulolu, et ta suudab rääkida mitmete erinevate inimestega ning leiab nendega ühiseid teemasid kuna ta teab palju informatsiooni , mida ta on saanud läbi kirjanduse. Igapäev puutun ma kokku kirjandusega. Kirjandusest saan ma informatsiooni ning teadmisi. Kõige suurem osa kirjandusest millega ma
sotsiaalpoliitika, inimeste võrdsus, arenenud koolisüsteem jne. Eestlased on tuntud kui perfektsionistid. Meil peab kõik olema läikiv ja kõike peab olema küllaga. Oma jätkusuutlikusega oleme jõudnud küll Euroopa siseselt IT-arengus kaheksandale kohale, kuid kas hea koht edetabelites on ainuke siht kuhu me pürgime? See peegeldub ka väga hästi meie haridussüsteemis. Keskendutakse sellele, kui ilusas õpikeskkonnas me ennast harime, kui arenenud on meie tehnika, kui palju on viitele õppivaid noori, mis kohal on meie gümnaasium sügiseti avaldavatel koolide edetabelites. Kas mitte pole oluline see, millised õpilased ja õpetajad meil on, kui paju saame me enda huvide koha pealt arendada, kui isikupärased ja aktiivsed me oleme? Unustame ära tõsiasja, et kõik inimesed on erinevad. Kõigile pole oluline, mitu kolme nad said keemias, sest äkki soovivad nad hoopis saada sportlaseks või kunstnikuks
alati saab tuua näiteid oma elust. Kui sa tunned ennast inimeste eest vabalt ja hästi, siis tunneb nii ka publik. Kõike saab harjutada ja muidugi peab hästi palju õppima ja teisi kuulama. Miks teisi kuulama? Selleks, et saaks erinevaid lugusid, mida rääkida erinevatele inimestele, et tutvustada neile ühte või teist. Õppisin ka seda, et kõik kes me tegeleme klientidega, me oleme meelelahutajad. Ka meie giidid, me lahutame oma grupi meelt, aga samas ka harime neid. Sellised on minu mõtted ja muljed sellelt loengult. Nagu eelnevalt mainitud pidin varem ära minema, millest on väga kahju. Olen täiesti kindel, et mul jäi nii palju kuulmata ja vaatamata.
Sündmused muudavad inimest (A. Dumas) Inimene õpib kogu elu, igapäev omandame midagi uut ning harime end alateadlikult läbi erinevate juhtumiste ning probleemide. Korra juba läbi kogedes midagi halba, teame, kuidas käituda targemini ning läbimõelduna kui eelmine kord. Muidugi, kõik need kokkupõrked ei pruugi jätta alati positiivseid tagajärgi. Kõik on elus kogenud nii halba kui ka head, see on loomulik ningsellest ei saa üle ega ümber, see käib elu juurde. On tõestatud, et inimene on pessimist ning jätab pigem meelde traagilisi sündumusi, kui rõõmsaid hetki
Rossi gümnaasiumi eesti keele töövihik ,,Johannes", kirjastus Koolibri, 2017). Kristi Vinter: me liigume hariduses tagasi inimlike põhiväärtuste juurde ,,Plekktrummi" saatekülaliseks oli kasvatusteadlane Kristi Vinter, kellega vesteldi haridusest ja kasvatusest ning arutleti selle üle, milliseid muutusi vajab tänane kool. Kristi Vinteri sõnul on kasvatusel ja haridusel mõnevõrra erinevad tähendused: ,,Oma mõistust me harime, hariduse võtmes me räägime oskustest, teadmistest ja vilumustest. Aga rääkides kasvatusest, siis oma iseloomu me kasvatame. Kasvatuse kese on see kujunemine ja muutumine inimesena. Kui võtame vastsündinud lapse, kel on geneetiline potentsiaal kellekski kujuneda, siis see vaimsuse pool tähendab selles inimkeskkonnas inimeste mõjul ja toimel nende potentsiaalide avamist. See, millised kasvatajad selle lapse teele
