omadusi, mis toovad neile kas hukkamõistu või kiitust. See tähendab, et mõnda peetakse heldeks, mõnda kitsiks [misero]8 (kasutades Toscana väljendit, sest avaro [ehk saamahimuline] tähendab meie keeles lisaks veel seda, kes tahab omandada varguse ja röövimise abil; misero'ks [ehk kitsiks] nimetame toda, kes suhtub vastumeelselt endale kuuluva kasutamisse); mõnda peetakse lahkeks ja ohvrimeelseks, mõnda ahneks ja röövimishimuliseks; mõnda julmaks ja halastamatuks, mõnda leebeks ja halastavaks; ühte peetakse sõnamurdlikuks ja salakavalaks, teist jälle usaldusväärseks ja kindlaks; ühte araks ja hellitatuks, teist julgeks ja sõjakaks; ühte lahkeks ja sõbralikuks, teist jälle uhkeks ja upsakaks; ühte peetakse kergemeelseks ja lodevaks, teist karskeks ja kasinaks; ühte ausaks ja avalaks, teist jälle osavaks ja nutikaks; ühte kalgiks ja südametuks, teist leplikuks ja järeleandlikuks; ühte tõsiseks ja väärikaks, teist kerglaseks ja elavaloomuliseks; ühte
See tähendab, et mõnda peetakse heldeks, mõnda kitsiks [misero] (kasutades Toscana väljendit, sest avaro [ehk saamahimuline] tähendab meie keeles lisaks veel seda, kes tahab omandada varguse ja röövimise abil; misero'ks [ehk kitsiks] nimetame toda, kes suhtub vastumeelselt endale kuuluva kasutamisse); mõnda peetakse lahkeks ja ohvrimeelseks, mõnda ahneks ja röövimishimuliseks; mõnda julmaks ja halastamatuks, mõnda leebeks ja halastavaks; ühte peetakse sõnamurdlikuks ja salakavalaks, teist jälle usaldusväärseks ja kindlaks; ühte araks ja hellitatuks, teist julgeks ja sõjakaks; ühte lahkeks ja sõbralikuks, teist jälle uhkeks ja upsakaks; ühte peetakse kergemeelseks ja lodevaks, teist karskeks ja kasinaks; ühte ausaks ja avalaks, teist jälle osavaks ja nutikaks; ühte kalgiks ja südametuks, teist
omadusi, mis toovad neile kas hukkamõistu või kiitust. See tähendab, et mõnda peetakse heldeks, mõnda kitsiks [misero]8 (kasutades Toscana väljendit, sest avaro [ehk saamahimuline] tähendab meie keeles lisaks veel seda, kes tahab omandada varguse ja röövimise abil; misero'ks [ehk kitsiks] nimetame toda, kes suhtub vastumeelselt endale kuuluva kasutamisse); mõnda peetakse lahkeks ja ohvrimeelseks, mõnda ahneks ja röövimishimuliseks; mõnda julmaks ja halastamatuks, mõnda leebeks ja halastavaks; ühte peetakse sõnamurdlikuks ja salakavalaks, teist jälle usaldusväärseks ja kindlaks; ühte araks ja hellitatuks, teist julgeks ja sõjakaks; ühte lahkeks ja sõbralikuks, teist jälle uhkeks ja upsakaks; ühte peetakse kergemeelseks ja lodevaks, teist karskeks ja kasinaks; ühte ausaks ja avalaks, teist jälle osavaks ja nutikaks; ühte kalgiks ja südametuks, teist leplikuks ja järeleandlikuks; ühte tõsiseks ja väärikaks, teist kerglaseks ja elavaloomuliseks; ühte
Valitseja kulutab kas endale ja oma alamatele kuuluvat või seda, mis kuulub teistele; esimesel juhul tuleb tal olla säästlik, teisel juhul ei tohi ta jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde. Teistele kuuluva kulutamine tõstab sinu reputatsiooni. Arukas on leppida ihnuskoi mainega, sest heldus viib nii põlguse kui vaenuni. XVII PEATÜKK JULMUSEST JA HALASTUSEST;KAS ON PAREM OLLA ARMASTATUD KUI KARDETUD VÕI VASTUPIDI Igal valitsejal tuleb tahta, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks, siiski tuleb tal hoiduda kasutamast halastust vääriti. Valitsejal tuleb jääda ettevaatlikuks ja väärikaks oma arvamustes ja tegudes. Tuleb jälgida, et liigne enesekindlus ei muudaks teda ettevaatamatuks ja liigne usaldamatus talumatuks. Inimestel on vähem aukartust kahjustada seda, kes paneb ennast armastama, kui seda, kes paneb ennast kartma. Valitseja peab eemal hoidma teiste varast. Kui aga valitseja on koos
