Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides
Asutusüksus ei ole KOV üksus PS mõttes. Õiguslik staatus: kui avaliku haludse ül-d täitvad haldusüksused on iseseisvad mitte üksnes organisatsiooniliselt, vaid ka õiguslikult, siis on neil jur isikute ja haldusekandjate iseloom. Üksused omavad a-õ jur isiku staatust. Õiguslik staatus väljendub mitmelaadselt, nt on neil õigusvõime, s.o õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See tuleneb terrkorp f- nist. Üksused on avalikus õ-s haldusekandjad. Eraõiguslikes suhetes kohald KOV üksuse suhtes jur isiku kohta sätestatut. KOV organitel, asutustel või ametiisikutel võib seaduse alusel küll olla õigus lepinguid sõlmida, aga lepingupooleks on ka sellisel juhul KOV üksus kui jur isik. Õigusvõimet piirab KOV pädevuse piiritlemine PS §154 lg-s 1 kohaliku elu küs-tega. See määrab omapädevuse koos piiridega. Kõik küs-d, mis pole määratletavad kohaliku elu küs-tena, on riigielu küs-d PS § 154 lg 2 ls 2 järgi
juhtumil: vt HMS § 10. PS § 30 lg 2 nimetab seadusandja volitust piirata mõne kategooria riigiteenistujate õiguseid tegeleda ettevõtlusega, koonduda tulundusühendustesse, kuuluda erakonda ja mõnda liiki MTÜsse. V Avalik-õiguslik juriidiline isik (v.a riik) 5.1. Olemus Avalik-õiguslike juriidiliste isikute moodustamine on riigivõimu detsentraliseerimise üheks vormiks, kui riik loob enese kõrvale iseseisva otsustuspädevusega haldusekandjad, kelle organid ei asu riigiorganite ühtses hierarhilises süsteemis. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomise kaudu saavutatakse kaudne detsentraliseeritud riigihaldus, territoriaalsest lähedusest või valdkonna spetsiifikast tulenev huvitatud isikute kaasatus ning riigisüsteemi stabiliseerimine paindlikumaks muutmise läbi. 14 Riigi- ja haldusõigus
RKHKo 3-3-1-72-11, p 11 ja 12). Seevastu halduskohtu pädevuses on kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste.19 See, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamisel võidakse RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt kohaldada täiendavalt eraõiguse, sh võlaõigusseaduse sätteid, ei muuda kahju eraõiguslikus suhtes tekitatud kahjuks.20 b) Halduslepingud. Haldusekandjad võivad sõlmida nii avalik-õiguslikke (haldus)lepinguid kui ka tavalisi eraõiguslikke lepinguid. Lepingu olemuse määravad kindlaks tema pooled ja objekt. Haldusleping on võimalik vaid vähemalt ühe avaliku võimu kandja osalemisel (institutsionaalne aspekt). Lisaks eeldab haldusleping, et temaga reguleeritaks küsimusi, milles eraisikud tsiviilkäibes ei saa kokku leppida leping peab tekitama, muutma või lõpetama avalik-õiguslikke suhteid (vrd HKMS § 4 lg 1; HMS § 95 ls 1).
Keskkonnakaitse. PS § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Riigi ja majanduse teatud põimumine, mis väljendub nii riigipoolses subventsioonis (riigi majandusabi oma eramajanduse arendamiseks) kui ka interventsioonis (sekkumine teise riigi siseasjadesse). Planeerimine. Arvestades kodanike sotsiaalseid vajadusi suunavad riik, kohalikud omavalitsused jt haldusekandjad ühiskonna arengut nii oleviku kui ka tuleviku vajadusi silmas pidades. Sotsiaalriigi printsiibi käsitluse juures tuleb muidugi silmas pidada asjaolu, et selle kvaliteetne realiseerimine sõltub suurel määral riigi majandusliku arengu tasemest. Demokraatia printsiip Sätestatud PS §-s 1. Demokraatiat kui printsiipi võib konkretiseerida teatud oluliste momentide kaudu: PRIORITEEDI JA RESERVATSIOONIPRINTSIIP ALAPRINTSIIBID
saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale. a) tavaõigus; b) riigiõiguse konkreetiseerimine; c) toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile; d) tuletised nn õiguspõhimõtetest. Kes on avaliku halduse kandjad? Avaliku halduse subjekt institutsioon, millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks: Riik Tuletatud (derivatiivsed) haldusekandjad: Avalikõiguslik korporatsioonid Avalikõiguslikud asutused ja sihtasutused Osalise haldusõigusvõimega institutsioonid Näitena eraõiguslikest isikutest kui avaliku halduse kandjatest võib tuua notari ja kohtutäituri. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne.
