tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel." Haldusorganiteks loetakse kõiki täitevvõimu struktuuriüksusi: riigiasutusi, - ametnikke ja kollegiaalorganeid, kohalike omavalitsuse üksuste asutusi ja organeid, iseseisvaid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, samuti avalike üledandeid enda nimel täitvaid eraisikuid (nt notarid) Haldusmenetluse ei ole aga mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega. Haldusmenetluse põhieesmärk on kaitsta kodanikke võimu omavooli eest, loetakse haldusmenetluseks vaid see osa riigi tegevusets, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine (nt ülemuse korraldused alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse
- olemasolu korral väljavõtted lammutatava hoone ehitusprojekti sõlmelahendustest - lammutatavate materjalide ligikaudsed kogused, eraldi materjalide kaupa: betoon ja raudbetoon; kivi; puit; teras ja muud metallid; klaas, soojustusmaterjalid (näidates liigi: mineraalvillad, vahtplastid, räbu, termoliit vm.); plastmaterjalid - lammutusmaterjali kasutamise ja jäätmete paigutamise kohad, juhindudes kohalikust ehitusmäärusest või haldusasutuse ettekirjutusest - ohtlike jäätmete kogused liikide kaupa ja iga liigi edasine suunamine - lammutatavate materjalide ja jäätmete käitlemise ohutusnõuded - tehnovõrkude lahtiühendamise tingimused ja kohad Osalise lammutuse puhul näidatakse lammutatavad konstruktsioonid (mõõdistusjoonistel). 3 Muud ehitusdokumendid Tootejoonised Joonised raudbetoontoodete, terastarindite, puitfermide, uste, akende jms.valmistamiseks. Ei kuulu ehitusprojekti koosseisu
omavalitsused ning nende hallatavad asutused, avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (nt. notarid ja kohtutäiturid), avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud juriidilised isikud.5 Põhiõiguste ja –vabaduste järgmise järelevalve menetluse saab algatada ainult läbi õiguskantslerile avalduse esitamise. Juhul kui õiguskantsler leiab analüüsi tulemusena, et haldusasutuse tegevus rikub õigusnorme, pöördub ta oma seisukohaga vastava asutuse poole, tuues lisaks tema poolt tuvastatud rikkumisele välja ka soovitused tegevuse õigusaktide ja hea halduse tavaga kooskõlla viimiseks või tehes konkreetse ettepaneku rikkumise 4 Põhiseaduslikkuse järelevalve. Õiguskantsleri koduleht. Arvutivõrgust kättesaadav: http://oiguskantsler.ee/et/pohiseaduslikkuse-jarelevalve (21.11.2014) 5 Põhiõiguste kaitse. Õiguskantsleri koduleht
üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne määratlus haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. Avalikku haldust saab vaadelda mitmes erinevas aspektis: Organisatoorne haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem haldusülesannete täitmiseks Formaalne kõigi haldusasutuse tegevus. Arvestamata siin tegevust sisuliselt Mõlemad mõisted on määratletud haldusorganisatsiooniga Materiaalne riigi jt halduse kandjate tegevus avaliku halduse ülesannete täitmisel/ avalike asjade korraldamisel. Sotsiaalselt kujundav tegevus. Orienteeritud avalikule/üldsuse huvile Avalik-õiguslik õigussubjekt Avaliku võimu pädevus Aktiivne, tulevikku suunatud tegevus Etteantud raamid (PS, seadus) seaduste elluviimine
1. Kohustuste täitmise tähtajad 2. Õigustlõpetavad tähtajad- möödumine lõpetab nõude vms maksmapaneku 3. Aegumistähtajad- möödumisel kohustatud isik võib keelduda kohustuste täitmisest 4. Õigustloovad tähtajad- möödumisel isik omandab õiguse 2. Menetlustähtajad 1. seadusest tulenevad tähtajad- taotluse, kaebuse esitamine, õigustlõpetava tähendusega 2. kohtu, haldusasutuse määratud tähtajad- nt riigilõivu tasumine Määramise võimalused: 1. Kalendriliselt- tähtaegade arvutamine aastate, päevadega, harvem kuude, nädalate, tundidega 2. Kindlalt saabuva sündmusega- nt surm 3. Hinnangulise kriteeriumiga- nt mõistlik tähtaeg, viivitamata- oleneb tõlgendamisest 4. Mitme kriteeriumiga määratud- nt ühe nädala jooksul kuid mitte varem kui 2 päeva pärast
