Lisaks lepingulisele võib koostöö olla institutsionaalne, st toimuda ühiselt loodud juriidilise isiku kaudu. * PPP = public-private partnership (ingliskeelses kirjanduses sage lühend) Tsiviilõiguslike ja halduslepingute sõlmimine avaliku sektori poolt on reguleeritud õigusaktidega. Tsiviilõiguslikud lepingud olgu kooskõlas vaba konkurentsi põhimõtetega! Avalik-õiguslikke halduslepinguid võib sõlmida vaid konkreetses seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul, järgides kaalutlusõiguse teostamise reegleid. Üldreegel eraõiguslikule isikule ei saa täitmiseks üle anda riigi tuumik- ehk põhifunktsioone ja riikliku sunni rakendamise ülesannet. NB! Kui teenuse osutamisel võidakse piirata isikute õigusi või panna isikutele kohustusi, on tegemist halduslepinguga, mille sõlmimise lubatavust tuleb enne õigussuhtesse astumist eraldi hinnata! 25
valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, korraldamiseks;8) valdab, kasutab ja käsutab riigivara oma Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja volituste piirides vastavalt seadusele; korralduste täitmise eest;3) otsustab ministeeriumi 9) sõlmib VV volitusel halduslepinguid kohalike omavalitsustega valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei nende poolt riiklike kohustuste täitmiseks;10) teostab ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle, samuti täidab
tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: 1) kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; 2) kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Halduslepinguga delegeeritakse eraisikule mingi haldusülesande täitmise kohustus ning delegeerimise tulemusel saab eraisik teatava voli kolmandate isikute üle, sh õiguse otsustada kolmandate isikute õiguste ja kohustuste üle. Need kriteeriumid eristavad halduslepinguid eraõiguslikest lepingutest (võivad olla asja-,pere-,pärimis-, võlaõiguslikud). 33. Võõrandamislepingud, nende iseloomustamine 1) Müügileping- asja müügilepinguga peab müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; ostja peab müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2) Vahetusleping-
6) informeerib valdkonna eest vastutavat ministrit ja kohalikke omavalitsusi regionaalpoliitika, samuti muudes täidesaatva riigivõimu ja kohalike omavalitsuste suhete küsimustes; 7) teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu VV ja ministeeriumidele ettepanekuid valitsusasutuste kohalike ametiasutuste ning muude maakonnas asuvate riigiasutuste töö korraldamiseks; 8) valdab, kasutab ja käsutab riigivara oma volituste piirides vastavalt seadusele; 9) sõlmib VV volitusel halduslepinguid kohalike omavalitsustega nende poolt riiklike kohustuste täitmiseks; 10) teostab käesoleva VV seaduse sätestatud alustel ja korras haldusjärelevalvet KOV tegevuse üle, samuti täidab teenistusliku järelevalve ülesandeid vastavalt VV seadusele; 11) suunab ja koordineerib maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tegevust; 111) esindab seaduses sätestatud juhtudel riiki kohtus maavanema ülesannete täitmisest
või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (müügileping),
Sama õiguspärasus, nagu haldusaktil. · Koordinatsiooniline haldusleping on sõlmitud õiguslikult staatuselt sama tasemega lepingupartnerite vahel. Subordinatsiooniline haldusleping seevastu on eelkõige sõlmitud avaliku võimu esindaja ning füüsilise võ i eraõigusliku juriidilise isiku vahel. · Sõltuvalt adressaatide arvust ning nende määratletusest eristatakse üksikjuhtumit reguleerivat halduslepingut ning piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivat halduslepingut. Enamus halduslepinguid reguleerivad üksik- või vähemalt määratletud hulka juhtumeid. Sel juhul on lepingu reguleerimisese piisavalt täpselt määratletud (sh määratletud üldiste tunnuste alusel). Seevastu piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitud halduslepingute korralei ole lepingu pooled, menetlusosalised kolmandad isikud (st isikud, kellele lepingust tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused) ning lepingu reguleerimisese üksikuna määratletavad. ·
