Tallinna Gümnaasium HALLITUS Teadustöö Koostaja: Mari Puu 11b Juhendaja: Jüri Leht 2008 Probleem Hallituse tekkimine. Milline vahe on hallituse tekke kiirusel soojas ja külmas. Taustinfo Hallituse moodustavad leival või saial hallitusseened. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Hallitusseened vajavad elutegevuseks niiskust, soojust ja toitaineid. Juhul, kui toiduaine on piisavalt niiskes ning soojas kohas, hakkab hallitus toiduainel üsna kiiresti arenema. Hallitus areneb vaatamata sellele, kas see toiduaine on pimedas kapis
Teaduslik urimstöö 1. Probleemi püstitamine: Kuidas mõjub hallitusele soe ja külm ? 2. Taustifo: Hallitusseened vajavad elutegevuseks niiskust, soojust ja toitaineid. Hallituse moodustavad leival või saial hallitusseened. Hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, kuigi hallitusseeni peetakse siiski mikrosskoopiliseks organismideks. Juhul, kui toiduaine on piisavalt niiskes ning soojas kohas, hakkab hallitustoiduainel üsna kiiresti arenema. Hallitus areneb vaatamata sellele, kas see toiduaine on pimedas kapis või akna all päikesevalguse käes. Valgus ei ole hallitusele kasvamiseks oluline. 3. Hüpoteesi püstitamine: Temperatuur mängib olulist rolli hallituse tekkimisel.
Aga kõik see kui tihti on vaja maja renoveerida sõltub maja ehitus viisidest. See tähendab et kas maja on õigesti ehitatud või valesti. Igal majal peab olema ventilatsioon ja tuuldumus võimalus et saaks majast üleliigse niiskuse välja. Kui majas ventilatsioon puudub ja maja on seest koguaeg niiske ja aknad seest udused siis võib kindel olla et varsti tuleb hakata remonti tegema. Pole vahet kas on kivimaja või puumaja. Kui majas on palju niiskust on oht et võib tekkida hallitusi kui ka halvimal juhul majavamm. See on päris tõsine ehituse kahjustus. Niiskuskahjustuste likvideerimine aitab vältida majavammi. Majavammi saab vältida Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus
kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. Hallitusseened Erinevatel hallitusseentel võib olla erinev värvus, näiteks võib toiduainetelt leida roheka või valge värvusega hallitusi. Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget nutthallituseks. Õhuga kokkupuutel satuvad toiduainetele hallitusseente eosed. Iga eos on elus rakk. Kui eostele on sobiv elukeskkond, hakkab eosest arenema seeneniidistik. See koosneb harunevatest seeneniitidest. Selline niitide mass moodustab seene keha. Soodsates tingimustes kasvavad hallitusseente niidistikult ülespoole varrekeste kujulised moodustised, mille tipus paiknevad eosed. Ka hallitusseened paljunevad eoste abil
5.Hapendamine 6.Suhkru abil konserveerimine 7.Suitsutamine 8.Kuumutamine 9.Kuivatamine 10.Sügavkülmutamine 11.Konserveerimine kõrgsagedusvooluga 12.Konserveerimine radioaktiivse kiirusega 13.Ultraviolettkiiritus 2. Nimeta hallituse abil valmistatavaid tooteid ja mõnda sulle maitsevat sorti nendest! Sinihallitusjuust, suitusvorst, antibiootikumid, vinnutatud liha, juustud, salaami. Mulle maitsevad kõik peale antibiootikumide. 3. Miks kasutatakse toiduainete säilitamiseks hallitusi? Toiduainete säilitamiseks kasutatakse hallitust selleks, et bakterid ei saaks ligi. 4. Miks peab toorpiima kuumutama, kuid ei tohi keeta, enne jogurti valmistamist? Kuna see peab olema pastöriseeritud ja pastöriseerimine toimub temperatuuril kuni 75 kraadi ja kõrgpastöriseerimine on kuni 85 kraadi. 5. Keda nimetatakse hallikuteks ja milline on nende ehitus, liigitamine? Hallikuteks nimetatakse hallitusseeni. Liigitamine: nutthallitus(laialt levinud
