(Kaasasündinud immuun. e. pärandatud, omandatud immuun. e. see mis kujuneb elu jooksul, jaguneb Aktiivne: tekib haiguse läbi põdemisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nõrgestatud haigustekitajaid ja Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organ. Viiakse valmis antikehad) immuunsüsteemi kuulub:lümfisõlmed, põrn, harkelund lümfotsüüdid:teevad antikehasid, mis seostuvad haigusetekitajaga ja teevad selle kahjutuks õgirakud:need on organ. olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub gaasivahetus, hapnik siirdub läbi alveoolideja kappillaaaride seinte verre, süsihappegaas liigub vastassuunas hingamist regul
lootekestad Biogeneetilise reegli joonis- näitab, et selgroogsete loomade lootelise arengu varased etapid on sarnased; algul on vaid üks lihtne rakk ning loote arengu käigus organism pidevaltkasvab ja muutub keerulisemaks STLH- on haigused, mis kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Paljud STLH-d on ravitavad, kuid mõnede väljaravimine on keeruline ning osad üõhjustavad viljatust või isegi surma. esinevad kuna inimene on kokkupuutunud haigusetekitajaga. Tänapäeva meedia ja arstide tänule on sagedus mõnevõrra vähenenud Otsene areng- järeltulijad kasvavad suuremaks, ilma et nende sise- ja välisehitus oluliselt muutuks(imetajad, linnud, roomajad), vanematele sarnased Moondega areng- järglased vanematest olulisel määral erinevad. (selgrootud, kalad, kahepaiksed), järglasi nim vastseteks; Neil on vanematest hoopis teistsugune välimus ja siseehitus, samuti toit, elupaik ja eluviis, nii on konkurents toidu ja elupaiga pärast väiksem
Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Seevastu osade haiguste vastu (gripp, düsenteeria) tekib meil ajutine immuunsus ja mõne aja pärast võime me neisse uuest haigestuda. Omandatud immuunsus ei ole pärilik. Haigustekitajate massilise leviku peatamiseks vaktsineeritakse inimesi. Edaspidisel nakatumisel sama haigusetekitajaga ei haigestuta üldse või põetakse haigus läbi väga kergelt. Kui organismi viiakse kindlate haigustekitajate vastu mõeldud aktikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus. Aktiivne immuunsus kestab passiivsest immuunsusest kauem. 30.Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist? Vaktsiine valmistatakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajatest või nende mürkidest (toksiinid). Vaktsiini
rasedusnädalat. Nende kopsud pole veel täielikult välja arenenud. - Kui kaks spermi viljastavad samal ajal kaks munarakku, tekivad erimunakaksikud - Kui viljastunud munarakk jaguneb embrüonaalse arengu käigus kaheks tekivad ühemunakaksikud. Haigusetekitajate ülekanne toimub nakatunud kehavedeliku (sperma, tupesekreet, veri) sattumisel partneri limaskestadele, kus on soodsad tingimused haigusetekitaja püsimiseks/paljunemiseks. Haigusetekitajaga nakatumine on tõenäolisem, mida rohkem neid on ja mida vasuvõtlikum organism on (see sõltub paljustki inimese immuunsüsteemi omadustest) *HIV nakatumine on anaalse vahekorra puhul tõenäolisem (pärasoole limaskest õrnem kui tupel) Papilloomviirus, herpesviirus, kubemetäid, sügelislestad - nakatumine piisav lähedase nahk-nahale puutekontaktiga. Enne sündi saab laps juba nakatuda HIV, süüfilis, herpesnakkus, B-hepatiit.
VEAD VÕIVAD TEKKIDA KA VALKUDE VOLTUMISEL *Rakkudes kontrollitakse valkude kvaliteeti hoolikalt, vigaselt kokkupakitud valgud lagundatakse ja nende aminohappeid kasutatakse uute valkude sünteesimiseks. Mõned vigaselt kokkupakitud valgud võivad siiski kontrollist läbi pääseda. Sellised valgud hakkavad raku elutegevust segama. Veelgi hullem, teatud valesti voltunud valgud panevad ka teisi sama aminohappelise järjestusega valke enda moodi valesti voltuma. Niisiis on tegu paljunevad haigusetekitajaga. Tagajärjeks võib olla prioonhaigus, mida tekitavad aminohappejärjestuselt normaalsed, kuid vigase struktuuriga valgud- prioonid. PRIOONHAIGUSED INIMESTEL Creutzfeldti-Jakobi tõbi *U ühel miljonist. *Enamikel teadmata põhjusel. *Põhjustab prioonide kogunemist ajju, mistõttu aju kahjustub pöördumatult. Mälu ja mõtlemisvõime nõrgenevad ja haigus lõpeb surmaga. Kuru *Sümptomid sarnanevad C-J tõvele: esinesid tahtmatud lihastõmblused, käitumise muutused, nõtrus.
