Louis XIV rõhutas oma võimu hiilgava õukonnaeluga. Tal oli hiiglaslik loss, kus oli üle 2000 ruumi, jäid see kitsaks rohkem kui 20 000 pealisele õukonnale. Kuid seal oli ainult üks tualettruum. Õukonda kuulunud aadlikel olid kõlavad tiitlid, millega kaasnesid väga tühised kohustused kuid suur tasu. Mitte olla Versaille's tähendas aadlimehele sama kui olla surnud. Just kuninga õukonnas hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Ühe tualetiga kaasnesid ebameeldivad haisud ja objektid lossis. Louis XIV ajal hakati Prantsusmaa majanduselu korraldama merkantilistlikus vaimus. Kuninga priiskav eluviis ja sõjad nõudsid palju raha, sellepärast kannatasid enim piirkonna tavaelanikud. Kuna riigikassat taheti iga hinna eest täita, ei põlatud müüa aadlitiitleid ega kõrgeid ametikohti, sellest saadi suuri tulusid. Rahandusminister Colbert rentis maksukogumisõiguse rikkamatele kaupmeestele, kes tasusid maksud omast käest, kuid
Kasvuhoonegaasid – üle 40. Lasevad läbi päikselt tuleva kiirguse, kuid takistavad tagasipeegeldumist. Peamised veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, troposfääri osoon. Mõjud: soojenemine, vee taseme tõus, sademete muutus, muutused taimkatte vööndilisuses. Õhu lokaalne saastumine – lämmastikoksiid ja vääveldioksiid (hingamisteede ja limaskesta ärritus), teede liivatamine (silmade, kurgu, psüühika ärritused), tööstuspiirkondade haisud (peavalu, silmade ärritus). Saasteained õhus – Päritolu järgi:looduslikud (taimne, vulkaaniline tolm, merevee soolade osakesed, vulkaanilised gaasid), antropogeensed (primaarsed – atmosfääris samal kujul nagu nad õhku paisati. Sekundaarsed – kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena (osoon, väävelhape)). Keemilise koostise järgi -orgaanilised, anorgaanilised. Agregaatoleku järgi – vedelad, tahked, gaasilised
jaotuse muutus, aurumõju kasv - soostumine Õhureostus ja tervis: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus - põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust Õhukaitse põhiteed. Saastekahjud. Saasteainete emissiooni piiramine. Müra: Igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana Mitteperioodiliselt võnkuv heli - lärm ehk müra teatud ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt ja psüühiliselt Füüsikalises mõistes - müra helide korrapäratu segu, milles on mitmesuguse kõrgusega (võnkesagedusega) ja
immuunsüsteemi nõrgenemist. + haiguste levimine tänu kasvuhooneefektile soojematelt aladelt edasi. Veel: Õhu lokaalne saastumine: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus -põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust. Õhukaitse põhiteed. - olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne. Saastekahjud. soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine, sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv - soostumine Saasteainete emissiooni piiramine. - olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid,
muutus, aurumõju kasv – soostumine. Õhureostus ja tervis: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus - põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud – tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust Õhukaitse põhiteed- olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek. Saastekahjud- Saasteainete ja jäätmete sattumine looduskeskkonda. Saasteainete emissiooni piiramine. Müra: Igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana Mitteperioodiliselt võnkuv heli - lärm ehk müra teatud ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt ja
+ haiguste levimine tänu kasvuhooneefektile soojematelt aladelt edasi. Veel: Õhu lokaalne saastumine: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus -põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust. Saastekahjud. soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine, sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv soostumine Saasteainete emissiooni piiramine. - olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne. + koostöö lepingud, piirangud, trahvid,
töö ei vasta oskustele ega võimetele, töö pole iseseisev, liiga palju on kontrollimist, puudub toetus ja abi, ebaterve õhkkond (usalduse puudumine, intriigid, konkurents jne.), töötajale pole selge, mida oodatakse või nõutakse, liiga suur vastutus. Leidub ka tuhandeid töökohti, kus stressi mõjutavad sellisedki tegurid nagu müra, vilets valgustus, liiga madal või kõrge temperatuur, niiskus, vibratsioon, tolm ja haisud, inetud tööruumid ning aegunud töövahendid ja masinad (Elenurm jt 1997: 23). 6 2.4. Perestress Perestressi kolm peamist tunnust on: see haarab vähemalt kahte ühe pere liiget, seda iseloomustavad konfliktid üksteise käitumise suhtes, puudub ühine optimistlik „vaade“ pere koostoimimisest ja elustiilist.
Ülekantavad haigused võivad levida ka teistesse piirkondadesse. Õhu lokaalne saastumine Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus - põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust Mõju keskkonnale:soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine, sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv soostumine. Õhureostus Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.): soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra
keha asend, poos silmside distants silmade ilme, pilgu suund riietus, ehted, makeup Auditiivsed ehk kuuldavad intonatsioon hääle valjus hääle kandvus kõne tempo hääle tämber pausid parasiithelid Olfaktoorsed ehk haistetavad lõhnad haisud aroomid Miimika ehk näoilme peegeldab põhiliselt tundeseisundit Naeratusel on piirkondlikud ja kultuurilised iseärasused Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Pilgu suund näitab alluvusdomineerimissuhet Zestid võivad olla osutavad, selgitavad rõhutavad. SUHTLEMIST TAKISTAV SUHTLEMIST SOODUSTAV
hääle tämber pausid parasiithelid partiklid (tähenduseta häälikuühendid) Olfaktoorsed ehk haistetavad lõhnad Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 62 Suhtlemisvahendid haisud aroomid Tegevusega seotud Põhjamaised inimesed võtavad palju informatsiooni vastu vaadates ja liigutades või tundes (maitset, lõhna, liigutusi, puudutusi jne.), järelikult on visuaalsete ja kinesteetiliste vahendite tähtsus suhtlemisele suur. Visuaalsed vahendid Miimika ehk näoilme peegeldab põhiliselt tundeseisundit. Oluline on naeratuse ja silmade osa. Näoilme on suhteliselt hästi kontrollitav.
,,Kes siin oli? Kes siin käis?" päris ta ja aina vedas haisu, pistes nina ühe, teise ja kolmanda juurde. ,,Miks on aknad lahti? Kes tegi aknad lahti?" ,,Tigapuu," vastati kooris. ,,Ahaa!" hüüdis härra Maurus. ,,Kutsuge Tigapuu siia!" Ja kui see oli ilmunud, astus ta ligi, nuusutas tema riideid, laskis teda enesele näkku puhuda, müksas teda siis rusikaga rindu ja karjus: ,,Du Schinder! Wo warst du?" Aga kui Tigapuu kohe ei vastanud, karjus direktor edasi: ,,Mis magusad haisud need on? Kust saite need haisud?" ,,Käisin tuttava üliõpilase juures, see elab oma naisega, võib-olla sealt," seletas Tigapuu. ,,Kes on see niisuke tuttav üliõpilane, kes elab niisukse naisega? Mis on tema nimi?" ,,Ma tema nime ei mäleta," vastas Tigapuu. ,,Kuis, kuis?!" karjus direktor. ,,Tuttav üliõpilane, elab niisukse naisega ja nime ei mäleta?! Meie Tigapuu ei mäleta naisega üliõpilase nime!" ,,See on vürsti sõber, sellepärast," vastas Tigapuu.