PROBLEEMID, MILLEL ON PALJU LAHENDUSI (LAHKNEV MÕTLEMINE). MIS ON TAASTAV JA LOOV MÕTLEMINE? TAASTAV E. REPRODUTSEERIMINE MÕTLEMINE: KUI LAHENDUSE OTSIMISEL MEENUTATAKSE JA KASUTATAKSE EELNEVAID KOGEMUSI; LOOV E. PRODUKTIIVNE MÕTLEMINE: KUI LAHENDUSE OTSIMISEL ÜRITATAKSE LEIDA UUSI TEID. MILLISED ON PROBLEEMI LAHENDAMISE ETAPID? ETTEVALMISTAV: ÕPITAKSE PROBLEEMI TUNDMA (HÄSTIDEFINEERITUD: KUI LAHENDUST ON KERGE LEIDA; HALVASTIDEFINEERITUD: KUI LAHENDUSVARIANTE ON PALJU); INKUBATSIOON: TOIMUB IDEEDE KÜPSEMINE, KAS UNE VÕI MÕNE FÜÜSILISE TEGEVUSE AJAL; ILLUMINATSIOON: INIMESEL TEKIB TUNNE, NAGU ÕIGE LAHENDUS OLEKS KÄES (VÕIB TOIMUDA JUHUSLIKULT); LAHENDUSE KONTROLLIMINE E. VERIFIKATSIOON: HÄSTIDEFINEERITUD PROBLEEMI LAHENDUSE ÕIGSUST ON KERGE KONTROLLIDA, HALVASTIDEFINEERITUD PROBLEEMID KORRAL ON SEE RASKEM NING SIIS TULEB ANALÜÜSIDA SELLE SAAMISEKS ASTUTUD SAMME JA KAASNEVAID RASKUSI
MÕTLEMINE Mõtlemine on vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmise ning suhtluses kasutamisega Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetamine, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid suhteid ja seoseid esemete ning nähtuste vahel. MÕTLEMIST VÕIB VAADELDA KUI PROBLEEMI LAHENDAMIST: 1. Probleemi olemuse mõistmine Hästidefineeritud probleem (selge ja kindel lahendus) Halvastidefineeritud probleem (mitu erinevat lahendust) 2.Inkubatsioon (probleem paigutub alateadvusse ja lahenduse otsimine toimub näiteks ka une ajal) 3.Illuminatsioon (sisetunde tekkimine, et teame lahendust) 4.Lahenduse kontrollimine (kasutamine praktikas) Probleemi lahendamine algab suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada, edasi on vajalik võime kasutada varasemaid teadmisi ja oskusi ning neid vajadusel juurde otsida. Lõpuks on vaja ettevõtlikust lahenduse teostamiseks MÕTLEMISE VÕTTED:
meelde ei jää või meeles ei püsi üldse midagi.Liigmälu on selle vastand. Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Taastav ehk reproduktiivne mõtlemine on siis kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse eelnevaid kogemusi.Kui aga üritatakse leida uusi teid siis loova ehk produktiivse mõtlemisega. Hästidefineeritud probleem- kui probleemile on kindlat lahendust kerge leida. Kuid vahest võib lahendusvariante olla palju ja nende hulgas ühtki head, siis on tegu halvastidefineeritud probleem. Inkubatsiooni etapp e. haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine.Teine etapp on illuminatsiooni etapp, inimestel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige vastus käes. Viimasel etapil toimub lahenduse kontrollimine ehk vertifikatsioon. Loovus väljendab eelkõige loova mõtlemise võimet luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Loovuse jaoks vajalikud tingimused. *Loovust soodustab selline atmosfäär, mills inimene tajub teatud pinget.
