poolel, kuid sõjategevusega ei läinud Euroopasse. Hiina sisesegaduste ajal esitas Jaapan Hiinale 21 nõudmist, millega pidi Hiina alluma Jaapani majanduse ja poliitika kontrollile. · 1920 Rahvasteliidu liikmeks astumine, et jätta mandaadiga endale Mandzuko Jaapan 20. sajandi I poolel. · Teine Jaapani-Hiina (1937-1945) sõda. Jaapan ründas Hiinat, kuna vajas maavarasid arenevasse rasketööstusesse, riiki tooraineid ja kuna sõjavägi oli tugev · USA Pearl Harbouri sõjaväebaasi ründamine Hawaiil 1941. Jaapan alustas USA ja Suurbritannia kolooniate vallutamist. Ka Hongkongi vallutamine. · Jaapan vallutas Filipiinid (USA), Malaisia (Suurbritannia) ja Indoneesia (Holland) · 6. ja 9.august 1945 - USA heidab tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile · 1947 - uus konstitutsioon, millega Jaapanist sai demokraatlik Pearl Harbouri rünnak Jaapani ootamatu rünnak USA baasile 7.detsembril 1941, mille tagajärjel astus USA II maailmasõtta.
Suuremad harjutustööd maailmasõjad Karel Simson Töö number 1 1) Mis toimub (alloleval) pildil ? ________________________________________________________________ ________________________________________________________________ ________________ ________________________________________________________________ ________ 1) Nimeta 1 maailmasõja relvi. ______________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ ________________ 2) Nimeta mis ajavahemikul ja mitu aastat toimus 1 maailmasõda. ______________________________________________________________________ ________ 3) Mis tulemused olid 1 maailmasõja lõpus ? ______________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ ________________ 4) Kes alustas 1 maailmasõda ja miks ? __...
juuli 2.aug 1945, otsusteks olid natsismi ja militarismi likvideerimine, ja 4D poliitika. 5) Isikud: a) Jossif Stalin b) Adolf Hitler c) Churchill d) Truman e) Roosevelt 6) Jaapani pommitamine (Hiroshima, Nagasaki)- Jaapanile esitati tingimusteta ultimaatum kapituleerumiseks, 2 aatom pommi viskamine jaapanile (6.aug ja 9.aug Hiroshimale ja Nagasakile) 7) Aastaarvud: a) Sõja algus- 1.sept.1939 b) Suure Isamaasõja algus- 1942 c) Pearl Harbouri pommitamine- 1941 7.Dets d) Stalingradi lahing- 1942-1943 e) Leningradi blokaad- 1941-1944 f) Saksamaa kapituleerumine- 1945 g) II MS lõpp (lõppes Jaapani kapituleerumisega)- 14aug.1945 8) Sõja tagajärjed- Inimkaotused 50-70milj, suur osa tsiviilelanikud. Hiigelsuured sõjakulud: 1500mld USD, muutus maailma poliitiline kaart Balti riigid kaotasid iseseisvuse, GER lõhenemine.
DE Gaulle-PRM president Truman-USA president(1945 aastast),roosvelti asemel Potsdamis - 1945 Attley- Briti peaminister,churhilli asemel Potsdamis -1945 Hitler-SM liider 1.sept 1939 - Sm pealetung poolale 3.sept 1939- PRM ja Briti sõjakuulutus SM-le 17.sept 1939- NSVL ründas poolat Nov 1939 - märts 1940- Talvesõda 15-17 juuni 1940- Balti riikide okupeerimine NSVL poolt. 22 juuni 1941- NSVL Suure Isamaasõja algus. 14 aug 1941- Atlandi harta 7 dets 1941- Pearl Harbouri ründamine Jaapani poolt Nov 1942- veeb 1943- Stalingradi lahing , El alamein. Juuni-august 1943- Kurski tankilahing 6 juuni 1944- II rinde avamine, Normandia dessant. 22 sept 1944- punaarmee vabastas Tallinna 2 mai 1945- kapituleerus Berliin 8 mai 1945- kapituleerus SM 6-9 aug tuumapommi kasutamine 2 sept 1945 sõja lõpp, kapituleerus Jaapan. IIMS perioodid
kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välksõja plaanid. Kiiresti liiguti üle maa, nii et vaenlastel polnud võimalik taganeda. Arutle: Eesti Teises maailmasõjas. (Milliste okupatsioonide all Eesti oli, millised olid valikud iseseisvuse taastamiseks) Eesti pidi II MS ajal olema kokku kolme okupatsiooni all. Kaks korda Nõukogude okupatsiooni (1940-1941 ja 1944-1992) ja Saksa okupatsiooni (1941-1944). Eestil otsest võimalust polnud, et iseseisvust taastada. Üks