järgmisel hetkel viia turvalisuse ja heaoluni. Heldus on kasulik ainult teel võimule, juba võimul olles toob see halba. Võimul helde olles viib see sind lõpuks laostumiseni ja vaesust vältides muutud sa aplaks ja vihatuks. On arukam leppida ihnuskoi mainega ja saada hukkamõistu osaks ilma vihkamiseta, sest heldus viib sind välja hukkamõistuni, millega kaasneb ka vihatus. Iga valitseja peab soovima, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks, kuid ta ei tohi kasutada seda omadust vääriti. See, kui valitsejat peetakse julmaks, võib lõpptulemusena viia välja rahva rahulolu ja ustavuseni. Sügavamalt järele mõeldes on selline julm valitseja hoopis heldem kui mõni, kes endast kohe algul helde mulje on jätnud. Need, kes lasevad heldusel liialt maad võtta, kahjustavad sellega tavaliselt kogu ühiskonda. Valitsejal tuleb jääda ettevaatlikuks ja väärikaks oma
vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. Seega: heldus on pseudovoorus, sest põhineb maksustamisel. Parem mitte maksustada ja mitte raisata · Machiavelli klassikalistest voorustest: halastus (17. ptk) Jõudes jutujärjega teiste eelnimetatud omaduste juurde, ütlen, et iga valitseja peaks tahtma, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks; siiski tuleb tal hoiduda kasutamast halastust vääriti. Cesare Borgiat peeti küll julmaks, ent just tema julmus oli see, mis lepitas Romagna, ühendas provintsi ning taastas seal rahu ja ustavuse. 21 Sügavamalt järele mõeldes näeme, et ta oli märksa halastavam firenzelastest, kes lasksid julmurite kuulsusest pääsemiseks hävitada Pistoia · Kas olla armastatud või kardetud?
“Riigi huvi” teooriad 16. sajandil Machiavelli klassikalistest voorustest: halastus (17. ptk) “Halb” ja “hea” riigi huvi teooria “Jõudes jutujärjega teiste eelnimetatud omaduste juurde, ütlen, et iga valitseja “Halb” – Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne peaks tahtma, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks; siiski tuleb tal hoiduda mõõdupuu kasutamast halastust vääriti. Cesare Borgiat peeti küll julmaks, ent just tema “Hea”– valitseja suhtes kehtivad küll erinevad moraalireeglid, ent enamasti on julmus oli see, mis lepitas Romagna, ühendas provintsi ning taastas seal rahu ja moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end anti-makjavellistideks, hoolimata ustavuse
seda ei suuda, pole sellest midagi, sest mõni pahena näiv asi võib järgmisel hetkel viia turvalisuse ja heaoluni. Heldus on kasulik ainult teel võimule, juba võimul olles toob see halba. Võimul helde olles viib see sind lõpuks laostumiseni ja vaesust vältides muutud sa aplaks ja vihatuks. On arukam leppida ihnuskoi mainega ja saada hukkamõistu osaks ilma vihkamiseta, sest heldus viib sind välja hukkamõistuni, millega kaasneb ka vihatus. Iga valitseja peab soovima, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks, kuid ta ei tohi kasutada seda omadust vääriti. See, kui valitsejat peetakse julmaks, võib lõpptulemusena viia välja rahva rahulolu ja ustavuseni. Sügavamalt järele mõeldes on selline julm valitseja hoopis heldem kui mõni, kes endast kohe algul helde mulje on jätnud. Need, kes lasevad heldusel liialt maad võtta, kahjustavad sellega tavaliselt kogu ühiskonda. Valitsejal tuleb jääda ettevaatlikuks ja väärikaks oma arvamustes ja tegudes ning näidata end
kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riik kontrollib inimesi). Kohustuslik kirjandus: · Machiavelli, ,,Valitseja", 15-19.ptk (http://www.hot.ee/maclap/principe/indice.html) Hea oleks olla helde, kui seda kasutataks vooruslikult ära. Valitsejana on heldus kahjulik, sest seda kasutatakse ära, aga teel valitsejaks on hea, kui valitsejat peetakse heldeks. Lihtsam on leppida ihnuskoi mainega. Valitseja peaks tahtma, et teda peetaks halastavaks, mitte julmaks, samas tuleb halastamisega ettevaatlikult ümber käia, et seda mitte vääralt kasutada. Alamatele ei pea halastama, sest valitseja ei peagi hoolima, mida alamad arvavad. Valitsejalt tulevad karistused karistavad üksikuid, samas kui liigse halastamise tagajärjel lööks kuritegevus lokkama ja rohkemad kannataks. Kas olla armastatud või kardetud? Mõlemat. Kui korraga ei saa, on kindlam olla kardetud. Inimesed käituvad hästi vaid
annaabi.ee 
