Nimetus "impression" mulje on tinglik. Suunale andis nime Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev päike.", mis eksponeeriti 1874 a. impressionistide esimesel näitusel. Nimetuse võttis esimesena kasutusele kunstikriitik Louis Leray oma artiklis, kus püüdis Monet´tööd naeruvääristada. Esialgu kasutati seda halvustavas tähenduses kunstnike kohta, kelle julgeid töid ei võetud vastu ametlikele näitustele. impressionistid võtsid selle nimetuse omaks ja nii hakkasidki nad endid kutsuma impressionistideks ja oma loomingut impressionismiks. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast elust või loodusest. Nad väitsid, et enne neid ei kujutanud veel keegi loodust päris õigesti, kuna ei kasutatud õhuperspektiivi
Manerism Itaalias Manerism 16. sajand • Eemaldumine renessansi ideaalidest • Kadus usk maailma harmooniasse, inimmõistuse jõusse, eneseteostusse • Manerism – periood Euroopas renessanssi järel ja baroki eel • Halvustavas tähenduses • 19. saj peeti kunstiajaloo langusajaks Suhtumine manerismi • Arvamus, et igal ajal omanäoline kunst • Hinnatakse renessanssi • Kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik kehtiv hea kunst • Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti – teistsuguste taotlustega kunst • Huvitav, lähedane Maneristid • Võtsid renessansist palju üle, kuid oluliseks ei peetud enam loodust ja antiikkunsti • Tähtsustati:
saatis ka suur müügiedu. TEOSED Yuppiejumal (1999) Romaan on paras kompott ühest, teisest ja kolmandast konkreetsest reaalruumist, pajatusest, argimütoloogiast, müstikast ja edevusest. "Yuppiejumalas" on tal lühikesed ja hästi lühikesed laused, mõnikord on lauses vaid üks sõna. Mõnikord on sekka ka inglis- ja saksakeelset teksti, mida ei tõlgita. Yuppie ise on aga "young and ambitious professional person esp one working in a city". See sõna on sageli kasutusel halvustavas tähenduses. Kenderi uues romaanis kirjeldatakse reklaamindusega seotud yuppie'sid. Need pidavat päris hästi teenima, aga töö ise tundub olevat ka nö koera oma (T.Liiv) TEOSED "Check out"(2001) Teose leheküljed sisaldavad pikki ja detailseid kirjeldusi uusrikaste laiast elust, kus esikohal on seks. Raamatust võib lugeda pisiasju sellest, kuidas peategelane lihtsalt ja otseöeldult hoorab. Raamatu filosoofilised mõtted keerlevad enamasti teema
kätt andma. Veel selgemini väljendub see meie kõnepruugis, kus sõna ,,vasak" on peaaegu alati negatiivses toonis, seda võib lugeda isegi alaväärseks. Vasakpoolsusega seotud negatiivsus jõudis haripunkti kristlikus liturgias 3. Ja 4. Sajandil. Sellest ajast on negatiivne hoiak vasakpoolsuse kohta sügavalt tunginud inimeste mütoloogilistesse ettekujutustesse, ja veel tänapäevalgi on paljude keeltes väljendeid, milles sõna ,,vasem" kasutatakse halvustavas mõistes. Näiteks saksa keeles ,,linkisch" kohmetu, ,,links liegen lassen" sinna paika jätma, ,,linker Vogel" kahtlane tüüp, ,,linken" kedagi alt vedama või ka eesti keeles ,,vasaku jalaga voodist üles tõusma pahas tujus olema. Kuna minu ema sunniti ümber õppima paremakäeliseks (tänapäeval kirjutab ta vaid paremaga, muid tegevusi teeb aga vasaku käega) ja minu vend on vabalt arenenud vasakukäeline, on teema minu jaoks äärmiselt huvitav.
puudustest." Wen tähendas ka mustrit, mis tekib lõimele läbi koe kudumise. Lõimeraamatuid kutsuti jing'ideks (kaanonid) ja neid kommenteerivaid koeraamatuid wei'deks (apokrüüfid). Lõpuks sai zi ka mingil ajal neljandaks viiest kõrgemast pärandatavast ülikutiitlist (vikont). Zi tähendas ka Zhouyiga otseselt seotud vormiõpetuses juba Shangi ajal Maistest tüvedest esimest. Sellele vastab 2. kuusjoon ja Roti märk (halvustavas tähenduses ka kantseleirott, tähenärija). See oli 1. kuusjoonega seotud suurt (ka valitsevat) inimest (da ren) täiendav vastaspoolus: suursugune (junzi). Kuid võib tähistada ka väikest inimest, nagu 1. kuusjoon ka shengren'i. Shengren'id (täiuslikult tark inimene, pühak, Linnart Mälli tõlkes õnnis) olid ka Xici zhuani järgi Muutuste raamatu loojad. Shengren on omakorda Daodejingi inimideaal. 2. kuusjoone
- uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on taassünni ajastule, kus taas puhkesid õitsele teadus ja kunst (nagu kunagi antiikajal). Seepärast nimetasid nad keksaega veel ka pimedaks (tumedaks) ajaks saeculum obscurum. Siit tuleb ka inglisekeelne termin dark ages, mida inglisekeelsetes ajalooõpikutes tihti kasutatakse.
