Materiaalne ja formaalne tähendus. Sageli on seadused selles tähenduses kattuvad. Seadusi võib liigitada ka teistel alustel. Kasutatakse sageli mõisteid lihtseadus, konstitutsiooniline seadus, põhiseadus. Riigis kehtiv põhiseadus kuulub seaduse mõiste alla. Konstitutsioonilise seaduse lahtimõtestamiseks on kolm versiooni. Õigusriigi printsiibist tulenevalt saab põhiseadusega ettenähtud õiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadustega, mitte mingil juhul haldusaktidega. Otsus Riigikogu võtab vastu ka otsuseid. Otsus on selline üksikakt, mille abil administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi. Õigusriigis kasutab administratsioon otsuseid peamiselt kolmel juhul. Esiteks lahendatakse antud aktiga teenistuslikke distsiplinaarküsimusi, teiseks kontrollitakse haldusaktide ja toimingute õiguspärasust, kolmandaks haldusõiguserikkumiste asju. Administratsiooni otsuste ja kohtu otsuste pädevuse ulatus on õigusriigis täpselt piiritletud
● Esmane sisuline nõue haldusaktile on kõrgemalseisvate õigusaktide silmaspidamise kohustus (seaduse ülimuslikkus). ● “Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.” (HMS 54) ● Akti andmine ei tohi olla seaduste ja määrustega ega ka haldusorgani jaoks kohustuslike varasemate haldusaktidega või -lepingutega vastuolus. 5) Usaldusväärsus ja etteennustatavus (Euroopa haldusliku õiguse printsiip, et haldustegevus oleks aimatav) ● Avalik-õiguslikes suhetes rakendatav käitumisviis, mis seisneb haldustegevuse eesmärgipärases ja efektiivses, samuti võimalikult lihtsas ja kiires läbiviimises, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). ● mille järgi peab avaliku võimu tegevus olema kodanikusõbralik ning kodanikku kui
ole alati nii. Üksikakt võib ka olla reaktsioon konkreetsele sündmusele või olukorrale ilma, et puudutatud isikute ring oleks akti andmise hetkel teada: metsas liikumise keelamine seoses tuleohuga, alkoholimüügi keelu kehtestamine linnas seoses massiliste rahutustega, linnuliha impordi piiramine seoses linnugripi puhanguga päritoluriigis jne. Määratlemata hulka isikuid puudutavat halduse üksikakti nimetatakse üldkorralduseks (HMS § 51 lg 2) ja see on samaväärselt teiste haldusaktidega vaidlustatav halduskohtus. Üldkorralduste seas võib välja tuua asja, sh kinnistute õiguslikku staatust või kasutusreziimi reguleerivad aktid, nt loodusobjektide kaitse alla võtmine ja kaitseala kasutamise korra kehtestamine. 42 Ka maa- alaplaneeringud (üld- ja detailplaneeringud) on kinnistute kasutuskorda reguleerivad üldkorraldused ja halduskohtus vaidlustatavad. Maakonnaplaneeringud ja üleriigiline
o helirelv surmavad relvad o veekahur o kumminui Eesti vanglates on olemas ka üldiselt keelatud teleskoopkumminuiad o käerauad, rahustussärgid o koer 55 o hobune Kõikide nende vahete kasutamine on haldussunni kohaldamine, see peab alluma haldussunni kohaldamise üldreeglitele. See peab olema kooskõlas antud haldusaktidega. Vahetu sunni puhul tuleb asjaolud fikseerida tagantjärele, kuna ennetavalt ei ole seda võimalik teha. Jätkuva jõu kasutamise põhimõte. Madalama toimega jõuvahendilt minnakse järk-järgult edasi tugevama toimega vahendini. Vahetu sunni kohaldamine tuleb lõpetada, kui esinevad välistavad asjaolud sunni rakendamise alused on ära langenud, aluseksolev õigusnorm on tunnistatud kehtetuks. 56
quasi-karistusega). Sunniraha võib kohaldada korduvalt. Vahetu sund Kui avalikku võimu kandev isik kasutab muu isiku suhtes jõudu. Jõud võib olla nt kehaline jõuud, relvade kasutamine. Quasi-karistus on haldusõigussunni vahend, mille puhul karistamine ei ole omaette eesmärk, kuid karistamine kui osaeesmärk tuleb esile. Kõikide nende vahete kasutamine on haldussunni kohaldamine, see peab alluma haldussunni kohaldamise üldreeglitele. See peab olema kooskõlas antud haldusaktidega. Vahetu sunni puhul tuleb asjaolud fikseerida tagantjärele, kuna ennetavalt ei ole seda võimalik teha. Jätkuva jõu kasutamise põhimõte. Madalama toimega jõuvahendilt minnakse järk-järgult edasi tugevama toimega vahendini. Vahetu sunni kohaldamine tuleb lõpetada, kui esinevad välistavad asjaolud sunni rakendamise alused on ära langenud, aluseksolev õigusnorm on tunnistatud kehtetuks. IX teema