" II Tammsaare arutleb kutsehariduse üle. Sealne õpe on liiga teoreetiline ning vähem praktiline, kuigi peaks olema vastupidi. ,,Õmbleja näiteks tunneb suurepäraselt särgiõmbluse õpetust, aga mitte särgiõmblust." ,,Kõik on nii haritud, et ükski ei oska mitte midagi." ,,Üldse oleme nii ,,haritud", et ükski ei tahagi enam õieti midagi teha või me ihkame oma töö eest tasu ja mugavusi, mida pole kusagilt võtta ei tööandjal ega töötegijal." ,,Me ,,harime" oma lapsi nõnda, nagu ootaks neid üsna mureta elu. Tegelikult leiavad meie lapsed ellu astudes peaaegu ainult muret, kui nad on ,,haritud": kusagil ei leidu neile ,,vastavat" teenistust." ,,Haridus võõrutab tavalisest tööst ja ,,vastavat" tööd ei ole." Elumugavused Otsitakse, siis ka leitakse. Leiutistega kaasneb elumugavus. Siiski rohkem enesetappe, kuritegevust. Tammsaare arvab, et neid kasvatavad elumugavused. Inimesed ümbritsevad end
eraldatud koplid. Enamik põllumaad on ühistu kasutada. Ühistu kasvatab erinevaid teravlijasorte (nisu, oder, raps), aga mõned aastad tagasi on katsetatud ka maisi kasvatamist loomade toiduks. Eri aastatel kasvatatakse eri põllumaadel erinevaid kultuure, et säilitada põllukultuuride liigiline mitmekesisus. Näiteks peab vahepeal kasvatama liblikõielisi taimi ja hernest. Meie talu (Jaani talu) põllumaad (u 16 ha) harime ise, peamiselt teravili. Muld on heas seisus, üle 70 kg/ha ei tohi lämmastikku panna, aga samas tuleb tagada erinevate ainete (K, P, N) omavaheline koguste suhe. Turism Võhmutal on uhke mõis, mis on ehitatud 16. sajandil. 1900. aastatel asus mõisahoones kool ning viimased aastad on maja seisnud tühjana. Praegu ei ole mõisahoonel palju külastajaid ja seega ei ole mõisa ümbruse looduslik keskkond ohustatud. Suveti on mõisa
diskursiivsuses, st me läheneme asjadele paljuski samamoodi, tõlgendame samamoodi ning meie hoiakud on sarnased, kui me midagi kogeme. Diskursiivsus on pidevalt muutuv ja muutub koos ühiskonna muutustega. Diskursiivsus on mõtteviis, mis peegeldub mingis sõnas või pildis, mille me endast välja anname. Samas, faktid, mis meid ümbritsevad on ,,faktid" esmalt seetõttu, et me läheneme neile kui ,,faktidele". Kultuuri funktsioon on ju ka selles, et me oma igapäevase tegevusega ka harime ning me kasutame selleks fakte (nt muuseumid, rahvaluule arhiiv, arheoloogilised teadmised jne). Samal ajal me ei analüüsi neid fakte (teadmisi), me oleme lapsepõlvest peale midagi teadnud ning võtame seda kui fakti... olem nendes diskursustes kasvanud ja need mõttelaadid on meie sees olemas. Aga meie asi on nad nüüd ,,faktid" teadlikult läbi mõelda, sest me ei suuda luua ega esitada ühtegi uut fakti, kui me ei ole läbi mõelnud, mida me ikkagi öelda tahame
