antikehi ühe või mitme antigeeni suhtes. Milline immuunsus tekib Kunstlik aktiivne Passiivne immuunsus immuunsus Kuna tekib Tavaliselt paar nädalat Koheselt hiljem Kaua püsib Oleneb vaktsiinist, 1-2 ndl aastaid Milleks kasutatakse Et ei haigestuks enam, et Immuunpuudulikkusega hoida ära epideemiaid inimestel, kelle is pole võimeline vastama vaktsiini toimele. Eluohtlike haiguste raviks Klassifikatsioon (liigid) Elusvaktsiin Loomsed Inaktiveeritud ehk Inim-
HIV JA AIDS MIS ON AIDS ? AIDS on omandatud immuunpuudulikuse sündroom Põhjustajaks HIV viirus AIDS on HIV-i viimane aste Nõrgestab keha võimet võidelda haigusega MIS ON HIV ? Viirus mis põhjustab AIDS-i Pole leitud tõhusat ravi HIV hävitab immuunsüsteemi Võib kanda HIV-i mitmed aastad ilma et ise haigestuks NB! Ühelt inimeselt teisele levib HIV, mitte AIDS NAKATUMISVIISID Sugulisel teel Verega Steriliseerimata süstlatega süstimine HIV positiivselt emalt lapsele AIDS-i on nakatanud üle 16 miljoni inimese HAIGUSE SÜMPTOMID Tehakse kindlaks AINULT veretestiga mitte tunnuste põhjal Lümfisõlmede suurenemine Vöötohatis Suu limaskestade seenhaigused Tugev öine higistamine Pikaaegne palavik
ja meestel. Tunnuseks valge voolus, kõhuvalu, menstruaaltsükli häired, valulik urineerimine naistel. Meestel tekib valulik urineerimine, hiljem liigesevalud. Rabitakse arsti määratud antibiootikumidega. Nakkushaigused Eristatakse patogeenseid ehk haigust tekitavaid mikroorganisme ja mittepatogeenseid. Mikroorganismidele on iseloomulik muutlikkus, võime kohaneda väliskeskkonnaga, võime muutuda patogeenseks kindlatel tingimustel. Et inimene haigestuks nakkushaigusesse, peab haigustekitaja sisenema inimese organismi. Seda nimetatakse nakatumiseks ehk infektsiooniks. Haiguse avaldumine oleneb, millise mikroorganismiga on tegemist, kui suur on tema hulk ehk doos, milline on tema patogeensuse aste ehk virulentsus ja inimese organismist, st sellest, milline on tema reaktsioon mikroorganismile. Organismil on haigustekitajate vastu kujunenud kaitsemehhanism. Need jaotatakse mittespetsiifilisteks ja spetsiifilisteks kaitsemehhanismideks
HI-viirus kandub edasi sugulisel teel, see tähendab, et kui ei kasutata kaitsevahendeid vahekorda astudes. Lisaks ka vere ning rinnapiima kaudu, seda näiteks kasutades ühist süstalt (võib juhtuda näiteks tatoveerimiskeskustes või harva ka haiglates) või elundeid siirdades. Kuigi rinnapiim on HIV üks levikuviisidest, on tänu tänapäeva tehnoloogiale arendatud viise kuidas rasestuda, sünnitada ning imetada last ilma et ta samuti haigestuks. Kuidas HIV ei levi on näiteks putuka hammustuste kaudu, ühiste sööginõude või tualeti kasutamisel ning ka mitte kallistamise või suudlemise kaudu. Kuigi HIVsse nakatumie toimub kiiresti, annab haigust endast märku väga tagasihoidlikul kiirusel. Esimesed ilmingud tekivad umbes kahe kuni kolme nädala jooksul. Nende alla kuulub palavik, kurgu- või liigesevalu, mida on kerge eksitada lihtsa külmetushaigusega või üldse mitte märgata. Järgnevad kaks kuni kümme
talitlusest. 23. Seleta, mis juhtuks looduses, kui sealt kaoksid bakterid ja viirused. Kuna bakterid on tähtsad lagundajad, siis jääksid enamus surnud organismid, jäägid, mürgid ja mitmed kemikaalid lagundamata. Muld ei oleks enam viljakas, sest nende elutegevus on mullas tähtis. Loodus ei saaks enam puhastuda ja algloomadel poleks millest toituda. Kui ei oleks viiruseid, siis ei haigestuks enam nii palju, sest viirushaiguseid on väga palju. 24. Millised on bakteri kujurühmad? Nimeta ja joonista need. 25. Mis tingimustes moodustavad bakterid spoore? Bakterid moodustavad spoore ebasoodsates elutingimustes, et neid üle elada.
