veini hoidmistingimustest põhjustatuna. Kui veinipudelit hoitakse pikemat aega väga kuivas ruumis püstiasendis, kuivab pudelikork ja tõmbub seejuures kokku, ning õhk pääseb pudelisse. Veini ei riku niivõrd õhk kui niisugune, vaid hapnik, mis õhus sisaldub. Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks, mistõttu mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Korke tehakse korgipuu koorest, mis on taastuv ja lagunev tooraine, ent korgil on siiski üks suur viga-2-8 % kõigist korkidest on saastatud trikloroanisooliga. See lamestab või rikub veini, muutes selle lõhna ja maitse hallitanud papi sarnaseks või millekski veel hullemaks
Punahirvedest on Eestis enim levinud Euroopa punahirv. Meie kodumaa aladel on punahirv vähese arvukusega, külmadel talvedel võib ta ka kohati puududa. Sageli on teda asustatud Abrukale, Hiiumaale ja Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Praegu on punahirve Eestis just Eesti läänesaartel. Punahirv on suuruselt põdra järel teine hirvlane. Punahirve värvus suvel ja talvel on erinev, suvel on ta punakaspruun ning talve poole muutub ta hallikaspruuniks. Nagu punahirve värvus on ka ta toit suvel ja talvel mõneti teistsugune. Suvel toitub see hirvlane rohttaimedest, talvel aga puude-põõsaste koortest ja võrsetest. Välimus Punahirvedel pole sarved aastaringselt, vaid osa aastast saavad isasloomad uhkeid sarvi kanda. Sarvede pikkus võib ulatuda 91 cm-ni, keskmiselt on aga sarved kuni 71 cm pikad. Sarvede kaal võib ulatuda 3 kg-ni, kuid haruldaselt 1 kg
· pungad oranzikaspruunid, suured, kaetud rohke vaiguga · pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes · okkad tumerohelised ja jäigad, nõrgalt keerdunud, 3-8 cm pikad, kinnituvad võrsele väga tihedalt · käbi munajas, tumedam pruun kui hariliku männi käbid, 2-6 cm pikad · apofüüs ei ole terav Pinus peuce - Makedoonia mänd · võrse karvadeta · rohekas (sügistalvel), hiljem muutub hallikaspruuniks · noored võrsed oliivrohelised, hiljem rohekaspruunid · pungad kuni 1 cm pikad, pruunid, vaigused, terava tipuga · okkad sinakasrohelised · lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes, pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, 7-12 mm pikad · küllalt jäigad, kolmetahulised, õhulõheread kahel külgmisel tahul · käbi väga suur ja suurte soomustega · käbi rohekaspruun Pinus strobus - Valge mänd · võrse paljas ja võrsete tipus pikad pehmed okkatuustid
hoidmistingimustest põhjustatuna. Kui veinipudelit hoitakse pikemat aega väga kuivas ruumis püstiasendis, kuivab pudelikork ja tõmbub seejuures kokku, ning õhk pääseb pudelisse. Veini ei riku niivõrd õhk kui niisugune, vaid hapnik, mis õhus sisaldub. Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks, mistõttu mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Tihti on veinipudeli kork pealpoolt hallitanud, aga see ei tähenda, veinil midagi viga oleks
· Kõduoks täielikult või osaliselt lagundunud astmeni, kus puit on kaotanud normaalse struktuuri ja kõvaduse, pudeneb kergesti sõrmede vahel, säsiõõnega. Oksa ümbritsev puit elus. Kõdunenud osa hõlmab kuni 1/3 oksa ristlõikest. · Pehkoks lõikepinnast kuni 1/3 mädanikuga. Kahjustatud osa ei ulatu sügavamale kui 2...3 cm. Ümbritsetud elus puiduga, säilitab oma kuju. · Tubakoks oks, mis on muutunud hallikaspruuniks või kirjuks massiks ning on pulbriks hõõrutav. · Mädaoks mädanikust kahjustatud oks. · Silmoks osaliselt või täielikult sissekasvanud terve ümar-või ovaaloks max läbimõõduga 5mm. · Silmokste kogum tihedalt üksteiste kõrval paiknevate silmokste grupp Lõhed- puidurikete rühm, kuhu on koondatud rikked, mida iseloomustab puidu rebenemine piki kiude.
(Euroopa imetajad) Järglased Paaritumine toimub juunis- juulis- augustis. Poegimine aprillis- mais. Suguküpsus saabub emastel 15- kuuselt, isastel 27 kuuselt. Tiinus kestab 28- 30 päeva. Pesakonnas on 1-8 poega (tavaliselt 3-5) ning aastas on 1 pesakond. Pojad sünnivad pimedatena, pesast väljuvad u. 8 nädalaselt, täielikult iseseisvuvad 6- kuuselt. Sündides on poegadel valge või hall karvkate, mis 3- nädalaselt muutub hallikaspruuniks. Emapiimast võõrduvad pojad 8-10 nädalaselt. Poegade eest hoolitseb ainult ema. 7 Ahm( Gulo Gulo ) Kehaehitus ja välimus Ahm on lühike ja jässakas, suhteliselt pika sabaga. Tumeda pea peal heledad otsmikule ulatuvad laigud, õlgadelt kulgeb piki külgi kuni sabani valkjas või kollakas vööt. Tal on võimsad lühikesed jalad ja tugevad suured käpad. Karvastik tumepruun kuni helepruun
astmeni, kus puit on kaotanud normaalse struktuuri ja kõvaduse, pudeneb kergesti sõrmede vahel, sageli on säsiõõnega, kuid oksa ümbritsev puit on elus. Kõdunenud osa hõlmab kuni 1/3 oksa ristlõikest. · Pehkoksa lõikepinnast on kuni 1/3 mädanikuga. Kahjustatud osa ei ulatu sügavamale kui 2...3 cm. Pehkoks on ümbritsetud terve puiduga, säilitab oma kuju. · Tubakoksaks nimetatakse oksa, mis on muutunud hallikaspruuniks või kirjuks massiks ja on pulbriks hõõrutav. · Mädaoks mädanikust kahjustatud oks. · Silmoks sissekasvanud või osaliselt sissekasvanud terve ümar- või ovaaloks maksimaalse läbimõõduga 5 mm. · Silmokste kogum tihedalt üksteise kõrval paiknevate silm okste grupp. Lõhed Puidurikete rühm, kuhu on koondatud rikked, mida iseloomustab puidu rebenemine piki kiude. Kahjustuse iseloomu järgi jaotatakse lõhesid säsi-, ring-, külma- ja kuivamislõhedeks.