B. Praktiline filosoofia 4) keelefilosoofia 1) Epistemoloogia 2) Metafüüsika kr üle, loodus kr teadmine "Heal lapsel mitu nime": alaosad ontoloogia ja vaimufilosoofia `gnoseoloogia' NB! `Metafüüsika' halvustavas mõttes: tõestamatu, `tunnetusteooria' spekulatiivne ja hämar teoorialoome. `teadmisteooria' `episteemika' Olemisega seotud küsimused Mis eksisteerib? Teadmisega seotud küsimused: Kuidas defineerida teadmist? Kas inimese tahe on vaba? Milles seisneb teadmise ja uskumuse erinevus
Vasakukäelisuse hindamine ja sellega ümberkäimine on väga pikka aega tihedalt seotud olnud vasaku ja parema poole hindamisega ning ilmakaartega. Vasakupoolsusega seotud negatiivsus jõudis õhtumaade kultuuris haripunkti kristlikus ühiskonnas 3. ja 4. sajandil. Sellest ajast alates on negatiivne hoiak vasakpoolsuse kohta sügavalt tunginud inimeste mütoloogilistesse ettekujutustesse ja veel tänapäevalgi on paljudes keeltes väljendeid, milles sõna ''vasem'' on kasutatud halvustavas mõttes. Viimased aju füsioloogilised uuringud näitavad, et käelisus on komplekselt seotud funktsioonide jaotusega vasaku ja parema peaajupoole vahel. Funktsioonide jaotus peaajus põhjustab seda, et vasakukäelisel ka paremakäelisel on erinevad võimed ümbrust tajuda ning nad töötlevad ja tõlgendavad neid muljeid erinevalt. Mõlematel jaotusmallidel on omad eelised. 3 Käelisus ja peaaju dominants
Kabeli sümmeetria põhineb ringi kui puhtaima geomeetrilise vormi järjekindal kasutamisel Üksikute ehituslike elementide propotsioonid on niivõrd kooskõlas,et nende vahel valitseb täiuslik tasakaal Sujuv üleminek barokile Teadlikult kokku pandud, omavahel teravalt vastanduvate arhitektuursete elementide kaasabil rikuti seniseid reegleid, et seeläbi väljendada, kui liimist lahti on maailm Pöörtuti endise põhiplaani juurde tagasi Alguses kasutati mõistet "barokk" halvustavas tähenduses; portugalikeelne sõna "barroco tähendab ebakorrabärase kujuga pärlit Ülevoolavus, liigne ilustatus ja hoogsus Baroki iseloomustus Selgeid kontuure püüti ähmastada Seinu püüti liigendada, kaunistada ning vormida lainetavaks ja dünaamiliseks Aknaid ja uksi kaunistati luksuslike kolmnurga- või kaarekujuliste viiludega Tüüpilisteks kaunistusteks olid vaasid, urnid, ovaalsed aknad jne Populaarsed erikujud, sambad ja pilastrid Klassitsism Kestus
piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust. Mõlemaid iseloomustas pikad väljavenitatud figuurid, riietatud kaelast kandadeni ja keha kontuure pole aimata (va krutsifiksid). Süzeedes eelistati ähvardavaid teemasid (viimne kohtupäev) ja imede kujutamist. Õitses ka miniatuurmaal e. raamatumaal. Bayeuxi vaip. GOOTI KUNST (12. II pool 15. saj) Erinevates maades erineva kestusega. Nimi gooti oli algselt mõeldud halvustavas tähenduses. Renessansi ajal oldi väga vaimustatud enda ajast ja kõike eelnevasse suhtuti põlgusega, kuna see oli toores ja barbaarne. Samas osad kunstiajaloolased väidavad, et gooti stiil on Euroopa kunsti lagi. Ajastu iseloomustus: algas keskajaga, kuid lõpus üleminek varauusajale. Religioon oli ikkagi ühendav, kuid ilmusid ka kiriku kritiseerijad. Oli linnakultuuri õitseajajärk, kuid killustatus jäi. Saja aastane sõda (1337-1453). 1453 tungisid türklased Euroopasse
4.Iseloomustage kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkonda. Erinevus seisneb selles, et vastavusteooria koha pealt on tõene väide, mis on kooskõlas Teoreetilise filosoofia alla käivad: *Metafüüsika (kr üle, loodus). Alaosad tegelikkusega. Koherentsusteoorias on tõene väide, mis on kooskõlas teiste väidetega ontoloogia ja vaimufilosoofia `Metafüüsika' halvustavas mõttes: tõestamatu, spekulatiivne 6.Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat. ja hämar teoorialoome. Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee
uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370- 1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on taassünni ajastule, kus taas puhkesid õitsele teadus ja kunst (nagu kunagi antiikajal). Seepärast nimetasid nad keskaega veel ka pimedaks (tumedaks) ajaks – saeculum obscurum. Siit tuleb ka inglisekeelne termin dark ages, mida inglisekeelsetes ajalooõpikutes tihti kasutatakse.
uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370- 1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on taassünni ajastule, kus taas puhkesid õitsele teadus ja kunst (nagu kunagi antiikajal). Seepärast nimetasid nad keskaega veel ka pimedaks (tumedaks) ajaks saeculum obscurum. Siit tuleb ka inglisekeelne termin dark ages, mida inglisekeelsetes ajalooõpikutes tihti kasutatakse.
annaabi.ee 