mälu töö oleks võimalikult efektiivne. MÕTLEMINE - vaimne aktiivsus, mis seostub info töötlemise ja mõistmise ning suhtluses kasutamisega. - Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetamine, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid suhteid ja seoseid esemete ning nähtuste vahel Mõtlemist võib käsitleda kui probleemi lahendamist: 1. Probleemi olemuse mõistmine - Hästidefineeritud probleem (selge ja kindel lahendus) - Halvastidefineeritud probleem (mitu erinevat lahendust) 2. Inkubatsioon (probleem paigutub alateadvusse ja lahenduse otsimine toimub nt ka une ajal) 3. Illuminatsioon (sisetunde tekkimine, et teame lahendust) 4. Lahenduse kontrollimine (kasutamine praktikas) - Halvastidefineeritud probleemi näide: Olete koolist koju jõudnud ning avastate lukustatud ukse juures , et teil pole võtit kaasas. - Probleemi lahendamine algab suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada, edasi on vajalik
· Taastav e reproduktiivse mõtlemise korral lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi · Loova e produktiivse mõtlemise korral üritatakse leida uusi teid Probleemi lahendamises eristatakse teatavaid etappe või järke: · Ettevalmistaval etapil õpitakse probleemi tundma. Vahel on probleem väga selge ja kindlat lahendust kerge leida. Sellisel juhul on tegemist hästidefineeritud probleemiga. Kuid halvastidefineeritud probleemide korral tehakse valik kõige realistlikuma variandi kasuks. · Inkubatsiooni etapp algab siis kui probleemi olemus on selge, n-ö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. See võib toimuda ka füüsilise tegevuse ja magamise ajal. · Illuminatsiooni etapp- inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on niisugune lahenduse leidmine, millega kaasneb ahaaelamus
pole õige, tehakse uus valik. Õige lahenduseni jõudmiseks kasutataksegi enim just katse ja eksituse meetodit. Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida. Probleemi lahendamises on võimalik eristada 4 etappi: 1. ettevalmistav etapp - õpitakse probleemi tundma. Kui probleem on selge on kindlat lahendust kerge leida - hästidefineeritud probleem. Kui lahendusvariante on palju, nende hulgas pole ühtki head, siis valitakse halvastidefineeritud probleemile kõige realistlikum lahendus. 2. inkubatsioon - haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. Inkubatsioon võib toimuda füüsilises tegevuses või magamise ajal. Uni soodustab loominguliste ülesannete lahendamist, siis valitseb divergentne mõtlemine. Und nägevat inimest ei häiri ärevus, kannatamatus. Unenägemine pole ka imevahend, inimene ei näe unes lahendusi, mis ei vasta tema vaimsele tasemele. Vaid tippteadlased suudavad
lahendus käes. See on niisugune lahenduse leidmine, millega kaasneb ahhaa-elamus, seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. N: jõudis Archimedes tähtsa avastuseni vannis keha ruumala ja kaalu vaheline seos, saab määrata, kui keha asub vedelikus. 4. lahenduse kontrollimine e verifikatsioon hästidefineeritud probleemi lahenduse õigsust on kerge kontrollida. N: matemaatikas sooritame tehte vastupidises järjekorras. Halvastidefineeritud probleemi korral on lahendus valitud paljude variantide seast, siis tuleb analüüsida lahenduse saamiseks astutud samme ja sellega kaasnevaid raskusi. Kui olemasolev lahendus ei rahulda, proovitakse teisi lahendusi Probleemi lahendamine algab inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada. Edasi läheb tarvis võimet kasutada oma eelnevaid teadmisi ja leida uudseid lahendusi, seejärel aga püsivust lahenduse
kiirete ja tavatute lahendusteede otsimisega tegeleb heuristika. Inimesed kalduvad sageli kasutama selliseid lahendusvõtteid või tõlgendusi , mis on käepärasemad ja tulevad esimesena pähe või siis kipuvad hindama näidete põhjal , mis esimesena meelde tulevad. Eriti oluline on kriitiline mõtlemine massiühiskonnas ning poliitiliste ja reklaamtekstite ülekülluse tingimustes Mõtlemine kui probleemi lahendamine Probleemid jagunevad hästidefineeritud ja halvastidefineeritud probleemideks. Esimese puhul täpselt ära määratletud lähtesituatsioon. Lahenduse leidmine on käsitletav teatud otsinguprotsessina, kus püsimälu andmed ühelt poolt ja loovfantaasia võimalused teiselt poolt asetavad inimese vaimusilma ette variante, mille hulgast sobivaima /õige leidmine ongi otsustavaks sammuks. Klassikaline probleemilahenduse etappide käsitlus: 1) Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi, mida on tarvis lahendada. 2) Inkubatsioon
Inimesed kalduvad sageli kasutama selliseid lahendusvõtteid või tõlgendusi , mis on käepärasemad ja tulevad esimesena pähe või siis kipuvad hindama näidete põhjal , mis esimesena meelde tulevad. Eriti oluline on kriitiline mõtlemine massiühiskonnas ning poliitiliste ja reklaamtekstite ülekülluse tingimustes 32 Mõtlemine kui probleemi lahendamine Probleemid jagunevad hästidefineeritud ja halvastidefineeritud probleemideks. Esimese puhul täpselt ära määratletud lähtesituatsioon. Lahenduse leidmine on käsitletav teatud otsinguprotsessina, kus püsimälu andmed ühelt poolt ja loovfantaasia võimalused teiselt poolt asetavad inimese vaimusilma ette variante, mille hulgast sobivaima /õige leidmine ongi otsustavaks sammuks. Klassikaline probleemilahenduse etappide käsitlus: 1) Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi, mida on tarvis lahendada. 2) Inkubatsioon
annaabi.ee 