Ja neid andmeid on siis need, mida me ise ja loomaomanik saame hinnata. Nt loomaisu, aktiivsus jne Objektiivsed andmed ei sõltu isikust kes on testi võtnud nt temperatuur. Samuti pulsi- ja hingamissagedusemõõtmine, vere biokeemiliste näitajate määramine jne 4. Uurimistulemuste õigsus (valiidsus) Õigsus näitab millisel määral uurimistulemus väljendab seda, mida tegelikult mõõdeti. Näiteks, kas ja kui hästi diagnostiline test suudab tuvastada teatud haigusetekitajaga nakatunud loomad? Kui õigesti analüsaator määrab veresuhkru taseme? 5. Uurimistulemuste usaldusväärsus (korratavus) Testi võime anda ühe ja sama objekti korduval mõõtmisel sama või üsna sarnase tulemuse. 6. Variatsiooni allikad bioloogiliste tunnuste mõõtmisel Variatsiooni mõõtmises erinevused proovi käsitlemises, proovi kvaliteedi erinevused, instrumendi ja hindaja omadused. Bioloogilisel variatsioonil indiviide ja populatsioonide erinevused. 7
Immuunsusel eristatakse järgmisi liike: 1. Loomulik immuunsus, mis on küllaltki püsiv ja jaguneb omakorda 1.1. Liigispetsiifiline 1.2. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastatavate antikehadega. 2. Omandatud immuunsus 2.1. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida kokkupuutel haigusetekitajaga ilma haigustunnuste avaldumiseta. See immuunus on küllaltki spetsiifiline, st. kujuneb välja ühe kindla haigusetekitaja suhtes (n. leetrite, sarlakite või difteeria tekitaja suhtes). 2.2. Kunstlikult omandatud, mis jaguneb: 2.2.1. aktiivne – organism töötab ise välja organismi viidud nõrgestatud haigusetekitaja mõjul kaitsekehad. Seda laadi immuunsust tekitatakse vaktsiinidega
lisaperemehed. 26 vahetu konkurents (ld. concurrere -- koos jooksma). Antagonistlik interaktsioon liikide vahel, mil mõlemad 1iigid vahetult pärsivad vastastikku teineteist (näit. antibiootiliste ainete eritamise teel jne.). vaktsinoprofülaktika -- immunoprofülaktika. vastuolulised suhted -- antagonistlikud suhted. vektor (ld. vector -- kandev) --siirutaja. Lülijalgrne, enamasti puuk või putukas, kes nakatub haigusetekitajaga invadeeritud loomalt ehk doonorilt verd imedes ja annab selle edasi mõnel järgmisel vereimemisel vastuvõtlikule loomale ehk retsipiendile Vt. ka transmissiivsed haigused, transmissiivne nakkustee. veterinaarakaroloogia (ld. veterinaria -- loomaarstiteadus + kr. akares -- mittelõigatav, väga väike + logos -- mõiste, käsitlus). Veterinaarparasitoloogia osa, mis uurib koduloomadel nugivaid lestaliste (Acarida) seltsi lülijalgseid ja nende põhjustatud haigusi ehk lesttõbesid
*Pasteurella perekond loodi 1887. a. ja nimetati Pasteuri auks. Perekonna tüüpliik on Pasteurella multocida. Perekonna Pasteurella liikmed on imetajate ja lindude limaskestade kommensaalid ja parasiidid. Nad on väikesed graamnegatiivsed kokid või väikesed pulgad, liikumatud, fakultatiivsed anaeroobid, katalaaspositiivsed ja oksüdaaspositiivsed. Suhkrute kääritamisel gaasi ei tooda. P. multocida põhjustab kodulindudel koolerat (kanakoolera). Pasteur tegi katseid selle haigusetekitajaga ja avastas vaktsineerimise. *Haemophilus - perekond kirjeldati juba 1892. a. Isoleeriti gripihaige rögast. Siia kuuluvad liikumatud Gram negatiivsed oksüdaaspositiivsed kokobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid. Nõudlikud kasvutingimuste suhtes. Armastavad kasvada verd sisaldavatel söötmetel. Vajavad kasvuks heemi ja NAD-i. Kapsliga H. influenzae tüved on invasiivsed ja põhjustavad meningiiti, endokardiiti, artriiti ja kopsupõletikku. Perekonna
eskaleerumist ja väldib infektsiooni teket; Adaptiivne immuunsus ei kaitse piisavalt kiiresti; Loomulik immuunsus on vajalik adekvaatse adaptiivse immuunvastuse tekkimiseks antigeenide esitlemine APC poolt (näiteks!). Loomuliku immuunsuse põhijooned On olemas alates sünnist. Vastus (kaitsefunktsioon) on kiire. On mittespetsiifiline, toimides paljudesse haigusetekitajatesse. Suur "oma" ja "võõra" eristamisvõime. Tema efektiivsus ei tõuse korduvatel kokkupuudetel sama haigusetekitajaga. Mitteefektiivsuse korral lülitub ümber spetsiifilisele immuunvastusele. Nahk ja dendriitrakud Epidermidises (ka limaskestas) asuvad dendriitrakud saledate jätketega, tungides epidermidise rakkude vahele, moodustades nahas dendriitrakkude võrgustiku. Dendriitrakud fagotsüteerivad ja omavad võimet antigeeni esitleda (APC rakud) spetsiifilisele immuunsüsteemile > helper T- lümfotsüütidele. Transferiinid, siderofoorid ja laktoferriinid Inimese organism vajab rauda
annaabi.ee 