sept 1939. *NL ründas Poolat 17.sept 1939. *Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. Prantsusmaa olukord II ms ajal Prantsusmaa olukord oli ebastabiilne, osa sellest oli okupeeritud (ilmselt Saksamaa poolt) ning osa Saksamaa-sõbralik. Kolmikpakt 27. sept. 1940 Berliinis Saksamaa, Jaapani ja Itaalia vahel sõlmitud liit. Hiljem liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia. Jaapan ründab Pearl Harbouri 7. dets 1941. ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. See oli USAle piisav põhjus kuulutada Jaapanile sõda ning sekkuda teise maailmasõtta. Normandia dessant ja teise rinde avamine 6. juuni. 1944. USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide maabumine Saksmaa poolt okupeeritud Normandiasse. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile kiirelt
Franco) · Kristjan Palusalu tõi Eestile kaks kuldmedalit (Berliini OM, vabamaadlus ja klassikaline maadlus) 1939 · 23.08 MRP sõlmimine · 1.09 II MS algus, Saksamaa kallaletung Poolale · 28.09 vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (baaside leping) · 30.11 algas Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestis kuni 12.03.1940 1940 · 17.06 okupeeritakse Eesti Punaarmee poolt 1941 · 14.06 massiline küüditamine Balti riikides · 7.12 purustab Jaapan Pearl Harbouri sõjaväebaasi, USA kistakse sõtta 1943 · 25.07 kõrvaldatakse Mussolini võimult, Itaalia väljus sõjast 1944 1947 viiakse Eestis läbi sõjajärgne maareform 1945 · Tuumaajastu algus (16. juuli lõhkas USA esimese tuumalaengu) · 4-11.02 Jalta tippkohtumine · Aprill ÜRO loomine · 2.09 II MS lõpp 1946 · Pariisi rahukonverents (juuli-oktoober) 1947 · Märts Trumani doktriin · Veebruar kirjutatakse alla Pariisi rahulepingule
· 1941. Detsembris sakslased pealinnast mõnekümne km kaugusel, kui algasid nende raskused - läbimatud teed ja talvevarustuse puudumine · NSVL toibumine ja tugevnemine sõjatehased idas ja lääneriikide abitarned, terrori leevendamine (õigeusklikud), patriotism (Suur Isamaasõda) ja uued väed Siberist · 6.detsembril 1941 algas Punaarmee edukas vastupealetung Moskva all 2. Jaapani sõttaastumine a) 7. detsembril 1941 ründasid jaapanlased ootamatult Pearl Harbouri USA mereväebaasi Havail Vaikses ookeanis: · USA rasked kaotused b) Jaapan hõivab kõik liitlaste tugipunktid Kagu-Aasias (Filipiinid, Tai, Singapur jt) c) Murrang Vaikses ookeanis: · juunis 1942 Midway merelahing, kus USA saavutas võidu jaapanlaste üle · kamikadzed jaapanlastest surmalendurid, kes rammisid vastase laevu 3. Sõjategevus idarindel a) Saksamaa pealetung lõunasuunal 1942: · lõigata läbi NSVL ühendusteed Volgal ja Kaukaasia nafta
Lääneriikide abi saada. Kuid ühendus keeldus tunnustamast NSVL-i piire sellisena nagu nad olid. Pearl Harbour Jaapan oli muutunud vahepeal järjest tugevamaks, kavandades Aasias ja Vaiksel ookeanil Jaapani impeeriumi loomist. Jätkus agressioon Hiinas ja Jap. Valdustesse langesid ka Prn. kolooniad. 1941. keelas USA välja vedada ja müüa naftat Jaapanile. 11eskaadrimiinilaeva. 7. dets pikeeris esimene Jp pommitaja Pearl Harbouri, Havai saarestikus paikneva USA sõjaväebaasi kohal. Algas I rünnakulaine puhkeseisundis USA lennukite ja laevade pihta. Uputati 3 laeva, 1 läks kummuli, teine rünnak algas hiljem, purustades veel 4 lahingulaeva, kümmekond muud alust ja 140 lennukit. Hukkunuid oli üle 2300. Üllatusefekt tagas Jaapanile edu, ise kaotasid nad 29 lennukit ja 5 väikest laeva. Roosevelt nimetas 7. dets häbipäevaks ja 8. dets kuulutas ta koos Srb välja sõja. 11
