happed ja alused (0)

1 Hindamata

1. Tunda ära aineklassid oksiid, hape, alus. Oksiidide, hapete ja aluste valemid ja nimetused. OKSIID- aine, mis koosneb kahest keemilisest elemendist, millest üks on hapnik NIMETUS: METALLIOKSIIDID MITTEMETALLIOKSIIDID metall+(o.a)+oksiid nt: raud(II)oksiid, alumiiniumoksiid eesliited! nt: divesinikoksiid, dilämmastikpentaoksiid HAPE- ained, mis annavad lahusesse vesinikioone KOOSNEVAD VESINIKIOONIDEST(+) JA HAPPEANIOONIST(-) HCl- vesinikkloriidhape e soolhape HBr- vesinikbromiidhape HI- vesinikjodiidhape H S- divesiniksulfiidhape ₂S- divesiniksulfiidhape H SO - väävelhape ₂S- divesiniksulfiidhape ₄- väävelhape H SO - väävlishape ₂S- divesiniksulfiidhape ₃- väävlishape H CO - süsihape ₂S- divesiniksulfiidhape ₃- väävlishape HNO - lämmastikhape ₃- väävlishape HNO - lämmastikushape ₂S- divesiniksulfiidhape H PO - fosforhape ₃- väävlishape ₄- väävelhape H SiO - ränihape ₂S- divesiniksulfiidhape ₃- väävlishape ALUS- ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone (tuntumad alused hüdroksiidid) HÜDROKSIIDIDE NIMETUSI KOOSTATAKSE SAMAMOODI NAGU METALLIOKSIIDIDE OMI. Nt: magneesiumhüdroksiid, vask(II)hüdroksiid, raud(II)hüdroksiid, raud(III)hüdroksiid 2. Mis on oksiid? hape? alus? indikaator? OKSIID- aine, mis koosneb kahest keemilisest elemendist, millest üks on hapnik HAPE- aine, mis annab lahusesse vesinikioone, koosneb vesinikioonidest ja happeanioonist ALUS- alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone INDIKAATOR- aine, mis muudab värvus hapete või aluste lahuses 3. Mis on leelised? Tuua vähemalt 3 näidet. Kas need on tugevad või nõrgad alused? Kas leelised lahustuvad vees või mitte? Kas leelised on söövitavad on metalli katioonist ja hüdroksiidioonidest OMADUSED:

● söövitavad ● muudavad indikaatorite värvust ● katsudes libedad 4. Nimeta tugevad happed. H SO , HNO , HCl, HBr, HI ₂S- divesiniksulfiidhape ₄- väävelhape ₃- väävlishape 5. Mis värvi on lakmus, metüüloranž ja universaalindikaator happes? Mis värvi on lakmus ja fenoolftaleiin leelise lahuses (aluselises lahuses)? INDIKAATOR HAPPELISES lahuses NEUTRAALSES lahuses ALUSELISES lahuses LAKMUS PUNANE LILLA SININE METÜÜLORANŽ PUNANE ORANZ/ KOLLANE ORANZ/ KOLLANE FENOOLFTALEIIN VÄRVUSETU VÄRVUSETU VAARIKAROOSA LAKMUS LEELISES SININE FENOOLFTALEIIN LEELISES ROOSA 6. Mis ioonidest on tingitud 1)hapete, 2) aluste iseloomulikud omadused? Hapete omadused - vesinikioonidest ja happeanioonist Aluste omadused - hüdroksiidioonidest ja metalli katioonidest 7. Millist hapet kasutatakse akuhappena? Millist hapet on inimese maos? Millist hapet on karastusjoookides? Millist hapet leidub happelistes sademetes, mis tekib kütuste põlemisel moodustuva SO2 lahustumisel vees?

Akuhappena- väävelhape Inimese maos- soolhape ehk maohape Karastusjookides- süsihape, forforhape Happelistes sademetes- väävlishape kütuste põlemisel- väävlishape 8. Kuidas lahjendatakse tugeva happe, nt väävelhappe, lahust? HAPET tilgutatakse VETTE 9. Kus kasutatakse naatriumhüdroksiidi ja kaltsiumhüdroksiidi ning mis on nende ainete rahvapärased nimetused? NaOH- rahvapärane nimetus: seebikivi; seebis, torusiilis Ca(OH) - rahvapärane nimetus: kustutatud lubi; lubimördis, põldude lupjamiseks, ehituses ₂S- divesiniksulfiidhape 10. Mis ainega neutraliseeritakse tugevat hapet? tugevat alust? 1) Leelisega 2) tugeva happega 11. Lahustuvustabeli abil osata otsustada, kas hüdroksiid lahustub vees või mitte. NB! Leelised on vees lahustuvad alused.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 0 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2022-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

0 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jullaa Õppematerjali autor

aineklassid, happed, alused, oksiidid

Sarnased õppematerjalid

docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

KEEMIA KONTROLLTÖÖ 1. HAPPED HAPPE-AINE MIS ANNAB VESILAHUSESSE VESINIKIOONE. (RCOOH) ENAMASTI MOODUSTAVAD HAPPED MITTEMETALLID!  vesinikfluoriidhape – HF  vesinikkloriidhape ehk soolhape – HCl  vesinikbromiidhape – HBr  vesinikjodiidhape – HI  divesiniksulfiidhape – H2S  väävelhape – H2SO4  väävlishape – H2SO3  lämmastikhape – HNO3  lämmastikushape – HNO2  fosforhape – H3PO4  süsihape – H2CO3  ränihape – H2SiO3

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Metallid

CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus punaseks Metüüloranz punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi 1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4 2) Nõrgad happed: ainult osa happe molecule jaguneb lahuses ioonideks H2CO3, H2S Hapete nimetused: H2SO4 väävelhape (sulfaat) H2SO3 väävlishape (sulfit) HNO3 lämmastikhape (nitraat)

Keemia

odt

Keemia 10. klassi material

·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt

Keemia

rtf

Konspekt

SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi: a) üheprootonilised happed HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl

Keemia

docx

Keemia ja selle seletused

Happeliste oksiididega, tekib sool: CaO + CO 2CaCO3 b) happelised oksiidid Alustega, tekivad sool ja vesi (CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O) Veega tekib hape: SO3 + H2O H2SO4 (ei reageeri SiO2) Aluseliste oksiididega tekib sool: CaO + CO 2 CaCO3 Happed Jagunevad: a) vesiniku aatomite arvu järgi – üheprootonilised (HCl) ja mitmeprootonilised (H2SO4), b) hapniku sisalduse järgi – hapnikhapped (HNO 3) ja hapniku mittesisaldavad happed (HBr), c) tugevuse järgi – tugevad (HNO 3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4). Reageerimine: Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H 2SO4 CuSO4 + H2O Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl NaCl + H2O Sooladega

Keemia

doc

Kordamisküsimused keemia 10.klass

Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2

Keemia

rtf

8 klass kõik koos

H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall + hape -> sool + vesinik H esineb alati ainult H2-na, üles näitava märgiga. 2Na + H2SO4 -> NA2SO4 + H2 2Al + 6HCl -> 2AlCl3 +3H2 Hapete omadused ja kasutamine. 1) HCl - soolhape · maohape 0,5 % lahus · gaasiline HCl +H2O -> HCl

Keemia

doc

Keemia Õpimapp

....................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3) 2. Mitmeprootonilised happed (näiteks H2SO4, H3PO4) 3

Keemia

Rohkem sarnaseid