Mikroseentele (hallitusele) ebasoodsate tingimuste loomiseks on välja töötatud mitmeid kemikaale, kuid enamus neist pole andnud soovitavaid tulemusi ja tulemused on lühiajalised. Seente tõrje on reeglina ohtlik ka inimestele, sest seened on meile palju lähedasemad kui taimed. Hallitusseente süstemaatiline kuuluvus ja mitmekesisus Hallitusseeni on väga erinevaid. Erinevatel hallitusseentel võib olla erinev värvus, näiteks võid sa leida toiduainetelt roheka või valge värvusega hallitusi. Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget hallitust nutthallituseks. See, kui suurel alal hallitusseened kasvavad ning kui kõrgeks nad kasvavad, sõltub toitainete hulgast, mida seen kätte saab, ning kasvamise ajast. Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Ühte niiti selles võrgustikus nimetatakse aga seenehüüfiks. Võime
Eesmark on anda teada õpilastele millises keskkonnas nad viibivad, mis neid ohustab ja kuidas ning kui see hallitus osutub ohtlikuks, mille me soovime uurimise käigus teada saada, siis otsime ka võimalusi kuidas sellest jagu saada ning kellega tuleks kontakteeruda sellel alal. Töö hüpoteesiks on: ,, Hallitus Noarootsi kooli ühiselamustes kahjustab inimorganismi". Seda hakkame me tõestama, uurides välja erinevaid korterites leiduvaid hallitusi ning nende mõjust inimesele. Uurimus põhineb internetist leitud materjalile, küsitlusele, mis viidi läbi kooli õpilaste seas ning intervjuule. Internetist otsime materjali erinevate korterites leiduva hallituste kohta, nende mõjust ning tekkest. Otsime välja kuidas hallitus hakkab tekkima (soodsad tingimused tekke jaoks jne.) ning kuidas on võimalik ka seda ennetada ja sellest lahti saada. Küsitlus viiakse läbi kooli õpilaste seas, kes peavad andma vastuseid
kontrolli all hoida vaid mõjutades kasvutingimusi. Mikroseentele (hallitusele) ebasoodsate tingimuste loomiseks on välja töötatud mitmeid kemikaale, kuid enamus neist pole andnud soovitavaid tulemusi ja tulemused on lühiajalised. Seente tõrje on reeglina ohtlik ka inimestele, sest seened on meile palju lähedasemad kui taimed. Hallitusseeni on väga erinevaid. Erinevatel hallitusseentel võib olla erinev värvus, näiteks võid sa leida toiduainetelt roheka või valge värvusega hallitusi. Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget hallitust nutthallituseks. See, kui suurel alal hallitusseened kasvavad ning kui kõrgeks nad kasvavad, sõltub toitainete hulgast, mida seen kätte saab, ning kasvamise ajast. Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Ühte niiti selles võrgustikus nimetatakse aga seenehüüfiks. Võime
sünteeside lipiide.Pärmi respiratoorne kasv-etanooli ei teki, Pärmi fermentatiivne kasv-tekib etanool.Kõrvalpoduktid- etanool, atseetaldehüüd, kõrgemad alkoholid, glütserool, estrid, ketoonid. Flokuleerimine-pärmi omadus käärituse lõppfaasis aglomeeruda või adhereeruda üksteise külge , moodustades klompe, mis on võimelised käärituskk. Eralduma.Võõrmikrofloora õlles:valmis linnases kuni 10 astmes kuus bakt./g 10 astmes kolm hallitusi ja 10 astmes 4 pärme. 40. Mikroorganismid veini ja teiste alkohoolsete jookide valmistamisel
Uuris ka koolera- ja tuberkuloositekitajaid. Postulaat: 1)Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema.2)See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri 3)terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuuriga peavad ilmnema selle haiguse tunused. 4)haigest organismist peab see kultuur olema jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Leeuwenhoek: Leiutas üheläätselise mirkoskoobi. Vaatles esimesena algloomi, baktereid, hallitusi, pärme ja vetikaid. Bdest spiiroheedid, pulkbakterid, kokid ja filamentsed bd. Uuris happe ja kuumuse mõjuvust bde liikumisele. Vinogradski:Kirjeldas esimesena autotroofe, kemolitoautotroofset toitumistüüpi. Avastas esimesed mittesümbiontsed N2 fiktseerovad bd. Kasutas rikaskultuuride meetodit bde eraldamiseks loodusest. Vinogradski kolonn. Fleming:antibiootikumide avastaja. Woese:RNAde sekveneerimine ja kasutamine fülogeneesi uurimisel. Arhede domeeni looja.
