Paremas pooles HAPNIKUVAENE veri S�DAMEKLAPID tagavad vere �hesuunalise liikumise S�damelihased t��tavad automaatselt. K�ige PAKSEMAD s�damelihased on vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse �le terve organismi laiali. S�DAME TS�KKEL 1) Kodade kokkut�mme (0,1 sek) 2) Vatsakeste kokkut�mme (0,3 sek) 3) Kogu s�dame puhkus (0,4 sek) S�dame verevarustus suureneb f��silise koormuse, r��mu, ehmatuse jne korral. Kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust. S�da suurendab k�ll l��gi- sagedust ent ei t�sta v�ljapumbatava vere hulka. Elektrokardiogramm v�imaldab otsustada, kas s�dametalitlus on korras ja avastada s�damehaigusi. VERERINGE - vere liikumistee organismis VERESOONED - torujad elundid., mida m��da veri ringleb 3 t��pi: ARTERID -viivad verd s�damest organitesse -hapnikurikas veri -seinad paksud, tugevad, elastsed KAPILLAARID -�hendavad artereid veenidega -juhivad verd organites rakkudeni
Mis on ravi eesmärk? Suurendavad müokardi verevarustust ning vähendavad müokardi O2 vajadust. Ravi eesmärk: ennetada reinfarkti, parandada elulemust nendel, kellel on olnud infarkt. 8. Milliseid ravimeid kasutatakse südame isheemiatõve ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (nitraadid, beeta-blokaatorid, Ca-kanali blokaatorid)? Nitraadid: tõstavad müokardi O2 varustatust (laiendavad koronaarartereid), vähendavad müokardi hapnikuvajadust (eelkoormuse vähendamine). BB: vähendavad müokardi hapnikutarvet (kontraktiilsust ja löögisagedust). Ca-kanali blokaatorid (verapamiil, diltiaseem): tõstavad müokardi hapnikuga varustatust (laiendavad koronaarartereid). Vähendavad rohkem müokardi O2 vajadust, kuna vähendavad kontraktiilust ja löögisagedust. 9. Millised süsteemid võtavad osa vererõhu füsioloogilisest regulatsioonist ja kuidas? * Sümpaatiline NS * RAAS. * Neerufunktsioon
Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veresoonte seinte lihased suurendavad või vähendavad veresoonte läbimõõtu, jaotades niivisi verd organite vahel ja muutes sellega vererõhku. 5. Millest sõltub südame löögisagedus ja löögimaht. Vastus: Füüsilise koorumuse, ehmatuse või raevu korral hakkab süda intensiivsemalt tööle. Südame tööd võib aeglustada äkiline ja tugev külmaärritus. Tugev kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust ning südame löögisagedus kiireneb. Löögimaht sõltub südamelihasest ja südame mahust. 6. Treenimise mõju südamele. Vastus: Kui inimene treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. Oluline on korrapäraselt ja rahulikult treenida, vaja on just väiksema intensiivsusega pikaajalist koormust. Liiga sageli, liiga pikalt või liiga intensiivselt treenimine põhjustab aga südame ülekoormust. 7
porgand, spinat jne)). Tagab nähemisorganite norm tegevuse, stimuleerib kasvu, kaitseb nahka, suurendab sigimisvõimet, vastupanu nakkushaigustele. Kaltsiferoolid,D soodustab luude moodustamist, soodustab raua ainevahetust jne. Mida vähem päikesevalgust, seda enam peaks inimene saama seda toidust, mida saab aint loomsest (kalamaksaõli, heeringas, räim jne) Tokoferoolid,E reguleerib raku hapnikuvajadust, soodustab sugunäärmete norm arnegut jne, taimsetest; seemned. Füllokinoon,K suurendab veresoonte vastupidavust, tugevdab lihaseid jne; kaunviljades, spinatis, kapsas, tomatis jne. Vitameer isoteelid; lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid ja nende saamine toidust (eriti C, B1, B2, B6, B12). B-rühma vitamiinid ja vitamiin C. Lahustuvad vees, ei kuhju organismis (väljub uriiniga), tuleb saada pidevalt, saadakse nii
Steriilse külviaasa või -nõelaga võetakse veidi külvimaterjali ja tõmmatakse sellega Petri tassi ühte serva mõned paralleeljooned (skeemil A). Külvinõel steriliseeritakse leegis ja läbi joonte A lõppude tõmmatakse ristjooned B. Külvinõel steriliseeritakse uuesti ja läbi joonte B tõmmatakse jooned C jne. Külvatava materjali kogus väheneb samm-sammult, võimaldades saada isoleeritud üksikkolooniaid. Pistekülv agarisse võimaldab määrata mikroobide hapnikuvajadust. Sõltuvalt sellest, kas mikroobid vajavad arenemiseks hapnikku või mitte, muutub ka nende kasvu iseloom söötmes. Pistekülv zelatiinsöötmesse iseloomustab samuti mikroobide hapnikutarvet, kuid zelatiinsöötme veeldumise järgi võib hinnata ka mikroobide proteolüüsivõimet. Pistekülve kasutatakse ka muudes biokeemilistes testides, näiteks raudsulfiidi moodustumise uurimisel