sõltumatuse tagatiste kohta vt § 147 komm-d 5–7). Personaalse sõltumatuse puhul võib omakorda eristada kohtuniku sõltumatust otsuse tegemisel ja tema vaimset sõltumatust. Kohtute institutsionaalne sõltumatus on seotud esmajoones kohtuhalduse ja kohtute tegevuse rahastamisega. Euroopa riikides tunnustatakse valdavalt kohtusüsteemi isekorraldusõigust. Isekorraldusõigus, mis avaldub kohtusüsteemi haldussõltumatuses, saavutatakse kohtute nõukogu või sarnase haldusasutuse, kus kohtunikel on otsustav sõnaõigus, moodustamise kaudu. Sõltumatus otsuse tegemisel eeldab kohtuniku erapooletust kohtuasja lahendamisel. See tähendab, et otsuse langetamisel peab kohtunikul olema võimalus tegutseda piirangute, kohatu mõjutamise, surve, ähvarduste ja sekkumiseta otseselt või kaudselt mis tahes organi poolt, sealhulgas kohtusüsteemisiseste organite poolt (vt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, p 23) ning kohtunik ei pea kartma
maksmapaneku (VÕS 309 lg1, TLS 80 lg1, TsÜS 99, VÕS 118) 3) aegumistähtajad, mille möödumisel võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest TsÜS 142 lg1 4) õigustloovad tähtajad, mille möödumisel isik omandab mingi õiguse, näiteks igamistähtaeg, mille möödmulisel kaotab asja senine omanik omandiõiguse ja selle omandab valdaja (AÕS 110) Menetlustähtajad: 1) seadusest tulenevad tähtajad ja 2) kohtu või haldusasutuse määratud tähtajad 3. Tähtaja ja tähtpäeva määramise võimalused 1) kalendriliselt või kellaajaliselt – aastates (aegumine), päevades (tahteavaldus, kaebus), kuudes (ostueesõigus) 2) kindlalt saabuv sündmus 3) hinnangulise kriteeriumiga – „mõistlik tähtaeg“ VÕS 82 lg3, viivis VÕS 18 lg1 4) mitme kriteeriumiga määratud (kombineeritud) tähtajad 4. Tähtaja algus
sõltumatuse tagatiste kohta vt § 147 komm-d 57). Personaalse sõltumatuse puhul võib omakorda eristada kohtuniku sõltumatust otsuse tegemisel ja tema vaimset sõltumatust. Kohtute institutsionaalne sõltumatus on seotud esmajoones kohtuhalduse ja kohtute tegevuse rahastamisega. Euroopa riikides tunnustatakse valdavalt kohtusüsteemi isekorraldusõigust. Isekorraldusõigus, mis avaldub kohtusüsteemi haldussõltumatuses, saavutatakse kohtute nõukogu või sarnase haldusasutuse, kus kohtunikel on otsustav sõnaõigus, moodustamise kaudu. Sõltumatus otsuse tegemisel eeldab kohtuniku erapooletust kohtuasja lahendamisel. See tähendab, et otsuse langetamisel peab kohtunikul olema võimalus tegutseda piirangute, kohatu mõjutamise, surve, ähvarduste ja sekkumiseta otseselt või kaudselt mis tahes organi poolt, sealhulgas kohtusüsteemisiseste organite poolt (vt Euroopa 24
huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne määratlus haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim Avalikku haldust saab vaadelda mitmes erinevas aspektis: 39. Organisatoorne haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem haldusülesannete täitmiseks 40. Formaalne kõigi haldusasutuse tegevus. Arvestamata siin tegevust sisuliselt 41. Materiaalne riigi jt halduse kandjate tegevus avaliku halduse ülesannete täitmisel/ avalike asjade korraldamisel. Sotsiaalselt kujundav tegevus. Orienteeritud avalikule/üldsuse huvile Avalik-õiguslik õigussubjekt Avaliku võimu pädevus Aktiivne, tulevikku suunatud tegevus Etteantud raamid (PS, seadus) seaduste elluviimine. Rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtumite reguleerimiseks. Seotud haldus. Halduse kaalutusõigus.
a. Seaduste otsene täitmine konkreetsete haldustoimingute sooritamine b. Seadusega seotus võib olla ka lõdvem nt seadus nimetab ülesande, mille peab täitma, kuid selle täitmise korra jätab seadus lahtiseks. 2. Diskretsiooniõigus e. Kaalutlusõigus tunneb diskretsionaalset haldusõigus e suvahaldusõigus e seadusvaba haldus puudutab faktilist e materiaalset haldustegevust - haldusasutuse ametnik on oma tegemistes vabam, nt eelarve eraldab raha kellelegi, et ehitada tee, too on kohustatud ehitama tee, kuid võib ise valida tee laiuse, välimuse jne. Puhast seadusvaba haldust Eestis pole, sest põhiseadus sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kui me räägime haldusõiguse seotust seadusega, siis mõtleme ka PS-i, sest PS §3 sätestab, et
annaabi.ee 
