1. Närvisüsteemi tähtsus (3), kesknärvi- ja piirdenärvisüsteemi ülesanne Võtab astu ärritusi meeleelunditega Analüüsib, juhib ning kooskõlastab elundkonna ja elundite tööd Koordineerib füsioloogiat Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi elutalitlust Piirdenärvisüsteem ühendab pea-ja seljaaju teiste kehapiirkondadega 2. Seljaaju asub selgroo kanalis, tema pikkuseks on 40-45cm. Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koor oleks võimalikult vaoline ja kääruline?
(eelmine oli monosünaptiline reaktsioon) Seljaaju ehitus ja funktsioon Paikneb lülisamba kanalis. Segmentaarse ehitusega – justkui üksteise peal paiknevatest sarnase ehitusega osadest ehk segmentidest; tegelikult kompaktse ehitusega, aga segmentaarsuse annavad seljaajunärvid, mis väljuvad (ja sisenevad) iga kahe lüli vahele jäävast vahest. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Ristilõikel hallollus, mis koosneb närvirakukehadest, on liblikakujuline. Hallollust ümbritsev osa kannab nimetust valgeollus, ristlõige heledam. Tema koosneb närvijätketest. Tentraalne, tagumine ehk posterior Selgmine Hallollus Hallolluse struktuurilt eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Külgmised ainult rinna- ja nimmesegmentides.Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate närvide kehad . Tundlikkus siseneb nendesse (tagumiste sarvede neuronitesse) seljaaju tagumiste juurte kaudu.
Selleks, et lihasrakk funktsioneeriks, peab närvirakk teda närviimpulsi näol ergutama innerveerima eferentne talitus motoorne funktsioon, mis kindlustab tahteliste liigutuste toimumise talituslik NS jaotus: somaatiline ehk kehanärvisüsteem ja vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem KNS organid on peaaju ja seljaaju ning nad kujutavad endast suuri närvikoe s.o. närvirakkude neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse valge- ja hallollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest(rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koguneb pea- ja seljaajus piiritletud kogumiteks- tuumadeks(keskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks Perifeerse NS-i moodustised närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe, mis on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga. Mälu jaguneb:
NS aitab kohaneda muutuvate välisoludega, tagab organismi ja väliskeskkonna ühtsuse. Närvisüsteem on vaadeldav kesknärvisüsteemina (pea- ja seljaaju) ning perifeerse närvisüsteemina (12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaajunärve, mille harud jôuavad kôikide elunditeni). Pea- ja seljaaju kujutavad endast närvirakkude, nende jätkete ja neurogliia (nn. abirakud närvikoes) suuri kogumikke. Pea- ja seljaaju läbilõikes eristatakse hallollust (koosneb närvirakkude kehadest) ja valgeollust (jätked). Seljaajus asetseb hallollus seespool ja valgeollus väljaspool, peaajus on ka hallollus kohati väljaspool (näiteks suuraju koor). Veel on peaajus mõningad nn tuumad, mis kujutavad endast valgeolluse sees paiknevat hallolluse kogumikke. Vastavaid närvirakkude kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi nimetatakse aga ganglionideks. Pea- ja seljaaju on rikkalikult varustatud veresoontega
saanud peaajukoorest. Gamma motoneuronite kaudu juhitakse seljaaju poolt lihaste toonust. Hallollus on liblika kujuline. Seljaaju on segmentaalse ehitusega, igas seljaaju lülis paikneb üks segment. Enne seljaajju sisenemist on tagumiste juurte koostises moodustis, mida kutsutakse spinaal kambjoniks. Aferentseteks kutsutakse selliseid juhteteid, mis lähevad keskustesse Eferentsed täidesaatvad, nende kaudu saadetud närviimpulss moodustab mingisuguse . Valgeollus ümbritseb hallollust ja koosneb närvijätketest. Närvijätked moodustavad juhteteid, mis laiaslaastus jagunevad ülenevates ja alanevateks juhteteedeks. Paiknevad seljaajus tagumiste juurte vahel ja neid kutsutakse ka tagumisteks sammasteks. Osa ülenevaid juhteteid paiknevad ka külgmistes sammastes. Ülenevate kaudu juhitakse tundlikkust pikiselja aju üles poole. (joonisel rohelisega). Alumistel seljaaju segmentidel juhitakse ülemiste suunas.
Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu. Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu. Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik. Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel ja külgmised sambad jäävad hallollusest küljepeale. Siin kulgevad närvikiud mis moodustavad närvijuhte teid. Need kiud on rupeerunud kimpudeks. Teatud kimp juhib teatud laadi tundlikkust või närviimpulsse mingite konkreetsete ajuosade vahel nt. seljaajust talamusse, või peaaju mustainest seljaajju
Juure lad k nimetus on raadiks. Radikuliit on seljaaju juurte põletik, kui see põletik haarab tagumisi juuri, siis ta tekitab valu. Põletiku korral on turse, mis surub seljaaju närvidele peale, see tekitab valu. Kui oleksid eesmised juured, siis valu ei ole, kuid liigutused oleksid häiritud. On seljaaju haigusi, mis hävitavad seljaaju hallolluse rakke, kui ühendus juurte ja hallolluse vahel katkeb, kannatab juurte toitumine. Valgeollused: Koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust. Valgeollusel eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel, külgmised sambad jäävad külgedele. Kiud kogunevad kimpudeks, teatud kimp juhib teatud laadi tundlikkust või närviimpulssi mingite konkreetsete ajuosade vahel. Näiteks: seljaajust nägemiskühmudesse. Kimpudel on lad.k nimetus, mis tuletatud kahest struktuurist, mille vahel juhivad närviimpulsse. Tractus spinothalamieus
Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu. Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu. Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik. Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel Eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel ja külgmised sambad jäävad hallollusest küljepeale. Siin kulgevad närvikiud mis moodustavad närvijuhte teid. Need kiud on rupeerunud kimpudeks. Teatud kimp juhib teatud laadi tundlikkust või närviimpulsse mingite konkreetsete ajuosade vahel nt. seljaajust talamusse, või peaaju mustainest seljaajju. Nendel kimpudel on ladinakeelsed
1) hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. - Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused - Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2) valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse - eesmisi - külgmisi - tagumisi sambaid Valgeolluse sees on omakorda kipudena väädid (juhteteed), mis ühendavad teatud kindlaid seljaaju piirkondi peaajuga või juhivad tundlikkust seljaajust peaajju (ülenevad juhteteed) ning ka seljaaju enda piires. o Ülenevad juhteteed paiknevad peamiselt tagumistes sammastes, vähem ka külgmistes.
Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2. valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse: eesmisi külgmisi tagumisi sambaid Valgeolluse sees on omakorda kimpudena väädid (juhteteed), mis ühendavad teatud kindlaid seljaaju piirkondi peaajuga või juhivad tundlikkust seljaajust peaajju (ülenevad juhteteed) ning ka seljaaju enda piires.
Selge on, et alati ei ole võimalik üheselt määratleda, milline on stereotüüpsete soorollide kujutamine. Samas arvan, et ei ole mõtet äärmustesse laskuda ja usun, et eelnõu autorite eesmärk oli tekitada võimalik konks, mille abil vähemalt pisutki kontrollida reklaamiturgu, mis vahel võib ikka tõeliselt nõmedaid vaimusünnitisi produtseerida. Isiklikult oleks mul küll väga hea meel, kui kõrgelt makstud copywriterid vähemalt pisutki oma hallollust enne liigutaksid kui järjekordse püksipiirkonnast algava jaburusega lagedale tulevad. Peatükk soolise võrdõiguslikkuse edendamisest toob esmalt meelde muidugi eelmise riigikorra aegsed propagandakrõnksud. Midagi konkreetset nendes punktides ei sätestada, v.a. tööandjale ilmselt tülikas kohustus täita veel ühte statistiliste andmete vihikukest. Rääkida tööandjate ja kohalike omavalitsuste kohustusest soolist
hobusesabaks (cauda equina). Seljaaju keskmes asub närvirakkudest rikas hallollus, mida ümbritseb närviteedest koosnev valgeollus. Hallollusel on ristlõikes liblika kuju. Eesmised tiivad moodustavad esisarved, millest lähtuvad eferentsed (eemalejuhtivad) spinaalnärvide motoorsed juured. Tagatiibade (tagasarve) juures lõpevad aferentsed (juurdetoovad) tundlikud tagumised kaarjuured, mille närvirakud ei asetse seljaajus, vaid kaarjuurtes enestes. Valgeollus, mis ümbritseb hallollust, koosneb tõusvatest ja laskuvatest pea- ja seljaaju vahelistest närviteedest. Tõusvate teede hulka kuulub tagakeelikutrakt, mis juhib kõik tunde- ja sensoorsed impulsid peaajusse; laskuvate teede hulka aga külgkeelikus asuv püramidaaltrakt ja ekstrapüramidaaltraktid külg- ja esikeelikus. Püramidaaltrakt vastutab üksikute lihaste tahtlike liigutuste eest. 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem Perifeersed närvid kujutavad endast spinaaljuurte harusid, millel puuduvad vahelülitused. Nad
annaabi.ee 