o keemiarelv näiteks pisargaas o elektrirelvad o valgusrelv surmav relv o helirelv surmavad relvad o veekahur o kumminui Eesti vanglates on olemas ka üldiselt keelatud teleskoopkumminuiad o käerauad, rahustussärgid o koer o hobune Kõikide nende vahete kasutamine on haldussunni kohaldamine, see peab alluma haldussunni kohaldamise üldreeglitele. See peab olema kooskõlas antud haldusaktidega. Vahetu sunni puhul tuleb asjaolud fikseerida tagantjärele, kuna ennetavalt ei ole seda võimalik teha. Jätkuva jõu kasutamise põhimõte. Madalama toimega jõuvahendilt minnakse järk-järgult edasi tugevama toimega vahendini. Vahetu sunni kohaldamine tuleb lõpetada, kui esinevad välistavad asjaolud sunni rakendamise alused on ära langenud, aluseksolev õigusnorm on tunnistatud kehtetuks. 65
o hädadekreedi andjaks on administratsioon, tavaliselt riigipea või valitsus. B. SEADLUS Eesti põhiseadus dekreete expressis verbis ei nimeta. Küll on aga PS §s 109: kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi. Seadlus on formaalselt mõistetud haldusaktidega. Seadluste juriidiline jõud on võrdne seadustega. Põhiseadusest tulenevate kriteeriumide alusel ei saa määratleda seadluse kuulumist ühe või teise dekreedi liiki, kuigi tal on hädadekreedi tunnused (muudab ja tühistab seadusi). Presidendi seadlustega: PS §110 - ei saa kehtestada, muuta ega tühistada o põhiseadust o ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi), o riiklikke makse kehtestavaid seadusi o ega riigieelarvet.
3) hädadekreedi andjaks on administratsioon, tavaliselt riigipea või valitsus. 2. Seadlus Eesti põhiseadus dekreete expressis verbis ei nimeta. Küll on aga §s 109 sätestatud, et kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi. Kuna president oma funktsioonide kohaselt kuulub haldusorganite hulka, võib öelda, et seadluste puhul on tegemist formaalselt mõistetud haldusaktidega. Seadluste juriidiline jõud on võrdne seadustega. Põhiseaduse § 110 kohaselt ei saa presidendi seadlustega kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi), riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Järelikult saab presidendi seadlustega muuta ja tühistada seadusi (v.a. §s 110 loetletuid). Nimetatud tunnuste järgi kuuluvad presidendi seadlused kindlasti dekreetide hulka
3) hädadekreedi andjaks on administratsioon, tavaliselt riigipea või valitsus. 2. Seadlus Eesti põhiseadus dekreete expressis verbis ei nimeta. Küll on aga §s 109 sätestatud, et kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi. Kuna president oma funktsioonide kohaselt kuulub haldusorganite hulka, võib öelda, et seadluste puhul on tegemist formaalselt mõistetud haldusaktidega. Seadluste juriidiline jõud on võrdne seadustega. Põhiseaduse § 110 kohaselt ei saa presidendi seadlustega kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi), riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Järelikult saab presidendi seadlustega muuta ja tühistada seadusi (v.a. §s 110 loetletuid). Nimetatud tunnuste järgi kuuluvad presidendi seadlused kindlasti dekreetide hulka
HMS § 51: (1) Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Volikogul on üksiaktidena õigus vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Nii ühed kui teised võivad olla nii internsed kui ka eksternsed. Viimasel juhul on tegemist haldusaktidega HMS mõttes. HKMS mõttes on haldusakt iga otsustus, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele (HKMS § 4 lg 1 - haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik- õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping.
annaabi.ee 