Nitrifikatsioon ei ole 3 lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teisele, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks ( N 2 ), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe. 16. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätme käitlemise eesmärgid Jäätmetele ei ole omastatud veel kindlat definitsiooni, kuid neid võib defineerida nt nii: Jäätmed on kõik esemed või ained: a) mis on ära visatud või kavatsetakse ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside
nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teisele, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks ( N 2 ), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe. 16. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätme käitlemise eesmärgid Jäätmed on kõik esemed või ained: a) mis on ära visatud või kavatsetakse ära visata b) millele ei leita edasist kasutust Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed
Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l). Füüsikalis- keemiline lämmastikuärastus 1. Kloreerimine: NH4 + hapendatakse N2 gaasiks ja haihtub atmosfääri. Kloreerimisel võivad tekkida toksilised CI- orgaanilised ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. 2. loonvahetus: NH4 + ioonid seatakse kationiidiga, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniakaalne lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. 3
Süviskülvi puhul jaotub inokulum kogu söötmes ja kolooniad kasvavad söötme sisse ja ka pinnale. Pindkülv annab eelise aerotolerantidele, süviskülv hapnikutundlikele ja temperatuuri suhtes vähem tundlikele. 2. Kas on võimalik, et bakter kasvab välja küll joonkülvil, kuid ei kasva süviskülvil? Jah, kui on tegemist obligatoorse aeroobiga. 3. Millal on otstarbekas kasutada pistekülvi? Kui tahetakse uurida bakterite hapnikuvajadust. Üldiselt anaeroobi puhul. 4. Millal kasutatakse joonkülvi kaldagarile või söötmeplaadile? Kui tahetakse puhaskultuuri eraldada või väikest biomassi üleskasvatada või mikroobide arvukust määrata. 5. Miks süviskülvi puhul jahutatakse agar enne Petri tassi valamist 50 kraadini? Saaks inokulumi ringikujuliselt segada, et mikroobid jaotuksid terves söötmes ühtlaselt. Kasv toimuks nii söötme sisse kui ka pinnale. Mikroobid häviks? 6
nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. ((Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l).)) 15. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätme käitlemise eesmärgid Ei ole olemas ühest jäätmete definitsiooni ega universaalset jäätmete liigitamiseeskirja. Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust.
Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l). Füüsikalis- keemiline lämmastikuärastus 1. Kloreerimine: NH4 + hapendatakse N2 gaasiks ja haihtub atmosfääri. Kloreerimisel võivad tekkida toksilised CI- orgaanilised ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. 2. loonvahetus: NH4 + ioonid seatakse kationiidiga, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniakaalne lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. 3
tulemusena tekib südamelihase hapnikupuudus ja südamelihase kahjustus, müokardiinfarkt. Südameseina verevarustus toimib väljast sissepoole, seepärast arenevad kriitilised piirkonnad eelkõige südamesiseselt (endokardiaalselt). Kõik südameveenid ühinevad ühiseks veeniks – südame pärgurkeks (sinus coronarius), mis suubub paremasse kotta. 59 Verevool pärgarterites allub eneseregulatsioonile, mille korral suurenenud hapnikuvajadust rahuldatakse ainult voolukiiruse tõstmise teel. Lihaspinge südamelöögi (süstoli) ajal pidurdab pärgarterite läbivoolu, nii et efektiivne varustamine toimub alles pausi (diastoli) ajal. Joonis 3.17. Südame pärgarterid Südame funktsioon Vereringesüsteem Veri voolab kõrgema rõhuga süsteemist väiksema rõhuga süsteemi. Kõrgrõhusüsteemis pumbatakse arteriaalne (hapnikurikas) veri vasakust vatsakesest kehas asuvatesse arteritesse (tuiksoontesse).