Identiteedi kujunemine ei lõpe eal. Tänapäeva maailmas on üsna tavapärane kuulda kedagi lausumas, et soovitakse olla keegi teine. Võetakse üle teiste persoonide harjumusi ja omadusi ehk segatakse oma identiteet kellegi teise omaga. See pole küll halb, kuid kui muutused on drastilised, muutub ka identiteet pea täielikult, mistõttu kiputakse ütlema, et ei tunta seda isikut enam ära. Samas ei ole erinevate identiteetide segunemine alati halvamaiguline. Nii on see juhtudel, kus segunemine toimub inimesel teadmatult. Näiteks kordadel, kus kohtutakse uute inimestega ning muutused toimuvad iseenesest. Igal inimesel on talle omane identiteet ehk olemus, mis kujuneb tema ümbruskonnale vastavalt. Identiteedi areng ja kujunemine on kestev protsess, millele andsid alguse meie vanemad.
Adleri õpetus püüabki aidata arstil kui ka inimesel enesel seda kompleksi ja tema tekkepõhjusi teadvustada, alaväärsustunnet leevendada, hingeelu ohtlikke käänakuid ennetada ja vältida. Kirjeldatud skeem võib iseenesest muidugi tunduda üpris toores ja pealiskaudne, ent piisavalt avara ja samas kriitilise suhtumise korral võib ta olla vägagi sisukas ja viljakas. Kõigepealt ei peaks kedagi ära kohutama termin «alaväärsus». Õnnetuseks on sel sõnal eesti keeles küll kaunis halvamaiguline kõla, kuid igaüks, kes Adlerit loeb, avastab kiiresti, et see mõiste pole psühholoogi käes mingiks sõjanuiaks, millega eksinud inimkonda nuhelda. Vastupidi, Adler ei püüa kusagil seda alaväärsustunnet kinnistada või kinnisideena peale suruda. Alaväärsustunne pole mingi hädavareste ja pigilindude pärisosa, vaid täiesti universaalne ja teatud piirides ka täiesti loomulik tunne, inimest käivitav ja aktiviseeriv vedru. Adleri taotlus on inimlik ja lihtne: püüda
õigekeelsussõnaraamatusse. Aga mis meile tegelikult siis seostub masuga ehk majandussurutisega? Eelkõige on meie arusaama kujundajaks masust suurim roll meedial. Igapäevaselt võime lugeda lehtedest või näha televiisorist, kuulda raadiost uudiseid vallandamistest, koondamistest, palkade vähendamisest, ettevõtete pankrotistumistest jne. Pidevalt kajastatakse uudiseid hindade tõusust ja tööpuudusest. Just halvamaiguline meediakajastus hetkelisest majandusolukorrast ongi see, mis inimestele masendavalt ja rusuvalt mõjub. Samas on ka positiivne külg- inimesed hakkavad rohkem kokku hoidma ja mõtlema ning kaaluma oma kulutuste tegemist. Ehk siis ei toimu sellist ületarbimist nagu siin mõni aeg tagasi näha oli. Loodi isegi asjakohane lauamäng nimega"Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju!" Kui vaadata Eestimaa äärealasid või "vaesemaid" piirkondi siis avaneb suhteliselt masendav pilt
valge raamat- on konkreetsemad-seaduseelnõu projekt.instrument, mis on jõudnud seaduseelnõuni.kooskõlastatakse huvigruppidega,eri riiki valitsustega jne Euroopa liidu otsustetegemisse on kaasatud huvirühmad,mis suurendavad lobi tähtsust. LOBITÖÖ EUROOPA LIIDUS *LOBITÖÖD tuleks vaadelda kui vahendit otsusetegijate teavitamiseks poliitiliste otsuste tagajärgedest,probleemidest ja kaalutlustest. *see peaks olema väärtuslikuks sisendiks, mis tuleb väljaspoolt *see ei tohiks olla halvamaiguline sõna! sinna peab palju investeerima, kommunikatsiooni tööjuhtimine on nagu lobitöö Kõik lobitöötajad loodavad mõjutada komisjoni ,nõukogu ja parlamenti lobistidest on kujunenud strateegilised partnerid otsustamisprotsessis lobitöö politiseerub LOBITEGIJAD *Organiseerunud kutseühendused(arstide tauline liidud,meditsiini õed) *valitsusvälised organisatsioonid *ametiühingud *tööandjad *riikide diplomaatilised esindused *regionaalsed ja kontaktbürood
rahastamine kuulub siia valdkonda). Ülejäänu järeldub juba öeldust. Euroopa praegune identiteetide paljusus võib selle sihi poole rühkimisel isegi kasuks tulla. Autor on veendunud, et mida väiksem on tsentraliseeritus mistahes sotsiaalses struktuuris siia alla käib nii avalik haldus eraldi jälgituna kui ka ühiskond tervikuna , seda efektiivsemalt ta toimida suudab. Praegune enam või vähem keskvõimule (nii halvamaiguline kui see sõna ka ei ole) alluv süsteem ei näi suutvat otstarbekuse nõuet enamikul juhtudest täita tõenäoliselt tuleb luua uus avaliku halduse mudel. Mudel, mis koosneks pigem kompaktsetest üksustest, kui põhineks segastel alluvus- ja kontrollisuhetel. Kui ka Euroopa avalik haldus jagada piirkonniti nii, et näiteks välis- ning majanduspoliitika oleks kõigil ühine, ülejäänu aga iga regiooni eraasi (analoogia USA
