Õitseb juulis-augustis. Liigi eritunnused: pikaealine, põuakartlik, kasvab aeglaselt. Kasvukoha nõuded: eelistab poolvarju, kuid kasvab ka päikeselises kohas. Sobib huumusrikas parasniiske muld. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, veekogude ääres, aktsenttaimedena, kiviktaimlates, äärislillena, taimekonteinerites. Joonis 9. Lihtlehine astilbe (http://www.colesvillenursery.com/plant/astilbe-simplicifolia-sprite) Joonis 10. Lihtlehine astilbe Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Lihtlehine astilbe 'Sprite'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=276&cid=123. 04.08.2013. Heritage perennials. Astilbe simplicifolia 'Sprite'. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/astilbe-simplicifolia-sprite.html. 04.08.2013. Juhani puukool. Lihtlehine astilbe 'Sprite'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/astilbe_simplicifolia_sprite_lihtlehine_astilbe_sprite.html. 04.08.2013. 1.6 Bergeenia (Bergenia)
servaga. Õied on valged kuni roosakad, kellukesekujulised ja meelõhnalised, moodustavad silinderjaid timpmisi pööriseid (Aiasõber). Õied puhkevad enamasti suve algul, teisel-kolmandal aastal pärast istutamist (Sander 2009). Joonis 2. Kare deutsia 'Plena' (Deutzia scabra 'Plena') (http://www.tonutalupuukool.eu/LehtpuudU/Kare_deutsia.jpg 14.04.2011) Hooldus Põuasel suvel peab põõsaid õitsemise ajal kastma, muidu jääb õitsemine lühikeseks (Hansaplant). Kuivemas kohas tuleb teda kasta põua pärast võib hukkuda (Calmia puukool). Põõsas lepib 4 tavalise aiamullaga, kuid peotäis väetist kevadel ja turbamults teevad ainult head (Sander 2009). Kare deutsia on külmaõrn tuleb talveks kinni katta (Hansaplant). Lõikamine Kohe pärast õitsemist tuleks harvendada, kärpida ja eemaldada närbunud oksad vanemaid oksi
120 päeva Kõrgekasvuline sort. Viljad meenutavad piklikku paprikat, 5. Tomat 'Hugo' punased. Väheste seemnetega ja tiheda viljalihaga tomatid. Keskvarajane 140-160g pole märgitud Värskelt salatisse, võileivale, pastadeks, püreedeks. Pilt Allikas Hansaplant Hortes Hansaplant Selteret Hortes Hortes Aiamaailm PIIRATUD KASVUGA TOMATITAIM Jknr Nimi Kirjeldus Kasvuaeg Vilja suurus Taime kõrgus Eestis aretatud sort. Viljad ümmargused kuni veidi piklikud, siledad, ribideta. Viljad on lõhenemiskindlad
heitlehised puud ja põõsad. Nende karvased suured õiepungad arenevad välja juba sügiseks, et kevadel avaneda. Õied võivad olla valged, roosad või purpurjad, sageli ka lõhnavad. Eestisse sobivad kasvatamiseks vähesed talvekindlamad liigid ja sordid, siiski on neid mõttekas istutada vaid arboreetumitesse ja era-aedadesse huvi- ja efektitaimedena. Eestimaa aedades ja dendraariumites on kasvamas 2-4 m kõrgusi ja rikkalikult õitsevaid Loebneri-, hondo-, sieboldi- ja tähtmagnooliaid (Hansaplant 2013). Joonis 2. Magnoolia (http://worldandhome.blogspot.com/2010_04_01_archive.html) 2.2.2. Magnoolia Tagasilõikamine Magnooliat ei ole soovitatav lõigata. Kui seda siiski on vaja teha, on selleks parim aeg juunis. Kindlasti ei tohiks seda teha aga sügisel ega talvel (november- aprill), kuna sellisel juhul on oht lõigata ära kevadel moodustuvad õied (Bakker 2013). 2.2.3. Elujõulisuse suurendamine, hooldus
Õiepungade kõrval on õisikuvarrel kasvupungi, millest kasvavad tütartaimed. (Roots 2006) On vähenõudlik nii valguse kui ka temperatuuri suhtes ning ei pane pahaks temperatuuri langust kuni 7 kraadini. Talub keskkütet. Siiski, liiga pimedas ja soojas ruumis muutub taim nõrgaks. Kastetakse suvel rikkalikult ja talvel mõõdukalt. (Roots 2006) Vajab kõrget õhuniiskust ning neid tuleks piserdada. Roheliste toataimede väetisega kevadest sügiseni kord kuus (Hansaplant). Istutatakse ümber iga kevad. Pott peaks olema mõõduka suurusega ning mul toitaineterikas, sobib näiteks vähese jämeda liivaga kompostmuld. (Roost 2006) Paljuneb tütarrosittidega. Neid võib väikestesse pottidesse kasvama panna aastaringselt, kuid kõige soodsam aeg on kevadel. Noorte taimede järelkasvu eest tuleb õigeaegselt hoolitseda, sest rohtliilia pole pikaajaline taim, enamasti juba paari-kolme aasta pärast kaob taime värske välimus ning muutuvad kahvatukollaseks
enne talve puituda ja need külmuvad (Nokitse.ee). 14 HARILIK LUMIMARI Lühiiseloomustus Harilik lumimari (Symphoricaropos albus) (joonis 2) on madalam, 1-1,2 m kõrgune peenevõrseline püstine põõsas. Kasvab Põhja-Ameerikas Kanada lõunaosa ja USA põhjaosa metsade alusmetsarindes, moodustades tihedaid põõsastikke (Aiasõber). Lehed tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased (Hansaplant). Õied kobarjates, kuni 3 cm pikkustes väheõielistes õisikutes, roosakad, lõhnavad ja meerikkad (Aiasõber). Annab väga intensiivselt juurevõsu ja metsistub kergesti. Hea hekitaim, mis talub hästi kärpimist, linnatingimusi, saastet, kloriide ja on külmakindel (Aiasõber). On ka hea meetaim. Õitseb väga kaua, juunist septembrini, on praktiliselt haigusvaba (Calmia Istikuäri OÜ). Oktoobris saavad valmis viljad, umbes sentimeetrise läbimõõduga marjad
