Jäädavalt lahkus hing surma puhul, siirdus uude kehasse. Usk hauatagusesse ellu oli väga tähtsal kohal. Surnule pandi hauda kaasahauapanuseid, aegajalt viidi kalmule sööki ja jooki. Veel tänapäeval tähistatakse hingedepäeva, mil surnute hinged külastavad kodu. Neile kaetakse laud parimate toitudega. Vaimud ja haldjad asustasid kindlat paika, kes vett, maad, metsa või kodu. Tähtsamad olid naissoost vaimud haldjad. Haldjatega pidi hästi läbi saama, sellepärast ohverdati igast asjast natuke ka neile. Kõrgjumalaid oli vähe, konkreetselt on teada ainult ühte taraphitat. Tänapäeval ei usuta enam muinasjumalatsesse, usutakse põhiliselt ainult ühte jumalasse. Vaimude,haldjate ja jumalate heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad hiied, allikad,kivid, mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid
väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ja ringi liikuda. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Vägi üks muinasusundi põhimõiste ja element.Väge võis olla sõnades, teatud objektides, paikades ja taevas. Arvati, et inimene omab peale füüsilise keha veel erilist väge. Tark inimene, kes oskas sõnade abil loitsida, nõiduda ja ravida. Ohvrikivi nendega püüti heatahtlikust vaimude, jumalate ja haldjatega saavutada ohverdamise teel. Sakslaste rünnaku põhjused: Saklased tahtsid maad , usku levitada ja venelastega äri ajada. Eestlaste kaotamise põhjused: subjektiivne Ei olnud ühtset riiki, ei olund sõjalist väljaõpet ja ühtset sõjaväge objektiivne sakslastel suur sõjavägi, parem väljaõpe ja varustus.
jäädavalt kas Manalasse või siirdub uude kehasse. Hingega on seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulevad välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada. Maausundis oli oluline vaimude ja haldjatega heades suhetes olemine. Selle tagamiseks viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad hiied. Hiis võis olla nii kivi, puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval
Keerulistes olukordades nõudsid nõiad alati verd. * Vaimude riiki rännates poeb hing inimese magama heitmisel pisikese tiivulisena inimese suust välja, lennates ära kaugele. Hingeta keha jääb nagu surnukeha liikumatult maha kuni hinge tagasi tulekuni. Et hing tagasi kehasse pääseks, peab keha olema samas asendis nagu siis, kui hing sealt lahkus. Kui nii ei ole, siis hing kehasse ei pääse. Lendamisel hing pääseb igasse kohta, puutub vaimude ja haldjatega kokku, kuuleb nende nõu, näeb igapäevaste inimese silmadele nägemata asju ja juhtumisi. Kui vajalikud teated käes, pöördub haldjas inimese kehasse tagasi. * Nõiasõnad on suurel osal Soomest Eestisse rännanud. * Sõnadega nõidujad sõnatargad, lausujad, pobisejad, posijad, soolapuhujad. Nõidumisel kive tarvitavad nõiad kivitargad ; Soolaga nõidujad - soolatargad On veel ka tuuletargad, veetargad, viinatargad. Kõige suuremas lugupidamises on manatargad
Adratalupojad- köige rohkem . Kohustused mõisa ees, maksidrenti, ''üksjalad'' kohustus mõisa ees teha üks jalapäev nädalas. Ehk need kes ei mahtnud enda isa tallu. Rahvastiku 16 sajandil elas eestis alla 300 000 inimese. lisaks elas saklsasi, rannarootslasi, vähesel määrall leidus venelasi Eestlaste vaimuelu ei saanud eestlastest tõsiusklikke kristlasi, kristlikud arusaamad ristati muinsuse omadega-katoliku pühakud segunesid muinas haldjatega. Jätkuvalt austati esivanemate hingi ja ka Taarat.