Soovitatakse kasutada avatud kaartide süsteemi, s.t. meediasse suhtutakse kui abilisse ning ajakirjanik on firmas alati teretulnud, tema telefonikõned oodatud. Firmasaladuste määratlemine. Konfidentsiaalse info olemasolu firmas on loomulik, ajakirjanik tunneb sageli huvi just niisuguste asjade vastu, millest rääkida ei taheta või ei tohi. Ei ole soliidne minna nn. oma ajakirjaniku äraostmise teed. See on läbinähtav ja halvamaiguline stiil. Ajakirjanikule peab jääma vabadus kirjutada nii, kuidas ta tahab, sellest, millest tahab ja millal tahab. Firma peab esitama õiged faktid ja adekvaatne info. Kontrolli kõiki fakte et käsitleda kõiki küsimusi adekvaatselt, anna inimese nimi ja kontaktandmed, kellega ajakirjanik peaks edaspidi ühendust võtma Kui tekib kahtlus, et ajakirjanik on asjadest valesti aru saanud, võib paluda tagasisidet -
suhtuda. Soovitatakse kasutada avatud kaartide süsteemi, s.t. meediasse suhtutakse kui abilisse ning ajakirjanik on firmas alati teretulnud, tema telefonikõned oodatud. Firmasaladuste määratlemine. Konfidentsiaalse info olemasolu firmas on loomulik, ajakirjanik tunneb sageli huvi just niisuguste asjade vastu, millest rääkida ei taheta või ei tohi. Ei ole soliidne minna nn. oma ajakirjaniku äraostmise teed. See on läbinähtav ja halvamaiguline stiil. Ajakirjanikule peab jääma vabadus kirjutada nii, kuidas ta tahab, sellest, millest tahab ja millal tahab. Firma peab esitama õiged faktid ja adekvaatne info. Kontrolli kõiki fakte et käsitleda kõiki küsimusi adekvaatselt, anna inimese nimi ja kontaktandmed, kellega ajakirjanik peaks edaspidi ühendust võtma Kui tekib kahtlus, et ajakirjanik on asjadest valesti aru saanud, võib paluda tagasisidet - võimalust lugeda artiklit enne trükki minekut ja
meelevaldseks kasutuseks) tänapäevase inimväärikuse alus (Kant ei viitanud religioossusele) Günther Dürig inimest ei tohi teha objektiks (on subjekt) Inimväärikus: - Positiivsed definitsioonid: - Kaasavara teooria inimväärikus on väärtus, inimese eriline kvaliteet või omadus, mis on talle antud (religioosne arusaam) Jumala või (mittereligioosne arusaam) looduse poolt. Probleem: spetsiesism (,,rassism", halvamaiguline natsionalism) annab kõrgema rassina õiguse teisi hävitada (seetõttu teooriat ka kritiseeritakse) - Sooritusteooria inimväärikus seisneb inimese soorituses, mida ta võiks tuua (potentsiaalne sooritus). Probleem: kõik inimesed ei sünni võrdsena ning enamusest ei saa ühiskonda panustajat (nt puudega lapsed)
8. Paku fännilehel lisaväärtust, mitte ainult seda infot mida ja mis hinnaga müüd. Loo blogi või nõuanderubriik, jaga väärt infot, leia nišš. Peegelda infot Facebooki ja loo selle kaudu kommuun. 9. Ära hõiska iga natukese aja tagant oma fännilehel stiilis "juhhei, meil on 200 fänni, soovita sõpradele, siis paneme teistele ära". See pole tark tegu – kedagi ei huvita ja mõjub lapsikult. Okei, mingi suure verstaposti mahahüüdmine pole nii halvamaiguline, aga "hurraa, meil on 200 fänni" näitab sinu võhiklikkust stiilis "täna kõndis beebi oma esimesed sammud" :) 57 10. Täna on hea aeg kasvatada Facebookis tulevikuks vundamenti, kuid suure massi püüdmiseks miksi juurde ka teisi (sots)meediakanaleid – foorumid, Youtube, meiliturundus (!), otsimootorite märksõnad (Google Adwords, Neti) , bännerivõrgustikud, klassikalised bänneripinnad jms
Soovitatakse kasutada avatud kaartide süsteemi, s.t. meediasse suhtutakse kui abilisse ning ajakirjanik on firmas alati teretulnud, tema telefonikõned oodatud. Firmasaladuste määratlemine. Konfidentsiaalse info olemasolu firmas on loomulik, ajakirjanik tunneb sageli huvi just niisuguste asjade vastu, millest rääkida ei taheta või ei tohi. Ei ole soliidne minna nn. oma ajakirjaniku äraostmise teed. See on läbinähtav ja halvamaiguline stiil. Ajakirjanikule peab jääma vabadus kirjutada nii, kuidas ta 69 tahab, sellest, millest tahab ja millal tahab. Firma peab esitama õiged faktid ja adekvaatne info. Kontrolli kõiki fakte et käsitleda kõiki küsimusi adekvaatselt, anna inimese nimi ja kontaktandmed, kellega ajakirjanik peaks edaspidi ühendust võtma Kui tekib kahtlus, et ajakirjanik on asjadest valesti aru saanud, võib paluda
annaabi.ee 
