füüsikalised kui ka füsioloogilised. Mõne haiguse korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju e hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus, seda võetakse tõe pähe. Pseudohallutisonatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et et tema tajuelamuses esinduv reaalsus eksisteerib. Meelepetete meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. See on psühhoos, mis seisneb elavate hallutsinatsioonide esimeses muidu selge teadvuse ja orientatsiooni juures. Tüüpilisi hallukaid esineb kroonilistel alkohoolikutel. Tekivad halvustava, ähvardava, mõnitava sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda. Võib ette tulla ka taktiilseid hallukaid- näiteks nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Võivad kulgeda lühiajaliselt või krooniliselt, diagnoos ja ravi on psühhiaatrite pärusmaa.
Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus) isiksus- ja käitumishäired Orgaanilised psüühikahäired: dementsus, orgaaniline amnestiline sündroom, deliirium, muud psüühikahäired(hallutsinoos,katatoonia,luululine psühhoos, meeleoluhäired,ärevus, dissotsiatiivne häire, asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire),isiksus- ja käitumishäired DEMENTSUS Häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni : mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime. Mälu alaneb uue informatsiooni omandamisel, säilitamisel ja reproduktsioonil. Vastuvõetava informatsiooni töötlemine on häiritud
- makropsia (macropsia) (objekte tajutakse tegelikkusest suuremana) - värvitaju häirumine 3) ajataju häired (sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis) Depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"-terviklikkuse tunnetuse häire). ** Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid. Hallutsinatoorne
Subjektiivne tajuelamus, meelepette raskem vorm. · Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. · Pseudohallutsionatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Sagedasemad on · nägemishallutsinatsioonid nähakse loomi, inimesi, mitmesuguseid olendeid, viirastusi. · Kuulmishallutsionatsioonid kuuldakse helisid, olendite hääli jmt. PS. Meelepetete meditsiiniline kategooria on hallutsinoos - psühhoos, mis seisneb elavate (peamiselt kuulmis-) hallutsionatsioonide esinemises muidu selge teadvuse ja orientatsiooni juures. Diagnoos ja ravi on psühhiaatri pädevuses. Illusioon väär, moonutatud taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis-, kui ka maitsmisillusioone. Ülekaalus on mitmesugused geomeetrilis-optilised illusioonid, mis seisnevad joonte pikkse ja suuna,
tajumistingimuste Muutumise korral)- konstantsusmehhanismid on automaatsed, kiired, teadvuslikult raskesti jälgitavad. Väärtaju ehk illusioon- ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Välisärrituseta väärtaju ehk hallutsinatsioon- subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raske vorm. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem. Sagedaseimad nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. Alkohoolikutel- tekivad ähvardava, halvustava jne sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda. Taktiilsed h- nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Ökoloogiline lähenemisnurk tajule- J. J. Gibson- tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn võimaldavused- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd keskkonna
ruumitaju häire : mikropsia - objekte tajutakse tegelikkusest väiksemana ; makropsia - objekte tajutakse tegelikkusest suuremana; värvitaju häirumine ajataju häired - sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis. 3. Depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"- terviklikkuse tunnetuse häire). Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom - valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud erinevad sekundaarsed sümptomid. [Deliiriumi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid.] Hallutsinatoorne sündroom võib esineda :orgaanilise ajukahjustus ; psühhoaktiivsete aine kasutamine (nt
Ruumitaju häire - Mikropsia – objektid väiksemad - Makropsia – suuremad - Värvitaju häirumine Ajataju häired – sündmused kulgevad kiiremni või aeglasemana nt kõik aegluubis Depersonalisatsioon Häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks. (kehaskeemi häired, senestopaatia, ’mina’-terviklikkuse tunnetuse häire) - Ühe inimese sees on 7 mina Hallutsinoos e hallutsinatoorne sündroom – kuulmishallukatega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirm, Psühhomotoorne rahutus, muud sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral – nägemishallukad ja hallutsinoosi korral kuulmishallukad. Võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, ainete kasutamise ja ka skisofreenia korral Näited: - Dementsusega vanainimene – ei tunne asju ära
jne) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste Muutumise korral)- konstantsusmehhanismid on automaatsed, kiired, teadvuslikult raskesti jälgitavad. Väärtaju ehk illusioon- ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Välisärrituseta väärtaju ehk hallutsinatsioon- subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raske vorm. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem. Sagedaseimad nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. Alkohoolikutel- tekivad ähvardava, halvustava jne sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda. Taktiilsed h- nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Ökoloogiline lähenemisnurk tajule- J. J. Gibson- tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn võimaldavused- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd keskkonna elementidele (servad jne), vaid nende elementide
tavaliselt objektiivsete mõjurite teatud seoses. Mõne haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju ehk hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Sagedasemad on nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meelepette meditsiiniline kategooria on hallutsinoos psühhoos, mis seisneb elavate hallutsinatsioonide esinemises muidu selge teadvuse ja orientatsiooni juures. Tüüpilisi hallutsinatsioone esineb kroonilistel alkohoolikutel. Hallutsinatsioonid võivad kulgeda lühiajaliselt või krooniliselt, nende diagnoos ja ravi on psühhiaatria pädevuses. TAJU ÖKOLOOGILINE PÕHJENDATUS Taju-uuringutes on valdavaks kognitiivpsühholoogiline suund, kuid arvestatav on ka vägagi mõjukas
annaabi.ee 