Nefroleebi kohevad mahedalt rohelised lehed, mis kasvavad välja maa-alusest risoomist, on püstised ning hiljem graatsiliselt allapoole kaarduvad. Sellise kasvukuju tõttu sobivad nad hästi postamendile või rippkorvi. Õhupuhastajatest taimedest üks paremaid, mida 10 tubades kasvatada. Toasõnajalgadest üks vastupidavaim ja kiiremini kasvav. Joonis 2. Kõrge nefroleep (Hansaplant ... 21.01.2020). 4.2. Pesa-raunjalg Asplenium nidus Üks armastatumaid toasõnajalgu, pesa-raunjalg, on pärit Aasia ja Okeaania metsadest, kus kasvab epifüüdina puutüvedel ja okstel. Terve labaga jäigalt püstised süstjad ja läikivad lehed moodustavad pesalaadse kodariku. Keskmiselt on lehed kuni 50 cm pikad ja umbes 5-10 cm laiad, kuid võivad soodsates tingimustes kasvada isegi meetrikõrguseks ja 20 cm laiaks
.........................................................................................................54 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................55 Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas Perekonda kuulub 20 liiki. Esineb kõrgeid puid ja madalaid põõsaid, mis kõik on heitlehised. Enim on neid levinud Põhja-Ameerikas, vähem Aasias (Hansaplant). Looduslikult kasvab Euroopas ainult üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R
[3] Hortes. Ilupõõsaste lõikamine. [WWW] http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21 [4] Luua metsanduskool. (2011). Puude ja põõsaste hooldamine. [WWW] https://luua.kovtp.ee/kasulikku/-/blogs/puude-ja-poosaste-hooldamine-ii-osa [5] Seemnemaailm. (2002). Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides. [WWW] http://www.seemnemaailm.ee/index.php?mark=5&vote=12380&lang=ee [6] Haljassaare. Harilik kuldvihm. [WWW] http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=352%20%28 [7] Hansaplant. Perekonnakirjeldus. [WWW] http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=163&art=111 [8] Calmia. Harilik kuldvihm [WWW] http://www.calmia.ee/Taimed/laburnum_alpinum.htm [9] Vikipeedia. (2015). Kirsipuu [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Kirsipuu [10] Rodoaed. (2013). Kirsipuude hooldamine ja kasvatamine. [WWW] http://www.rodoaed.ee/kirsipuude-hooldamine-ja-kasvatamine/ [11] Maakodu. (2011). Ploomi- ja kirsipuu ootab lõikajat. [WWW] http://maakodu.delfi
09.2011 http://aedjakodu.tarbija24.ee/560928/metsamarju-saab-edukalt-kasvatada-ka-koduaias/ (16.12.2012) 4) Calmia Istikuäri ,,Jõhvikas" http://www.calmia.ee/mari2.html (16.12.2012) 5) Eesti Entsüklopeedia ,,Jõhvikas" http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5hvikas3 (17.12.2012) 6) Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus ,,Metsamarjade kasvatamine" http://www.pikk.ee/valdkonnad/maaettevotlus/mitmekesistamine/metsamarjade- kasvatamine/iseloomustus (17.12.2012) 7) Hansaplant ,,Metsamarjade kasvatamine koduaias" http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=5&art=935 (17.12.2012) 8) Hortes ,,Aednik soovitab: Metsataimede kasvatamine koduaias" 09.07.2010 http://www.hortes.ee/? op=body&id=13&art=220#art220 (17.12.2012) 9) Metsa Talu ,,Kultuurjõhvikas" http://www.taimed.ee/index.php?page=91 (17.12.2012) 3 10) Räpina Aianduskooli kodulehekülg, õppematerjal ,,Jõhvika- ja mustikakasvatus" 20.01.2005, uuendatud 10.11
04.2016) 17.Cornus Alba „Sibrica“, Missouri botanical garden http://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx? taxonid=243964&isprofile=0& 18.„Dendroloogia“ Valgus 1987 (15.04.2016) 19.Deutsia. 2011. Aiasõber. [WWW] https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/295 (26.04.2016) 20.Deutsia. Calmia istikuäri OÜ. [WWW] http://www.calmia.ee/Taimed/plena.htm (26.04.2016) 21.Deutsia.Hansaplant. [WWW]: http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=61&art=34 (viimati külastatud 14.04.2016) 22.Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ploomipuu2 (13.04.2016) 23.Eesti rahvaluule kodulehekülg. http://www.folklore.ee/rl/fo/databases/arboretum/puud/sirel.htm (15.04.2016). 24.eHow. How to Care for a Viburnum Opulus. http://www.ehow.com/how_8147479_care-viburnum-opulus.html (13.04.2016) 25.Fine Gardening Magazine veebileht. 2016
annaabi.ee 