iseseisvat õigusallikat, neid ei saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale. a) tavaõigus; b) riigiõiguse konkreetiseerimine; c) toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile; d) tuletised nn õiguspõhimõtetest. Kes on avaliku halduse kandjad? Avaliku halduse subjekt – institutsioon, millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks: Riik Tuletatud (derivatiivsed) haldusekandjad: Avalik-õiguslik korporatsioonid Avalik-õiguslikud asutused ja sihtasutused Osalise haldusõigusvõimega institutsioonid Näitena eraõiguslikest isikutest kui avaliku halduse kandjatest võib tuua notari ja kohtutäituri. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne.
elukeskkond, nn. ökoloogiline eksistentsimiinimum; riigi ja majanduse teatud põimumine, mis väljendub nii riigipoolses subventsioonis kui ka interventsioonis. Riigi ülesandeks on mitte lubada sotsiaalse õigluse põhimõtet rikkuvaid majanduslikke protsesse. Näiteks konkurentsiseaduse § 4 järgi on keelatud konkurentsivabaduse ahistamine kõlvatu konkurentsiga ja konkurendi kahjustamine ; planeerimine. Arvestades kodanike sotsiaalseid vajadusi suunavad riik, kohalikud omavalitsused jt. haldusekandjad ühiskonna arengut nii oleviku kui ka tuleviku vajadusi silmas pidades. Selline ühiskonna arengu planeerimine toimub erinevatel tasanditel. Näiteks kuulub Keskonnaministeeriumi ülesannete hulka looduskeskkonna seisundist ja loodusvaradest lähtuva territoriaalse planeerimise korraldamine. Sotsiaalriigi printsiibi käsitluse juures tuleb muidugi silmas pidada asjaolu, et selle kvaliteetne realiseerimine sõltub suurel määral riigi majandusliku arengu tasemest. 3. Demokraatia printsiip
elukeskkond, nn. ökoloogiline eksistentsimiinimum; riigi ja majanduse teatud põimumine, mis väljendub nii riigipoolses subventsioonis kui ka interventsioonis. Riigi ülesandeks on mitte lubada sotsiaalse õigluse põhimõtet rikkuvaid majanduslikke protsesse. Näiteks konkurentsiseaduse § 4 järgi on keelatud konkurentsivabaduse ahistamine kõlvatu konkurentsiga ja konkurendi kahjustamine ; planeerimine. Arvestades kodanike sotsiaalseid vajadusi suunavad riik, kohalikud omavalitsused jt. haldusekandjad ühiskonna arengut nii oleviku kui ka tuleviku vajadusi silmas pidades. Selline ühiskonna arengu planeerimine toimub erinevatel tasanditel. Näiteks kuulub Keskonnaministeeriumi ülesannete hulka looduskeskkonna seisundist ja loodusvaradest lähtuva territoriaalse planeerimise korraldamine. Sotsiaalriigi printsiibi käsitluse juures tuleb muidugi silmas pidada asjaolu, et selle kvaliteetne realiseerimine sõltub suurel määral riigi majandusliku arengu tasemest. 3. Demokraatia printsiip
d) tuletised nn õiguspõhimõtetest. 94. Kes on avaliku halduse kandjad? Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalikomavalitsus Avaliku halduse subjekt institutsioon, millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks: Riik Tuletatud (derivatiivsed) haldusekandjad: Avalik-õiguslik korporatsioonid Avalik-õiguslikud asutused ja sihtasutused Osalise haldusõigusvõimega institutsioonid Näitena eraõiguslikest isikutest kui avaliku halduse kandjatest võib tuua notari ja kohtutäituri. 95. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted:
annaabi.ee 
