epidemioloogia tegeleb ka nakkushaiguste uurimisega (näiteks gripp, HIV jt). Haigestumus (incidence) on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus. Uus haigusjuht tähendab, et inimesel diagnoositi mainitud haigus esmakordselt. Mõõdetakse: Absoluutarvuga uute haigusjuhtude (new case) ehk haiguse esmasjuhtude (incident case) arv mingil ajavahemikul. Suhtarvuga haigestumuskordaja IR (incident rate), mis väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu (rahvastikurühma suuruse) suhtes mingil ajavahemikul. Haigestumuskordajat arvutatakse soo ja vanuse järgi. IR = (Haigusjuhtude arv mingil ajavahemikul / Inimeste arv rahvastikus samal ajavahemikul) x 1000 Näidisülesanne: 2010. aastal registreeris Haigekassa Elva linna meestel 20 haigusjuhtu; Elva meesrahvastiku keskmine arv sel aastal oli 5000.Arvuta haigestumuskordaja. IR = 20/5000 = 0,004 aastas
Nakkushaigused, väärtoitumishaigused, pahaloomulised kasvajad, vereringe elundite haigused, minevikus lühikese kuluga haigused, nüüd kroonilised haigused, kutseoht, ravimite kõrvaltoimed, haiguse esinemise seos tervishoiuteenuste vajaduse, nõudluse ja pakkumisega Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega seotud suhtarvud; haigestumus ja levimus; elulemisaeg; levimusmäär; kumulatiivhaigestumusmäär; haigestumuskordaja). Alguses peab haiguse esinemisnäitajaid käsitlema lahus andmetest rahvastiku suuruse kohta, ent hiljem tuleb haigusjuhtude arv seostada inimeste arvuga rahvastikus. Juhtude absoluutarvu võidakse vajada juhtimistegevuses, kuid süvaanalüüsil peab arvesse võtma rahvastiku suuruse, mis suuresti määrab haigusjuhtude arvu. Haiguse esinemisnäitajad võivad kirjeldada nii olemasolevate kui ka uute haigusjuhtude esinemist
ressursside panustamist. (kui popliikmete arv on stabiilne ja uuritav tulem pole sage, siis muutused riskipop suuruses pole märkimisväärsed, kas HAIGESTUMUSRISKI). e.iii. Kuna levimus on mõjutatud paljudest teguritest, on seoste uurimisel tervisemõjuritega eelistatav kasutada haigestumusnäitajaid. e.iv. Haigestumuskordaja sarnaselt haigestumusriskile näitab uute juhtude tekkimise sagedust. Erinevalt haigestumusriskist, avaldab uute juhtude arvu riskiaja kohta. (kui palju isikuid siseneb pop või väljub sealt ja/õi uuritav tulem on sage, siis osutub vajaikuks riskipop muutused arvesse võtta-haigestumise hindamiseks HAIGESTUMUSKORDAJA). e.v
Samuti võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (näiteks AIDS-i haiged või siirdatud elunditega patsiendid). (Tampere I.a.) 20 Vähihaigestumustrendid Eestis 19702004* (valitud paikmed) Mehed Haigestumuskordaja** 100 000 in. k 1000 Kõik paikmed Kops 100 Eesnääre Käär- ja pärasool Magu Neer 10 Mitte-Hodgkini l. Nahamelanoom 1
5. Sarnast põhimõtet kasutab ka teine testi omadusi kokkuvõttev esmakordselt) Mõõdetakse:· absoluutarvuga uute haigusjuhtude statistik: nn tõepärasuhe. (new case) ehk haiguse esmasjuhtude (incident case) arv mingil Ajalise trendi uuring (time trend study, time series study). Trend mingi Randomiseerimine-katses osalejate juhuslik jagamine rühmadesse-valikust ajavahemikul. · suhtarvuga haigestumuskordaja IR nähtuse (nt protsessi) pikaajalise muutumise põhisuund. Haigestumuse, tingitud nihke vältimiseks ja et tekitada kaks rühma, mis käituvad nagu haigestumustihedus (incidence rate) mis väljendab haigusjuhtude suremuse, levimuse ja elulemuse trendid. Kirj.u-ks rahvatervise mingi aspekti samast populatsioonist tehtud kaks juhuvalimit. Valikunihe tõenäosus sõltub
tulemusega aitavad planeerida vajalikku lisauuringute kompleksi ning mehe jaoks optimaalset raviskeemi. 2. EMAKAKAELAVÄHK Igal aastal saab Eestis 150-160 naist emakakaelavähi diagnoosi. Emakakaelavähki haigestuvad peamiselt nooremad naised. Enamik haigusjuhtudest diagnoositakse vanuses 30-50 aastat; see on vanus, kus naised käivad tööl, hoolitsevad perekonna eest või teevad mõlemat. Emakakaelavähi esinemissagedus Eestis ei vähene, viimastel aastatel on haigestumuskordaja alla 50-aastaste naiste hulgas tõusnud ligikaudu 10% ja on haigusjuhtude arvult naiste seas lausa teisel kohal. Vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 25 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Õigeaegselt avastatuna on see kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. 2.1 Emakakaelavähi ennetamine Emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks on oluline käia regulaarses
Koos laboratoorsete andmetega püstitab hüpoteese haiguse põhjuste kohta. Kavandab, viib läbi ja analüüsib saadud tulemusi haigestumise põhjuste kohta püstitatud hüpoteesi(de) suhtes. Levimus (prevalence) haigusdiagnoosiga isikute hulk rahvastikus kindlal ajahetkel. Haigestumus (incidence) on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus Mõõdetakse: 1) absoluutarvuga uute haigusjuhtude arv mingis ajavahemikus. 2) Suhtarvuna - haigestumuskordaja (IR) väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu suhtes mingis ajavahemikus. Suremus (mortality) haigusest põhjustatud surmad. Kumulatiivne haigestumus on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude kuhjumist rahvastikus. Kumulatiivne haigestumusmäär (CI) mingil ajavahemikul uuritavasse haigusesse haigestunud inimeste proportsioon algselt terves rahvastikus.
