Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid; alaliik: poliitiline kapital); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (poliitiline kapital) Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) Habituse ja välja suhe: Tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon Habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon Kapitalide koostoime ja konverteerimine- Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas!
(‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel - tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon; osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö,
• osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. Väli - võitlus ja improvisatsioon Habitus ja väli: • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon Kapitalide liigid: • Majanduslik kapital- majandsutegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss(vaba raha) • Kultuuriline kapital - teadmised, väärtused, maitse, eelistused, akadeemiline kapital,loomingulisus. käsitsemise ning programmide kasutamise oskus. Kultuuriline kapital ei määratle ainult inimese
• osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. Väli - võitlus ja improvisatsioon Habitus ja väli: • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon Kapitalide liigid: • Majanduslik kapital- majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss(vaba raha) • Kultuuriline kapital - teadmised, väärtused, maitse, eelistused, akadeemiline kapital, loomingulisus. käsitsemise ning programmide kasutamise oskus.
igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Väljasuhted: - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel; - tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada; - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon duaalsuse tees - Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalse (vastasmõju) suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas
formeerida meeskonda, auahnus, tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas, individuaalne suutlikkus + struktuursed tingimused Habitus – intellektuaalne ja moraalne olemuslikkus (Aristoteles), kunst, teadus, mõistmine, filosoofiline tarkus (Aqui Thomas), hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis Habituse ja välja suhe Tegevusväli kujutab habitust – tingiv konstruktsioon Habitus osaleb tegevusvälja kujundamises – kognitiivne konstruktsioon Bourdieu kapitalid Majanduslik: Erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (vaba raha) Kultuuriline: Erinevatel tegevusväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (alaliigid: infokapital, loomingulisus) Sotsiaalne: kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted,
süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas! Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. Sotsiaalne ruum - abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud sotsiaalmajanduslike positsioonide hierarhiale Sotsiaalses ruumis positsioneerumiseks on vaja saavutuslikkuse potentsiaali ehk habitust Sotsiaalset ruumi ning individuaalseid ja grupi tasandil positsioneerumise võimalusi sotsiaalsetes suhetes tuleb tõlgendada iga ühiskonna spetsiifilises kultuuri ja ajaloo praktikas Sümboliline kapital sümboliline võim Tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks, indentiteedi konstrueerimiseks "Ikoonilise murrangu" ajastul kesksel kohal visuaalselt jälgitavad
väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. tegutsejate positsioonis. Habituse duaalne suhe tegevusväljaga: Habituse duaalne suhe tegevusväljaga: tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon 3. Kapitalide liigid P. Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, 9. Kapitalide liigid P. Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne,
näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Väljasuhted: o pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel; o tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada; o muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: o tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon o habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon ‘Konverteeritavuse tees’ - Kapitalid on konverteeritavad erinevate: kapitalide, väljade, eluetappide, kultuurikontekstide, sotsiaalsete süsteemide vaheliselt Sotsiaalne ruum abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud sotsiaalmajanduslike positsioonide hierarhiale;
4. Traditsiooniline tegevus - aluseks sissejuurdunud harjumus. 21. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited. Bourdieau järgi on habitus ühtaegu loov - esilekutsuv printsiip ja praktikate klassifitseerimise printsiip inimeste (agentide) kujutluses ning see väljendub nende käitumises. Habitust luuakse ja reprodutseeritakse alateadlikult, ilma teadliku keskendumiseta. Väli on Bourdieau teoorias positsioonide ja seisukohtade (nt intellektuaalsed, religioosed, hariduslikud, kultuurilised vm) vaheliste suhete struktuur, võrgustik. Välja piirid on enam või vähem institutsionaliseeritud. Peamisteks väljadeks (kaasaegsetes lääne) ühiskonnas peab Bourdieau kunsti-, haridus-, poliitika, seaduse-õiguse- ja majandusvälja. 22
sees. Seega maitse annab mitte võimaluse öelda, et mingid tooted on paremad kui teised, vaid ka inimesed, kes neid definitsioone kasutavad, on paremad/halvemad kui teised. Bourdieu plussiks on see, et habituse üritab üle saada paljudest seni vaevanud dihotoomiatest: sturktuur/tegevus, vabadus/vajadus, ratsionaalsus/irratsionaalsus. Tegevus struktureerib, Kuid teisest külljest on tegemist liigse determinisimiga - kui habitus suunab tegevust, siis mis suunab habitust? Oht, et tekib ka ,,materiaalne ideoloogia" (Miller 1987) ehk selline nägemus, kus inimestega seostatakse nende valikud otse, ainult materiaalsust vaadates, mistõttu näiteks mustus alamate klasside juures (alati suhteline!) tundub klassidele iseomane, valik. Samuti uusrikkad saavad ainult imiteerida ja alamklassid olla marginaalsed. Alamklassid ei tarbi sellepärast nii, et neil on selline maitse, vaid sellepärast, et nad on vaesemad.
annaabi.ee 