3) Rohumaatüübilised haritavad maad C. Siia kuuluvad suurte puudustega mullad erodeeritud mullad, suure koresega mullad, turvasmullad kuuluvad siia rühma. Muldade harimiskindlus: intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potents.viljakust. Olulisemad muutused on org.aine mineraliseerumine, erosioon. Muldade jaotus harimiskindluse järgi: 1) Harimiskindlad midagi olulist halba ei juhtu kui harime; 2) Piiratud harimiskindlusega mulla opt.viljakus on vähene, harides muutub olukord kehvemaks; 3) Harimisõrnad mullad. Muldade haritavuse järgi jaotatakse kolmeks mullad (kergelt, keskmiselt ja raskelt haritavad mullad). Enamasti jaotatakse korese sisalduse ja suuruse järgi, samuti oluline faktor pinnareljeef. Kesk-Eesti piirkond on heade harimistingimustega mullad (universiaalsed mullad), Harjumaal palju
järelkultuuridele saagi moodustumiseks. 35. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule. Kultuurid, millel on ühiseid haigused, mis põhjustavad suurt kahju, ei tohiks üksteise järel kavatada. Nt rapsi kasvatamisel soovitatakse jätta 1 aasta vahele kui eelviljadena kasvatada hernest (valgemädanik) ja kartulit (tõusmepõletik). 36. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Head eelviljad: a) rühvelkutuurid- Nt kartul, köögiviljad - need, mida harime vahelt. b) mitmeaastased heintaimed- lutsern, ristik, põldhein. Mulda jääb rohkem org ainet kui ära viiakse c) puhas/mustkesa- kui umbrohust lahti ei saa, siis kasutatakse seda keskmise eelviljad: a) üheaastased liblikõielised - hernes, põlduba b) raps/rüps c) liblikõieliste ja teravilja segakülvid halvad eelvilajd: a) teraviljad, sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur 37
Pajusalu, Karl, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg 2002. Eesti murded ja kohanimed. Õpik. Toimetaja Tiit Hennoste. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Pajusalu, Karl; Koreinik, Kadri; Rahman, Jan 2000. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu- Eestis. A kiilt rahvas kynõlõs. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. Toim Kadri Koreinik, Jan Rahman. Võro Instituudi Toimõtiseq 8. Võro. 1337. Rätsep, Huno 1976. Lindu tuntakse laulust, inimest keelest. Keel, mida me harime. Tallinn: Valgus. 116120. Saar, Ellu 2001. Eesti on klassiühiskond. Eesti Ekspress. Areen, 15. veebruar Saareste, Andrus 1932. Eesti keeleala murdelisest liigendusest. Eesti Keel, 1740. Tender, Tõnu 1994. Eesti släng: olemus ja uurimislugu III. Keel ja Kirjandus 5, 293 297; 6, 346355. Tender, Tõnu 1996. Eesti släng: olemus, uurimislugu, sissevaade vanglaslängi. Magistritöö. Käsikiri TÜ eesti keele õppetoolis. Tender, Tõnu 2000
Mulla haritavus on normaalne 15-20%-lise veesisalduse juures. Sellised mullaosakesed on kergesti lükatavad ja muld muutub plastiliseks on vormitav, ei pudene, kuid on kleepuv. Kui niisuguses olekus avaldada mehhaanilist survet, näiteks harimisel, surutakse saviosakesed üksteise vastu nii, et nad kuivades moodustavad panku. Plastilist märga mulda ei tohiks harida , sest siis tekivad pangad, mida samal aastal enam harida ei saa. Kuid kui harime, siis tuleks ilmnenud pangad mingi muu harimisriistaga üle käia, et neid lõhkuda. * Plastilisus on mulla omadus muuta välisjõu survel oma vormi ja säilitada seda pärast välisjõu lakkamist. Plastilisus on seda suurem: - mida niiskem on muld - mida rohkem füüsikalist savi sisaldab muld Huumus suurendab liivmuldade plastilisust ja vähendab savide plastilisust. Kuna liivmullad on vähesidusad, siis tuleks talle anda juurde orgaanikat, et sidusust suurendada. Kahe- ja
annaabi.ee 