Sama õiguspärasus, nagu haldusaktil. · Koordinatsiooniline haldusleping on sõlmitud õiguslikult staatuselt sama tasemega lepingupartnerite vahel. Subordinatsiooniline haldusleping seevastu on eelkõige sõlmitud avaliku võimu esindaja ning füüsilise võ i eraõigusliku juriidilise isiku vahel. · Sõltuvalt adressaatide arvust ning nende määratletusest eristatakse üksikjuhtumit reguleerivat halduslepingut ning piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivat halduslepingut. Enamus halduslepinguid reguleerivad üksik- või vähemalt määratletud hulka juhtumeid. Sel juhul on lepingu reguleerimisese piisavalt täpselt määratletud (sh määratletud üldiste tunnuste alusel). Seevastu piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitud halduslepingute korralei ole lepingu pooled, menetlusosalised kolmandad isikud (st isikud, kellele lepingust tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused) ning lepingu reguleerimisese üksikuna määratletavad. ·
Haldus võib av ülesannete täitmiseks kasutada eraõiguse norme eraõ n subsidiaarne rakendamine. Kasutatakse olemasolevate lünkade täitmiseks, kui haldusõigus on ebapiisavalt reguleeritud (regulatsiooni täiendamiseks). Eraõ n tõlgendatakse av õ reeglite kohaselt ja lähtudes konkreetsest õ aktist, kus lünk on. Eraõ kehtib lepinguvabadus. Seaduslikkus tähendab, et keelatud tehinguid ei tohi sooritada. Av õiguses lubatud on see, mis on normiga lubatud (sõlmida võib vaid neid halduslepinguid, mis on lubatud). Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid ja põhimõisted Printsiibid väärtusmastaabid, mis selgitavad nende juurde kuuluvate normide mõtet ja sisu. Printsiipidel on kas selge ja 1mõtteline või tõlgendamise teel 1mõtteliselt kindlaksmääratav regulatiivne iseloom. Seetõttu vajavad printsiibid konkretiseerimist. Tekitavad õiguslikke tagajärgi koos õn-ga. Samas on pr-l normiga sarnane õiguslik kvaliteet nad on õiguslikult siduvad.
Õigussuhe on vähemalt kahe subjekti vaheline õiguslik seos. Halduslepingu pooltest vähemalt 1 on: KOV Riik Avalik-õiguslik juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid Saksamaa haldusmenetluse seadus loeb halduslepinguks ainult üksikjuhtumeid reguleerivaid lepinguid - haldusleping tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid avalik-õiguslikus valdkonnas. Reguleerimise eseme järgi võib neid halduslepinguid määratleda järgmiselt: Kui realiseeritakse avaliku õiguse norme, nt sundvõõrandamine kui ta sisaldab kohustust haldusakti andmiseks, nt arhiiviseadus arhiivi funktsioone võiva täite eraõiguslikud isikud, lepingus sätestatakse arhiivi hoidlate tingimused kui eraõiguslik isik ehitab hoidla, on riik kohustatud vastava loa andma. Käsitleb isiku avalikõiguslikke õigusi ja kohustusi Halduslepingu lubatavus.
Regionaalminister valib esitatud kandidaatide seast välja isiku, keda ta tutvustab maakonna KOV üksuste liidu üldkoosolekule ning kuulab ära üldkoosoleku arvamuse. Regionaalminister esitab maavanemakandidaadi ametisse nimetamiseks Vabariigi Valitsusele, lisades maakonna KOV üksuste liidu üldkoosoleku arvamuse. Maavanema ennetähtaegse ametist vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus. VVS: § 84. Maavanema pädevus Maavanem: sõlmib Vabariigi Valitsuse volitusel halduslepinguid KOV-dega nende poolt riiklike kohustuste täitmiseks; teostab seaduse sätestatud alustel ja korras järelevalvet KOV tegevuse üle, samuti täidab teenistusliku järelevalve ülesandeid vastavalt seaduses sätestatule; esindab riiki kohtus maavanema ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ja edastamist seaduses sätestatud korras; kuulutab välja kohaliku
annaabi.ee 
