Omadused: impulsiivsus; f.-taluvus; isikupära(Rosenzweigi pilt-frustratsioonitest) John Dollard: igs agressioon on frustratsiooni tagajärg. (Eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena) Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioon, sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus.) Afekt (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jõuline, normiliselt kulgev, plahvastuslik reaktsioon. (1) patoloogiline efekt(haiguslikul pinnal) teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatuseni kvalifitseeritav, psühhiaatria kompetents) (2) "füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, kuid see võime on piiratud): afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, lühiajalisus. (kahvatumine)
2.5 Afekt Emotsionaalsetest seisundites on kõige intensiivsem ja isiksuse tegevust desorganiseerivaim afekt (tugev hingelise erutuse seisund). Afekt on lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik (lad k affectus meeleolu, tundepuhang) reaktsioon. Õigusterminoloogias on saanud tavaks teha vahet kahe afektiliigi vahel. Need on: 8 1) Pataloogiline afekt, 2) Füsioloogiline afekt. Pataloogiline afekt on haiguslikul pinnal tekkinud õlitugev emotsionaalne reaktsioon, kus teadvus on sügavasti häiritud, nii et inimene ei tunneta üldse ümbritsevat maailma, ta tegutseb impulsiivselt, oma tegevust kontrollimata. Esinevad mälulüngad. Selles seisundis inimene ei ole võimeline mõistma oma tegude tähendust ega neid tegusid juhtima. Üldjuhul toob see seisund kaasa süüdimatuse. Seda seisundit on pädevad uurima ja hindama psühhiaatrid.
Kirg tugev, püsiv, sügav tundmus, mis haarab inimese trevikuna, allutades endale tema mõtete ja tegevuse põhisuuna. Kirg on tunnetepuhang, kogu vaimuenergia suunatakse ühte suunda. Kire keskne idee domineerib isiksuse teadvuses tema teiste huvide, mõtete ja tegevuse üle. Afekt tugev hingelise erutuse seisund; lühiajaline, jõuline, plahvatuslik tundepuhang, enamasti ilmneb reaktsioonina teatud ärritajatele või mõjuritele Patoloogiline afekt haiguslikul pinnal tekkinud ülitugev emotsionaalne reaktsioon, kus teadvus on sügavasti häiritud, nii et inimene ei tunneta üldse ümbritsevat maailma, ta tegutseb impulsiivselt, oma tegevust kontrollimata. Pataloogiline afekt võib viidata süüdimatusele Füsioloogiline selle seisundi kutsuvad esile hingelist ehk psühholoogilist laadi põhjused, üleelamised. Praktikas samastatakse mõisteid ,,tugeva hingelise erutuse seisund (KarS)" = ,,psühholoogilne afekt"
reageerimisele viib frustratsioon enamasti siis, kui frustreeritud isik tajub takistusi seadnute või takistuseks osutunute käitumist enda suhtes SIHILIKULT pahatahtlikuna. AFEKT ehk tugeva hingelise erutuse seisund- lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik tundepuhang, mis enamasti ilmneb reaktsioonina teatud ärritajatele või mõjuritele. Füüsiline afekt – kui ajutine raske psüühikahäire, mis tabab normaalset inimest nagu gripp. Patoloogiline afekt – tekib haiguslikul foonil, ülitugev emotsionaalne reaktsioon, kus teadvus on sügavasti häiritu. 4. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA 4.1 ISIKSUSE MÕISTE JA TEOORIAD Isiksust võib defineerida kui järjepidevat tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduvate individuaalsete erisuste kogumit. Tüpologiseeriv lähenemine oli tuntud juba antiikajal, mil eristati nelja temperamenditüüpi ja millest hiljem arendati välja analoogilisemad uuemad teooriad:
Eriti viib fr agr-ni siis, kui takistust tajutakse sihilikult tekitatult. Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioon, sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus, enese allasurumisvõime, kultuur, eneseomadused, tahtejõud. Afekt. Tugev hingeline erutuse seisund, lühiajaline, kiire, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. Tekib sageli frust pinnal. Tekib ka plahvatuslikult. 1. patoloogiline efekt- haiguslikul pinnal- teadvus häirunud, mälulüngad, oma tegude tähenduse mõistmine häiritud, kontroll puudub (süüdimatuseni kvalifiseeritav; psühhiaatria kompetents. Alati patoloogiline. Võib olla normaalne reaktsioon erilises olukorras, sinna võivad sattuda täiesti normaalsed inimesed. Tekib haiguslikul pinnal, haiguse tagajärgi kaasnev. See on psühhiaatria kompetents.