Viljakeha on lühiajaline. 2.) Mittesuguline ehk vegetatiivne paljunemine- seenerakud ehk hüüfid jagunevad või punguvad osadeks. Eostega(spoorid)- spetsiaalsed kõvakestalised rakud, millest saab alguse uus seenerakk. Eoste kogumikku seene rakul nim. sporangiumiks. SEENTE MITMEKESISUS Seene hõimkondasid on kolm: 1) Ikkesseened- kõige algelisemad, ainuraksed, mikroskoopilised. Parasiidid. Põhjustab kartulite mugulate haigusi, mädamikke, hallitusi-hallikud. Pintselhallik- penitsiliin (esimene antibiootikum) 2) Kottseened- nii ainu kui hulkraksed. Pärmseened- ainuraksed. Paljud on hulkraksed ja seotud taimedega. Puutüvedel kaseluudik. Trüffel- maailma kallim seen. Ketasseened- männikute peal. Mürkelid. 3) Kandseened- kõige kõrgemad seened, suguliselt paljunevad, viljakehad. SEENTE ROLL LOODUSES 1.) Lagundajad- seened lagundavad kõiki surnud organisme lähteaineteks mulda ja õhku. 2.) Parasiidid teistele organismidele
· õlle pärmid, mis on jäänud õllesse peale filtreerimist ja sadenevad välja seismisel, · metsikud pärmid, mis muudavad õlle häguseks, õlu omandab ebameeldiva lõhna ja maitse, sageli moodustub õlle pinnale kile. · kõrvalised mikroorganismid, mis põhjustavad õlles hägu, õlle hapnemise, õlu omandab ebameeldiva maitseja lõhna. Võõrmikrofloora õlle tooraine koostises o Valmis linnastes kuni 106 bakt./g, 103 hallitusi/g ja 104 pärme/g o Piimhappebakterid (Lactobacillus casei, L. brevis, L. plantarum, L. Delbrueckii, Pediococcus) o Hallitused (Fusarium) deoksünivalenool (toksiline, samuti liigne õlle vahutamine) o Pärmid (Zygosaccharomyces, Kluyveromyces, Saccharomyces)- vale käärimine, hägusus, filtreerimisprobleemid 37. Mis põhjustab õlle füüsikalis-keemilist ebastabiilsust? Õlle kolloidset ebastabiilsust põhjustavad ühendid eemalduvad õllest selle valmistamise
Führer nimelt oli kirglik suitsetamisvastane (olles ise kuni aastani 1919 tõmmanud paar pakki päevas...).23 Natsionaalsotsialistide huvi toitlusküsimuste vastu lähtus samuti vähistatistikast alates 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani, oli peamiseks vähisurmade põhjustajaks (1/3- 1/2 ) maovähk ja teised seedeelundkonna kasvajad. (Laiem küsimus on, miks kaasajal seedekulgla vähk harvem esineb arvatakse, et põhjus on kvaliteetsemas toidus pole enam baktereid, hallitusi jne preservides.) Natside tervishoiupoliitikat iseloomustab väga tugev rõhk töötervishoiule. Reguleeriti nii erinevates keskkondades toimuvat tööd (nt ka kodustöötamist), erinevaid aineid puudutavaid töid, loodi hulgaliselt ea- ja soospetsiifilisi regulatsioone, lisaks troonis kõige üle füüsilise töö kultus. Miks ühiskonna eliit kelleks arste toona peeti läks kaasa fasistliku ideoloogiaga. Küsimus oli ilmselt ühiskonna biologiseerituses
Führer nimelt oli kirglik suitsetamisvastane (olles ise kuni aastani 1919 tõmmanud paar pakki päevas...). Natsionaalsotsialistide huvi toitlusküsimuste vastu lähtus samuti vähistatistikast alates 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani, oli peamiseks vähisurmade põhjustajaks (1/3-1/2 ) maovähk ja teised seedeelundkonna kasvajad. (Laiem küsimus on, miks kaasajal seedekulgla vähk harvem esineb arvatakse, et põhjus on kvaliteetsemas toidus pole enam baktereid, hallitusi jne preservides.) Natside tervishoiupoliitikat iseloomustab väga tugev rõhk töötervishoiule. Reguleeriti nii erinevates keskkondades toimuvat tööd (nt ka kodustöötamist), erinevaid aineid puudutavaid töid, loodi hulgaliselt ea- ja soospetsiifilisi regulatsioone, lisaks troonis kõige üle füüsilise töö kultus. Miks ühiskonna eliit kelleks arste toona peeti läks kaasa fasistliku ideoloogiaga. Küsimus oli ilmselt ühiskonna biologiseerituses. Natsiideoloogiat käsitlesid
villasid koos õhkvahega ning vahtpolüstüreeni kasutada vundamendi soojustusena. Niiskus halvendab oluliselt soojaisolatsiooni omadusi. Materjali niiskumisel sooja- erijuhtivus suureneb, sest vesi tõrjub kas osaliselt või täielikult õhu materjalide pooridest välja. Piirde niiskumine mõjutab tunduvalt piirde soojafüüsikalisi omadusi ja lühendab piirde kestvust. Välispiire peab olema kuiv, sest kondenseerunud vesi tekitab välispiirdes kahjustusi nagu korrosiooni, hallitusi, mädanikuseeni. 4.6 Näidake skeemidel ja selgitage kuidas kaasaegsed r/b õõnespaneelid monoliitida ja ankurdada kivi- ja plokkseintele. Kas lahendus sõltub ka paneelide pikkusest? Kaasaegsed ehk eelpingestatud r/b õõnespaneelid paigaldatakse kas segukihile või neopreenkummist elastsetele patjadele. Paneelid peavad tellis- ja plokkseintele toetuma vähemalt 120 mm. Vahetult pärast paneelide paigaldamist tuleb paneelid ankurdada ja monoliitida seintega
annaabi.ee 