Slovakkia Soome (jätkusõda) Leningardi blokaad ● Saksa vägede kiire edasitung kestis kuni sügiseni ● 6.detsembril 1941 algas Moskva lahing - Saksa armee sai lüüa 1941 august Atlandi harta ● 14.aug 1941 kirjutasid F.D. Roosevelt ja W. Chruchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmägid ja sõjajärgse maailmakorra põhimõtted. Jaapani sõttaastumine ● 7.dets 1941 ründas Jaapan USA mereväebaasi Pearl Harbouri. 1942 Saksa pealetung idarindel Eesmärgid: ● Stalingradi vallutamine (majanduslik) ● Bakuu naftatööstuspiirkonna vallutamine (hingeline) Stalingradi lahing ● August 1942 - veebruar 1943 ● 19.nov. 1942 algas Punaarmee vastupealetung Veebruaris 1943 ümberpiiratud sakslased alistuvad El-Alameini lahing ● Novembris 1942 peatati sakslaste pealetung Aafikas El-Alameini lahingus Midway lahing ● 1942
10. mai Rudolf Hess põgeneb ?otimaale 22. juuni algab Saksamaa-NL sõda (Barbarossa plaani ja Suure Isamaasõja algus) 14. august Atlandi harta (Churchilli ja Roosevelti poolt avaldatud deklaratsioon, milles sõnastasid natsliku Saksamaavastase sõja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted) 6. detsember Punaarmee vastupealetung Moskva all; algab Moskva lahing, mis lõpeb 1942. aasta kevadel; Roosevelt allkirjastab projekti Manhattan 7. detsember Jaapan purustab Pearl Harbouri sõjaväebaasi, USA kistakse sõtta -------------------------------------------------------------------------------- 1942 jaanuar Washingtonis kirjutatakse alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile; algab Hitleri- vastase koalitsiooni kujunemine 26. mai Suurbritannia ja NL sõlmivad sõjalise liidu lepingu suvi-sügis El Alameini lahing, operatsioon "Tõrvik" nov- 1943. aasta 2. veebr. Stalingradi lahing -------------------------------------------------------------------------------- 1943
Jugoslaavia, Prantsusmaa, Taani, Norra Saksamaa liitlane väljaspool Euroopat oli Jaapan. 1940. aasta sügisel sõlmisid Itaalia, Jaapan ja Saksamaa vastastikuse abistamise- ja koostöölepingu Kolmikpakti. Selle lepinguga ühinesid hiljem Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Slovakkia. Lääneliitlaste poolt oli USA, kes toetas liitlasi lend - lease kaudu (Ameerika tööstustoodete tasuta või võlgu tarnimine), kuni Pearl Harbouri ründamiseni 7. detsembril 1941. 1941 hakkas välja kujunema kolmikliidu vastu võitlevate riikide liit, kuhu kuulus sõja lõpuks 49 riiki. Liitu hakati nimetama hitlerismi vastaseks koalitsiooniks. See ei kujunenud välja mitte ühe lepinguga vaid terve rea kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul. Lääneliitlaste konverentsid Liitlased pidasid sõja ajal kolm konverentsi: Teherani (1943), Jalta (1945 veebruaris), Potsdam (1945 suvel)
sõjatööstus ja õõnestad inimeste võitlusmoraali. Murrangulised sündmused Pearl Harbour Jaapan vallutas alasid Hiinas, Koreas jne kus kavandas Suure Ida-Aasia Ühisõitsengu Sfääri loomist st Jaapani impeerium. See häiris USA-d, kes sept.1941 kehtestas nafratarnetele embargo (keelu). Washingtonis toimunud läbirääkimistel soovis Jaapan, et USA tunnustaks tema viimase aja vallutusi keeldus. 7.dets 1941 ründasid jaapanlased Pearl Harbouri Havai saarestikus, kus asus USA sõjaväebaas. Üliedukas üllatusrünnak. 8.dets kuulutasid USA ja Suurbritannia Jaapanile sõja. USA-le kuulutasid sõja Saksamaa ja Itaalia. Omavahel ei sõdinud vaid NSVL ja Jaapan, kellel oli neutraaliteedileping. Talingradi lahing 1942. nov-ks oli NSVL koondanud Volga äärde Stalingradi lähedale 2 milj võitlejat. 19.nov 1942 algas Punaarmee pealetung ja nelja päevaga võeti sakslased "kotti" kokku 330 000 meest
annaabi.ee 