abitus- ning hirmutunne. Stress - pingeseisund , mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Hans Selye Frustratsioon psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Ebaõnnestumise elamuskompleks. Afekt lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. Psühholoogiline - kutsuvad esile hingelist laadi põhjused, üleelamised ( solvumine, hirm, viha, õudus) Patoloogiline - haiguslikul pinnal tekkinud ülitugev emotsionaalne reaktsioon, kus teadvus on sügavasti häiritud, niiet inimene ei tunneta üldse enam ümbritsevat maailma, tegutseb impulsiivselt, oma tegevust kontrollimata. Esinevad mälulüngad, ei ole võimeline mõistma oma tegude tähendust ega neid juhtima. Kirg - tugev, püsiv, sügav tundmus , mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse. Puhang, milles kõik jõud orienteeritakse ühes kindlas suunas, on
produktiivsus, (3) sotsiaalne aktiivsus ja (4) kindlameelsus, eneseväärikus. Afekt tugev hingelise erutuse seisund, on emotsionaalsetest seisunditest kõige intensiivsem ja isiksuse tegevust desorganiseerivam. On lühiajaline, jõuline tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. Psühholoogiline hingelise erutuse mõiste., emotsionaalne puhang, mille tunnused on võimukus, tormilisus, ootamatus ja lühiajalisus. Patoloogiline haiguslikul pinnal tekkinud ülitugev emotsionaalne reaktsioon, kus teadvus on sügavasti häiritud, nii et inimene ei tunneta üldse ümbritsevat maailma, tegutseb impulsiivselt, oma tegevust kontrollimata. Seisund toob kaasa süüdimatuse. Kirg on tugev, püsiv, sügav tundmus, mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse. See on puhang, milles kõik jõud orienteeritakse ühes kindlas suunas, on keskendumise mingile kindlale eesmärgile.
sotsiaalne aktiivsus ja (4) kindlameelsus, eneseväärikus. Afekt tugev hingelise erutuse seisund, on emotsionaalsetest seisunditest kõige intensiivsem ja isiksuse tegevust desorganiseerivam. On lühiajaline, jõuline tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. Psühholoogiline hingelise erutuse mõiste., emotsionaalne puhang, mille tunnused on võimukus, tormilisus, ootamatus ja lühiajalisus. Patoloogiline haiguslikul pinnal tekkinud ülitugev emotsionaalne reaktsioon, kus teadvus on sügavasti häiritud, nii et inimene ei tunneta üldse ümbritsevat maailma, tegutseb impulsiivselt, oma tegevust kontrollimata. Seisund toob kaasa süüdimatuse. Kirg on tugev, püsiv, sügav tundmus, mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse. See on puhang, milles kõik jõud orienteeritakse ühes kindlas suunas, on keskendumise mingile kindlale eesmärgile
(eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena.) Frustratsiooniga kaasneb neg emotsioon, väga tüüpiline frst tagajärg on aggressioon. Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioonm sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus. Frustratsioonile on kalduvamad impulsiivsed inimesed. AFEKT (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jüuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. 2 afekti mõistet: 1) Patoloogiline afekt (haiguslikul pinnal) teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatusemi kvalifitseeritav; psühhiaatria kompetents). Afekti mõistesse suhtutakse MISTAHES AFEKT ON PATOLOOGIA!!! 2) ,,füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ha neid juhtida, kuid see võime on piiratud). Täiesti normaalne käitumine
annaabi.ee 