oskused kõrgema hariduse ja parema koolituse läbi_ rohkem säästusid struktuuris ja juurdepääsu ühiskondlikele ressurssidele. See ei ole seisund, iive), surma põhjused, imikusuremuskordaja, haigestumuskordaja, füüsilisse ja intellektuaalsesse kapitali investeerimiseks. Tervise mõju vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vaegurlus, riskitegurite esinemissagedus, enesehinnang tervisele.
vähenenud, kuid on jätkuvalt kõrgem Euroopa keskmisest (EIA 2008:31). Eesti elanike tervise viimase aastakümne trendid lubavad teha kokkuvõtte, et: • vanemaealine osa eesti rahvastikust elab kauem • keskealine elab tervislikumalt • noorte seas väheneb tervist kaitsvate tegurite mõju Olulisemad elanikkonna tervist iseloomustavad näitajad: • Keskmine eeldatav eluiga, • demograafilised näitajad (sündimus, suremus, iive) • surma põhjuse, • imikusuremuskordaja • haigestumuskordaja • vaegurlus • riskitegurite esinemissagedus • enesehinnang tervisele • Tervelt elatud eluaastad on suremuse ja haigestumise andmeid kombineeriv kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti. • Hea tervis- piirangute puudumine igapäevategevuste • Haiguskoormuse e tervisekaotuse tõttu (Disability Adjusted Life Years - DALY) kaotatud eluaastad = YLL (enneaegne surm) + YLD (haiguskaotus) Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga. Haiguste ennetamine:
Ravijuhis kinnitati seltsi koosolekul 17.06.2005 Ravijuhist täiendati novembris 2010 Katrin Palgi, Marju Heina, Diana Loigomi, Ed- ward Laane ja Ain Kaare poolt ning kinnitati Eesti Hematoloogide Seltsi koosolekul 12.11.2010. 3. Sissejuhatus Müeloomtõbi on B-rakuline lümfoproliferatiivne haigus, mis tekib plasmarakkude klonaalse paljunemise tagajärjel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2000. aastal Eestis 45 MM esmasjuhtu. Stan- darditud haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta meestel oli 2,7 ja naistel 3,8. Seisuga 31.12.2000 oli Eestis arvel 128 MM diagnoosiga isikut, 55 meest ja 73 naist. Müeloomi haigestumisrisk suureneb vanusega. Keskmine vanus diagnoosimisel on 65-70 aastat. Paljudes riikides on müeloomtõve esinemissagedus suurenemistendent- siga. Kui varasematel aastatel oli müeloomtõvega patsientide keskmine elulemus 30- 36 kuud, siis autoloogse vereloome tüvirakkude siirdamise ning viimasel dekaadil
Riskirahvastik: rahvastiku osa, kellel võib haigus välja kujuneda Levimus, haigestumus, suremus Levimus (prevalence) haigusdiagnoosiga isikute hulk rahvastikus kindlal ajahetkel Haigestumus uued haigusjuhud aastas Suremus (mortality) haigusest põhjustatud surmad Haigestumus (incidence) - on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus. Mõõdetakse 1) absoluutarvuga- uute haigusjuhtude arv mingis ajavahemikus 2) Suhtarvuna- haigestumuskordaja (IR) ( väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu suhtes mingis ajavahemikus) Määr (rate) Väljendab juhte 100 000 elaniku või riskirühma kohta Võimaldab võrrelda erineva suurusega rahvastiku rühmasid Nõuab vanusega standardimist, et eri populatsioone võrrelda Standard Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest. Vanuse järgi standartimisel arvutatakse haigestumuskordajad, mis esineksid siis, kui kummagi
annaabi.ee 