kinnipidamisasutuste töötajad, tolliametnikud ja kaitseväelased. Gripi ennetamine Levinuim võimalus gripi vältimiseks on vaktsineerimine, kuid korrektne tervisekäitumine ja viirusevastased ravimid on teiseks võimaluseks gripi ennetamisel. Tervisekaitseinspektsiooni sellealased soovitused: 1. Väldi lähedast kontakti. Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui sa ise haige oled, hoia teistest inimestest kaugemale, et ka nemad ei haigestuks. 2. Haigena ole kodus. Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju. Sellega hoidud nakatamast teisi. 3. Kata oma suu ja nina. Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber. 4. Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest. 5
piisknakkus, otsene kontakt, toidu ja joogiveega, vere või teiste kehavedelike kaudu, siirutajate vahendusel. Nimeta inimese viirushaigusi ja lisa, milliseid organeid need kahjustavad. gripp, nohu (piisknakkus) hingamisteed leetrid, tuulerõuged (otsene kontakt) nahk salmonelloos (toidu ja joogiveega) HIV (vere või teiste kehavedelike kaudu) ensefaliit, marutõbi (siirutajad) Miks vaktsineeritakse inimesi viirushaiguste vastu? Et organism hakkaks tootma antikehi ja ei haigestuks vastavasse haigusesse. Anti hoiatus, et võib puhkeda gripiepideemia. Nimeta kaks viisi, kuidas kaitsed end nakatumise eest. Bakterid bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismis, kellel on kõik elu tunnused bakterid elavad väga erinevates keskkondades: mullas, vees, õhus, teistes organismides. bakteritel puudub tuum – nad on eeltuumsed võrreldes päristuumse rakuga on bakteriraku ehitus tunduvalt lihtsam ja mõõtmetelt palju
Mesilased valmistavad kärjed ise. 5 Mesilased sisenevad tarusse selle alaosas paikneva lennuava kaudu, istuvad kärgedele ja hakkavad mett tootma. Mesilasema elab eraldi taru alaosas, et ta ei muneks taru ülaosas paiknevatesse mee ladustamiseks ette nähtud kärgedesse. Kaks meemesilase põhiliiki on läänepoolne Apis mellifera ning idapoolse levikuga Apis cerana. Mesinikud aretavad uusi mesilasetõuge, kes oleksid vähemagressiivsed, ei haigestuks ja annaksid rohkem mett 6 KASUTATUD KIRJANDUS *A. Rohtla "Meetaimed ja mesi" *E.Übi "Mesilaste elu" *L. Sirge "Mesilaste maailma" http://www.ruila.edu.ee/public/Mesilased_ja_mahemesindus.ppt#262,10,Sülemlemine http://www.hared.ee/files/vastused.doc http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mesilased_ja_herilased_.htm http://www.maaleht.ee/news/mesindus/mesilased/mesilaste-sulemlemine---kasulik-voi- kahjulik.d?id=23969001 http://www.miksike
anda 3- 4 korda aastas. Varsad võiksid saada ussirohtu teisel, neljandal ja kuuendal elukuul. Kindlasti tuleks dehelmintiseerida tiineid märasid. · Preparaate tuleks vahetada, et parasiidid ei harjuks ühe preparaadiga. Sügisperioodil tuleks kindlasti valida selline preparaat, mis hävitab peale ümarusside ka maokiini vastsed. HOBUSTE VAKTSINEERIMISTEST · Vaktsineerimiste eesmärk on aktiviseerida hobuse immuunsüsteemi, et nakkuse saamisest hoolimata hobune ei haigestuks või siis põeks haigust kergemini. · Samas ei anna vaktsineerimine kunagi 100% garantiid, et hobune ei haigestuks. · Selleks, et vaktsineerimine annaks võimalikult hea tulemuse, tuleks täita allpool loetletud tingimused: - Hobune peab vaktsineerimise hetkel olema terve ja normaalses toitumuses. - Vaktsineerida tuleb korraga ainult ühe haiguse vastu v. a. tootja poolt spetsiaalselt valmistatud kompleksvaktsiinid. (gripp + teetanus, gripp + herpesviirus j. n. e.).
mis tuleb pärast kasutamist kohe visata prügikasti. · Pabertaskkurätiku puudumisel sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber. · Gripiviirused levivad väga hästi just halvasti õhutatud ruumides või ühissõidukites. Vabas looduses ja värskes õhus nad hajuvad ning nakatumise oht on minimaalne. · Haigena ole kodus, hoia teistest inimestest kaugemale, et nemad ei haigestuks. · Kodus peaks haigel olema võimalus oma tõbi eraldi toas läbi põdeda, et mitte levitada viirusi teistele pereliikmetele. Pilet8 Tööandja ja töövõtja kohustused ja õigused- Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;
poolt määratud temperatuurireziimide järgimine külmaketi pidev säilimine ja toote valmistamisel tootja poolt määratud temperatuuride rakendamine. Eespool loetletule põhinedes võib väita, et mitte kõik toidu tarbimisest tulenevad ohud ei ole tingitud käitlemisettevõttest, vaid ka meist endist, kes me toitu ostame ja seda vääralt kasutame. Ettevõtte töötajad peaksid arvestama sellega, et paljude haiguse- tekitajate kandjateks võivad olla meie lemmikloomad, ilma et nad ise haigestuks (loomad on terved, kuid haigusetekitajate kandjad reservuaar). Olulisemateks patogeenideks, mille reservuaariks ja vektoriteks (levitajateks) on koduloomad, on näiteks salmonellad, kampülobakterid ja isegi listeeriad. Seega, tagamaks ettevõttes eeskujulikku hügieeni, peame elementaarseid hügieenireegleid täitma ka kodus. 2.3. RISKIASTMED, SAASTUMISVIISID JA -TEED Kõik toitlustus- ja jaekaubandusettevõtted võib jagada kolme riskikategooriasse:
annaabi.ee 