tema mulle. Seetõttu suhtusid inimesed loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. Kõikjal esines veel teatud vaime ja ka haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kodu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Tuntud olid metsaisad ja –emad, nurmeemad ja – isad, põllu ja veevaimud jt, kusjuures tähtsamaks peeti naissoost vaime. Neid nimetati ka haldjateks. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle läheduses, üks tuntumaid koduhaldjaid on Tõnn ja Peko. Haldjatega tuli hästi läbi saada, sest neist sõltus saagi rohkus. Mõnikord vaadeldi koduhaldjaid ka kui väikejumalad, sest nad olid nii tähtsad. Konkreetse jumalana on teada, vaid Tarapithat või siis Taarat. Arvatakse, et Taara võibolla laenuks Skandinaaviast, kus teda tuntakse kui piksejumal Thor. Hilisemal ajal austati, aga mitmel pool Eestis tuntud jumalat Uku. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud inimeste vastu ei head ega halvad, aga nendega tuli hästi
.......................................................................................................21 4.2. Cottingley haldjad ehk tõestisündinud lugu........................................................................24 4.3. Rollimängudest...................................................................................................................25 5. HALDJAMAA EHK KUS HALDJAD ELAVAD.....................................................................27 6. INIMESTE SUHTED HALDJATEGA.....................................................................................29 6.1. Ohverdamisest ja ebausust..................................................................................................29 6.2. Haldjate nägemisest............................................................................................................30 7. HALDJATE VÄLIMUSEST.....................................................................................................31 7.1
Kui inimesed tegid halba loodusele, siis võis see kätte maksta. Looduobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Loodust peeti omataoliseks. Muinaseestlased ei pidanud ennast looduse valitsejana. Vees, maas, metsas ja kodus olid omad vaimud, haldjadKoduhaldjaid austati ja kostitati, neid peeti väikejumalateks. Nt T. õnn, Peko, Taara, Uku. Eestlastel oli väga vähe suuremaid ja tähtsamaid nn kõrgjumalaid see oli eetlaste usundi eripäraks. Vaimude, jumalate ja haldjatega oli vaja hästi läbi saada, selleks ohverdati neile ande. Ohverdamiseks olid kindlad paigad (hiied, puud, kivid jne). Pühadeks puudeks olid tammed, pärnad. Hiiepuu alla ei lastud isegi loomi. Ohvrikivid olid õõnestatud kas looduslikult või kunstlikult. Ohverdamiseks püha päev oli neljapäev. Ennustati tegevuste tulemusi ja püüti mõjuda neile ohverdamise kaudu. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid
Mõlemas loos on kurjajuur madu, järgneb karistus ja on väga kindlad soorollid. 16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12- 21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest? Inglid langesid taevase sõja tõttu, mõned neist jäid taeva aga mõned langesid ja neist said allilma olendid, rahvausundis said neist aga haldjad ja see olenes sellest kuhu mingi ingel langemise hetkel kukkus, vette kukkunud inglist sai veehaldjas. Inglid on haldjatega sarnased, sest mõlemad ei joo ega söö. 17. Kirjelda [nt Ü. Valgu artikli põhjal], kuidas 19. sajandi Eestis transformeerusid muistendid muinaspärandiks ja neile omistati rahvuslik väärtus. Veendumus, et rahvaluule terviklikuna ja muistend sealhulgas on kauge mineviku pärand, hakkas kujunema juba folkloristika algaegadel. Muistseid rahvaste laule tõlgendati ajaloo kajastusena, selline arusaam väärtustab folkloori kui
· Hiina keelest nimetus pärit - Shendao ,,jumalate/vaimude kulg/dao" · Erinevad religioonid eksisteerivad kõrvuti · Oluline: - Kamide austamine ,,Kamid" = ,,vaimud või jumalad, kelle kohaolu on tunda kõikjal ja kõiges" Kõige tähtsam Kami pühapaik on Ises Amaterasu pühamu (päikesejumalanna) Eesmärk kooskõla ümbritsevaga o Selleks, et vili hästi kasvaks, tuleb haldjatega hästi läbi saada jne 8 miljonit kamit, keda austada · Shinto vs shintod - SHINTO Perekondlik traditsioon Keisri pojas säilinud muutumatuna algusest peale Oluline pühamud Saada kaitse Shinto vormid: o Sekti shinto karismaatilised tegelased 13.saj o Rahvausund rahvashinto o Riigishinto
16. sajandi rahvastiku juurdekasvus andsid suure osa sisserännanud saksa ja rannarootslased. VAIMUELU. Maarahvas võttis katoliku usu kergesti vastu, sest tõestati, et katoliku usu jumal on tugevam ja võimsam, kui eestlaste vanad jumalad. Seda tegid sakslased raiudes maha eestlaste hiiepuud. Kuid hoolimata katoliku usu vastuvõtmisest usuti edasi ka vanu jumalaid. Muinaseesti usundile sarnane oli ka pühakute ja reliikviate kultus. Pühakud samastati haldjatega. Seda kasutati ära katoliku usu peale surumiseks. Tuntumad kohandatud pühakud: Georgius - Jüri Karjakaitsja 7 Peetrus - Peeter - Kalajumal. Katariina - Kadri - Lammaste kaitsja. Antonius - Tõnn - Koduloomade (eriti sigade) kaitsja. Eestlasteseas ja alles austus esivanemate hingede vastu. Ladinakeelsete jutluste tõttu oli eestlastele katoliku usu sisu peamiselt teadmata. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED. RÕIVATUS TÜLI.
annaabi.ee 
