Hantide uskumised Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, Obi ostjakid, Obdorskid, Berjozovod, Surguti ostjakid. Hantide usund on soetud tugevalt ümbritseva looduse ja maastikuga, kus elavad jumalad, vaimud ja surnud esivanemate hinged. Hantidel on palju uskumisi, kuid tänapäeval on neid vähe alles jäänud, eelkõige tänu Nõukogude Venemaale. Nende jumalate isiksust ja välimust on mõjutanud õigeusk. Hantidel on palju jumalaid, kuid ainult vähesed on meile teadlikud. Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse: üla-, kesk- ja allilm. Ülailm on seitsmeosaline
Toorumi pojad Handid on soome-ugri rahvas,kes elavad Lääne-Siberis Obi jõe ääres. Nad on kütid ja kalastajad. Hantidel on kaks kodu, talvel elavad nad talvekojas ,kevadel kolivad aga jõe äärde. Nad elavad Lääne-Euroopa suurusel maa-alal. Filmi nimi on ,,Toorumi pojad" ,sest Toorum on hantide jumal. Karu on jumala tooru poeg ja handid tooru rahvas. Karu on hantidele kui vanem sugulane. Kuna karu on toorumi saadik peab talle koja ehitama. Karu koda püstitatakse inimeste suvekoja aukohale, mis on tagaseina ja tulekolde vahel. Karu koja ehitamiseks läheb vaja männipuud, seedermänni juurt ja seedermänni kohevat latva. Enne karu äratamist puhastatakse ja pühitsetakse suvekoda suitsuga ja tehakse mitmeid rituaale. Karu kotta
Soomeugri rahvad Handid Mairo Mere 2011 6. klass Handide asuala Handid elavad peamiselt HandiMansi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, KeskUurali mäestikust itta. Pealinn on HantõMansiisk. Handide asuala Handide elukoht kaardil. Handide rahvaarv 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest. Handide ajaloost · Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. · Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (). Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. · 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". · Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud
2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 30 943 hanti, neist kolmandik valdab emakeelt. Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid. Handid on ette jäänud maailma suurimate maagaasi- ja naftavarude ammutamisele, mis algas 1960. aastatel ja kestab tänaseni suuremas mahus kui kunagi varem. Neilt on ära võetud karja- ja jahimaid, neid on asustatud ümber ja reostatud nende elukeskkonda.3 Seoses naftatööstusega on tulnud hantide ja manside territooriumile elama suur hulk inimesi mujalt Venemaalt ja see on jätnud põlisrahvad oma elualadel suurde vähemusse. Paljusid hante on sunnitud traditsioonilist eluviisi lõpetama ja asuma paikselt elama mitmerahvuselistesse asulatesse, see aga on vaid kiirendanud hantide assimileeerumist. Kui veel 30 aastat tagasi oli laialdastel aladel (Vahhi alamjooks, Agan, Salõm, Vasjugan, Pim, Tromjogan) levinud suured
Referaat Handi keel Koostas: Richard Vesselov 9a klass Keelesuhted Handi keele varasem nimetus oli ostjaki keel. Hantide keelt kõneldakse Venemaal Handi-Mansimaal, Jamali Neneetsi autonoomses piirkonnas ning Tomski oblastis. Handi keel kuulub soome-ugri keelte hulka, mis moodustab koos mansi ja ungari keelega ugri keelerühma ja mansi keelega obiugri labarum. Hantide lähim sugulaskeel on mansi keel. Umbes 13 sajandil hakkasid handi ja mansi keeled hargnema. Hantide keeled jagunevad arvukateks murreteks. Lääne- ja idamurded on peamised murderühmad. Esimese murderühma moodustavad Obdorski, Obi- äärne ja Irtõsi-äärne murre, idarühma aga Surguti ja Vahhi- Vasjugani murre. Handi keeles on kokku 13 murret. Kõik need murded erinevad tunduvalt üksteisest foneetiliselt, morfoloogiliselt ja leksikaalselt. Need kolm peamist murrete gruppi ei saa üksteisest aru. Omavaheline arusaamine on raskendatud ja murdevahed on märgatavad
kool Handid nimi õp. nimi klass aasta Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Hantide elupaik................................................................................................................3 Elamud ja riietus..............................................................................................................3 Jahindus ja kalastus..........................................................................................................4 Liiklemisvahendid...............................................................................................
Mansi sõnavaras leidub umbes 800 sõnatüve, mis on ühised teiste soome-ugri keeltega. Antropoloogiliselt kuuluvad mansid uurali rassi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.–14. sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16. sajandist. Naftamaardlate kasutuselevõtt Handi-Mansimaal 1960ndatel tõi kaasa suurima siserände laine Nõukogude Liidus pärast Teist Maailmasõda. Selle tagajärjel jäi hantide ja manside osatähtsus väikeseks ning nad moodustavad tänapäeval pisut rohkem kui ühe protsendi ringkonna rahvaarvust. 1931 loodi mansi kirjakeel ladina tähestiku, 1937 slaavi tähestiku põhjal. https://et.wikipedia.org/wiki/Handi-Mansimaa#/media/File:Map_of_Russia_-_Khanty- Mansi_Autonomous_Okrug_(2008-03).svg https://et.wikipedia.org/wiki/Handi-Mansimaa#/media/File:Flag_of_Yugra.svg https://mariuvere.files.wordpress.com/2012/04/hant-mansid.jpg https://et.wikipedia
nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz `käsi', szem 'silm', vér `veri', szarv 'sarv', hal `kala', ad `andma', négy `neli'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded eksisteerivad ka tänapäeval. 2.2 Handid Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, nii nagu hantide lähisugulasi mansisid nimetati voguliteks. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on seejuures nii, erinevad, et see teeb nende omavahelise 5 suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. 1989
Et handid elavad hõredalt tohutul maa-alal, jaguneb nende keel paljudeks murreteks. Murde vahed on kergesti märgatavad, seepärast on omavaheline arusaamine raskendatud. Handi keele eri murdeid hõlmav grammatika ning lugemik pärineb 1950. aastast. HÄÄBUMINE Seoses handi elualade tööstusliku hõivamisega sisserännanute arv kasvanud suuresti. Kiiresti tekkinud tööstuspiirkondadest on hante sunnitud lahkuma. Tööstuslik hõivamine globaalne naftatööstus. Hantide ajaloolisel asualal asuvad nüüd Salõmi naftaväljad. Globaalse naftatööstuse ja põlisrahvaste omavahelisi suhteid ja kooseksisteerimise võimalusi on palju uuritud, kuid siiski on jõutud arusaamale, et handid on hääbumise äärel. Üksnes kolm ja pool tuhat hanti elab metsades, kasvatab põtru ja ainult kümnendik neist tunneb oma esivanemate kombeid ja uskumusi.