veini hoidmistingimustest põhjustatuna. Kui veinipudelit hoitakse pikemat aega väga kuivas ruumis püstiasendis, kuivab pudelikork ja tõmbub seejuures kokku, ning õhk pääseb pudelisse. Veini ei riku niivõrd õhk kui niisugune, vaid hapnik, mis õhus sisaldub. Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks (kinnine, umbne, kergelt suitsune, kõrbenud karamell), mistõttu mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Tihti on veinipudeli kork pealpoolt hallitanud, aga see ei tähenda, veinil midagi viga oleks.
Harilikult annab lülipuit puidule värvuse. Värvuse annavad puidule eksraktiivained, vaigud, õlid ja parkained. Kontrastse värvusega puiduliigid on: eebenipuit, satiinipuu, ploomipuit, kirss, mahagonipuit, kreeka pähklipuu, sebrapuu. Ka immutatud puidus tekib värvuse muutusi. Vees lahustunud puidukaitsevedelikud, mis sisaldavad vaske, annavad immutatud pinnale roheka või rohekaskollase värvuse. Aja jooksul võib antud värvus muutuda kuldpruuniks, hallikaspruuniks või halliks, olenedes ilmastiku mõjust. Läige- tuleb kõige paremini esile radiaal lõikes, kus on säsikiired kõige paremini nähtavad. Tangensiaal pind on harilikult läiketu ja tüve läbilõige hoopis matt. Külaltki läikiva puiduga on meil saar, kask, vaher, pärn, pirnipuu (võõramaistest on selge läige sitka kuusel, kuldne läige Khaya ja Venetsueela mahagonil ja plataan, läiketa aga pöök ja eebenipuu)
Intarsiatöödeks kasutatakse erinevate värvustega puitu ja värvitud puidutükke. Kontrastse värvusega puiduliigid on näiteks: eebenipuit, satiinipuu, kirsi- ja ploomipuu, mahagonipuu, kreeka pähklipuu, sebrapuu. Ka immutatud puidus tekib värvuste muutusi. Vees lahustatud puidukaitsevedelikud, mis sisaldavad vaske, annavad immutatud puidule roheka või rohekaskollase värvuse. Aja jooksul võib antud värvus muutuda kuldpruuniks, hallikaspruuniks või halliks, olenedes sellest, kui suurel määral ilmastik ja tuuled puitu mõjutanud on. Õlis lahustatavad puidukaitsevedelikud on harilikult värvitud. Kreosoodiga immutatud puit on must või pruunikasmust, kuid pleekub valguse käes tasapisi heledamaks. Läige, tekstuur, lõhn Puidu läige tuleb kõige paremini esile radiaallõikes, kus on säsikiired kõige paremini nähtavad. Tangentsiaalpind on tavaliselt läiketu ja tüve ristlõige hoopis matt. Küllaltki
Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks. Järgmisel talvel käbide otsad pöörduvad allapoole, soomused lähevad laiali ja seemned langevad välja. Emataimest eraldunud seemned võivad pikka aega olla puhkeseisundis, soodsate tingimuste saabumisel hakkavad nad kasvama. Seega on paljasseemnetaimedel, võrreldes sõnajalgtaimedega, rida progressiivsemaid tunnuseid: gametofüüdid on täielikult kaotanud iseseisvuse, nad tekivad sporofüüdil ja elavad selle arvel;
pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks. Järgmisel talvel käbide otsad pöörduvad allapoole, soomused lähevad laiali ja seemned langevad välja. Emataimest eraldunud seemned võivad pikka aega olla puhkeseisundis, soodsate tingimuste saabumisel hakkavad nad kasvama. Seega on paljasseemnetaimedel, võrreldes sõnajalgtaimedega, rida progressiivsemaid tunnuseid: gametofüüdid on täielikult kaotanud iseseisvuse, nad tekivad sporofüüdil ja elavad selle arvel; viljastamine ei ole seotud veega; sporofüüdi alge, mis toitub küll
pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks. Järgmisel talvel käbide otsad pöörduvad allapoole, soomused lähevad laiali ja seemned langevad välja. Emataimest eraldunud seemned võivad pikka aega olla puhkeseisundis, soodsate tingimuste saabumisel hakkavad nad kasvama. Seega on paljasseemnetaimedel, võrreldes sõnajalgtaimedega, rida progressiivsemaid tunnuseid: gametofüüdid on täielikult kaotanud iseseisvuse, nad tekivad sporofüüdil ja elavad selle arvel; viljastamine ei ole seotud veega; sporofüüdi alge, mis toitub küll
annaabi.ee 