· 453. a. saabus hunnide vägevusele ootamatu ja kiire lõpp · Hunnide pealinna pole avastatud · Hunnide edukaim ja võimsaim valitseja oli Attila · Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms. Ungarlased · 1101 aastat tagasi läbisid ungari hõimud pika tee Uuralitest Karpaatideni, et jõuda oma praegusele asualale · Ungarlaste esiisad elasid umbes 2000 e.Kr. koos hantide ja mansidega · Elatusid jahipidamisest ja kalapüügist · Peetakse Andronovo kultuuri kandjateks · 20001500 e.Kr. elasid ugrilaste esivanemad stepialadel · Pronksiaja lõpul saabus soe ja kuiv kliimaperiood ,mis sundis ugrilasi valima kas liikuda põhja või lõuna poole · Kliimamuutus ja ugrilaste jagunemine arvatakse olevat toimunud 100. aastat e.Kr. Ungarlased · Umbes 750. aastal p.Kr. hakkasid ungarlased taas liikuma
2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 11 432 mansit. Hante ja mansisid koos nimetatakse obiugrilasteks Mansi sõna tähendas algselt 'inimene, mees'. Samast tüvest arvatakse pärinevat ka ungarlaste endanimetus magyar. Varasemaid mansikeelseid kirjapanekuid (sõnaloendeid ja isikunimesid) leidub Vene 15. 17. sajandi kroonikates. Esimesi usaldusväärseid mansikeelseid ülestähendusi tegi ungari keeleteadlane Antal Reguly (18191858) oma reisil manside ja hantide juurde 18431844, veendudes ühtlasi nende keelte lähisuguluses ungari keelega. 1930. aastatel töötati välja mansi kirjakeel. Kirjakeeles kasutati algul ladina, alates 1938. aastast aga vene tähestikku. HANDI KEEL Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 28 678 hanti. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk.
14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". ASUALA Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. Eristatakse kolme handi etnilist rühma: põhjahandid (Obi alamjooks ja lisajõed), lõunahandid (Irtõsi alamjooks, Konda, Demjanka) ja idahandid (Obi keskjooks Pimist Vasjuganini), kes erinevad üksteisest murde/keele, enesenimetuste, elatusalade ja materiaalse kultuuri poolest. Hantide etnilised rühmad jagunevad jõgikonniti veelgi väiksemateks sotsiaalseteks üksusteks (nt Vasjugani, Tromjogani, Vahhi, Kazõmi, Jugani, Ljamini, Pimi jt handid), kes elavad üksteisest üsna eraldatult. Administratiivselt asustavad handid Handi-Mansi ja Jamali Neenetsi autonoomset ringkonda ning väike osa ka Tomski oblastit. Hantide asuala jääb valdavalt taigaaladele, kus kasvavad seedrid, männid ja lehised, põhjas ka metsatundrasse ja lagetundrasse
2. SAAMI KEELED 2.1. Saami keel kui rühm soome ugri keeli Saami keeled on rühm soome-ugri keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Ugri algkeelt kõnelevad hõimud eraldusid umbes 5000 aastat tagasi ja siirdusid kagu suunas teisel pool Uurali mägesid asuvatele stepialadele. Ugri hõimude omavahelise hargnemise põhjustas kliima soojenemine, mis muutis stepi viljatuks. Hantide ja manside eellased rändasid nomaadidena edela suunas Donimaale ja sealt edasi oma praegusele asualale Doonau äärde, kuhu nad jõudsid 896. aastal meie aja järgi. Ungarlased on soome ugri suurim rahvus ja on olnud ka poliitiliselt kõige edukam. [7 lk 279-280] 2.2. Algkeel Saami kirjakeelele pani 17. sajandil aluse luterlik kirikukirjandus. Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keelel.
Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Siberi rahvaste mütoloogias. 1965. aasta suvel asus Ehin tagasiteele, tutvudes möödaminnes ka neenetsite, hantide ja komi elu-oludega. 1965-1966 töötas Ehin ajakirja "Küsimused ja Vastused" toimetajana, 1966-1969 ajalehe "Sirp ja Vasar" peatoimetajana, 1969-1972 ajakirja Kultuur ja Elu" osakonnajuhatajana ja ENE toimetajana. Taasiseseisvumise ajal oli Andres Ehin poliitiline aktivist. Ta kandideeris 1995 Roheliste ja Kuningriiklaste nimekirjas Riigikokku. Alates 1974. aastast on Ehin vabakutseline kirjanik.
annaabi.ee 
