ndusi. Näiteks asemel d' või asemel ä'. 18. novembril tähistasid Liivi Kultuuri Keskus, Liivisõprade Ühing ja Fenno-Ugria Asutus Tartus Fenno-Ugria salongis liivi lipu päeva. Korraldati joonistusvõistlus, kus liivi, võru ja eesti lapsed joonistasid liputeemalisi pilte. Õhtu juhataja Valt Ernstreit andis sõna Martti Haaviole, kelle 1924. aastal ajakirjas Suomen Heimo ilmunud ettekanne meenutas esimest liivi lipu väljatoomist 1923. aastal Lätis. Haavio ettekanne kummutas ühelt poolt muistendi lipu sisseõnnistamisest Ir kirikus ja teiselt poolt andis lipu värvide algupärase seletuse (roheline niidud, valge luited, sinine meri). Eduard Vääri käsitlus liivlastest laiemalt oli tuntud headuses, lõppedes käsuga Valt Ernstreitile panna liivlased liivi keelt õppima. Tiina Halling tervitas kohalolnuid ainsa läbinisti liivikeelse sõnavõtuga Liivisõprade Ühingu juhatuse poolt
Peolt lahkuti alles vastu hommikut. Uus Peko peremees võttis Peko kaasa ning viis ta aastaks oma aita viljasalve."[2] [1] - https://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa [2] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Peko austamisel on erinevates kultuurides palju paralleele. Pellon- Peko nime alla on kultus tuntud Soomes, Karjalas. Sealsest piirkonnast pole allikmaterjale palju, kuid näiteks 1933. aastal kuulis Martti Haavio sealselt runolauljalt lastemängu kohta, kus üle aia hüpates laulavad lapsed ,,Aian akka, pellon pekko. Viiburin venehan kokka."[3] Võib oletada, et see mis kunagi oli Peko riituses vereliisk on kadunud, kuid lastelaulu kujul veel elus. Paljud neist paralleelidest esinevad just piiriäärsetel aladele Venemaaga ning hõlmavad endast just küünaldega seotud rituaale. [3] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Kasutatud kirjandus: 1
saj.) vasina-broncas ? · Nestori kroonika (12. saj.) ves' karjalased: - vene leetopissid (alates 1143): - Nn Eeriku kroonika (1187): Karela - skandinaavia saagad (13. saj): Karialabotn, Kirjálabotnar, Kirjálaland - paavsti kirjad (alates 1241): Carelæ, Carelia, Cariali 5. Nimeta soome-karjala mütoloogia uurijaid ning nende tähtteoseid. Kas ja mille poolest erinevad soome mütoloogia uurijate käsitlused eesti uurijate omadest? Elias Lönnrot: Kalevala, Martti Haavio: Karjalan jumalat, Jaan Puhvel Kindlasti erinevad, kuna uurijate taust ja nende käsitletav valdkondki juba erinevad teineteisest. 6. Kes või mis on Taara? Missuguseid tõlgendusi on aegade jooksul esitatud Henriku Liivimaa kroonikas mainitud jumaluse Tharapita kohta? Missugune neist tundub Sulle kõige usutavam? Nimetust Tharapita on tõlgendatud nii Taara avita! kui Taara pikne jm viisidel. Taarat on esitletud kui skandinaavia Thori, Taara pikne ehk "jumala välk"
1. Väinämöinen kui samaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo tõlgenduse üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Tõlgendused: 1) kosmilised (maailmasammas, mis tipneb Põhjatähega (Holmberg) VÕI sampo kui kosmiline elupuu (Donner+Haavio) mõlemad tekkinud seoses puuga, millele soome-ugri püstkojad toetusid?) 2) ajaloolis-konkreetsed (Haaviko Sampo kui Bütsantsist ärapätsatud rahalöömismasin VÕI ,,Rolandi sammas" kaubandus-õiguslikuerikorra märk tekitas väidetavalt tülisid(Klinge)) - 3) abstraktsed Paralleelid/Võrdlused: · India vedade soma ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi metafooride abil) (Bregenhøj)
üheks materiaalseks tervikuks > küünla irdumine sellest tervikust (inimese ja looma kujud) Lisaks: kristlikud pühased ja nende austamine(vt lood Peko leidmisest hüljatud kabelist, sellega seotud uskumuste paralleelsus) Harva 1924 / Ränk 1934: rituaalid, mis on seotud kogukonna küünlaga vene talupoegadel Mogiljovi ja Kaluuga kubermangudes, mordvalastel (soltan kerämät) ja bessermanidel Haavio 1961: vadja‐isuri vakkove ja bratšinad, soome‐karjala Ukon vakat, eesti vakusepeod Hagu 1975: Kraasna eestlaste Pühä Tooma kultus; toimingud, mis suunatud külä‐käü kuningakizele Hagu 1975: kogukondlik esivanemate kultus udmurtidel ohvritseremooniad, mida tähistati kevadel ja sügisel esmalt pühas salus, hiljem palvekojas (puust kuju > küünal) 56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Lastemütoloogia koosneb peamiselt hirmutusolenditest
“Kalevala”. 1. Väinämöinen kui šamaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo tõlgenduse üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Tõlgendused: 1) kosmilised (maailmasammas, mis tipneb Põhjatähega (Holmberg) VÕI sampo kui kosmiline elupuu (Donner+Haavio) – mõlemad tekkinud seoses puuga, millele soome-ugri püstkojad toetusid?) 2) ajaloolis-konkreetsed (Haaviko – Sampo kui Bütsantsist ärapätsatud rahalöömismasin VÕI „Rolandi sammas“ – kaubandus-õiguslikuerikorra märk – tekitas väidetavalt tülisid(Klinge) 3) abstraktsed Paralleelid/Võrdlused: • India vedade soma – ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi metafooride abil) (Bregenhøj)
teatud pidupäevadel (pööripäevadel). Sealjuures oli keskseks objektiks spetsiaalne vakake (anum, korv, muu nõu; õõnsus: puu, kivi) kui salajane ohvriurm, teateid millest mäletab veel käesolev sajand. Vakapidu (Wacken) Balthasar Russowi teateil (1584) kui teatud piirkonna pidustus mõisnike toetusel mõni kord aastas kirikupühal omaaegsel Eesti- ja Liivimaal. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) Turu piiskop Mikael Agricola “Karjala jumalate loend” aastast 1551 pühendab lõigu ka ukuvakale Ukko-virsi laulmine peetripäeval (põõdra) ja Sämpsä Pellervoise teatraale “äratuslaul” suvistepühi (troitsa), milles jumalusi palutakse appi saagi kindlustamisel. Sümboolne aastaaegsete vahetuse esitamine. Sämpsä Pellervoine kui taevase viljakusjumala poeg. Dionysos kui Zeusi poeg, surev ja taassündiv jumalus
parema viljasaagi/viljakuse tagamiseks teatud pidupäevadel (pööripäevadel). Sealjuures oli keskseks objektiks spetsiaalne vakake (anum, korv, muu nõu; õõnsus: puu, kivi) kui salajane ohvriurm, teateid millest mäletab veel käesolev sajand. · Vakapidu (Wacken) Balthasar Russowi teateil (1584) kui teatud piirkonna pidustus mõisnike toetusel mõni kord aastas kirikupühal omaaegsel Eesti- ja Liivimaal. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) · Turu piiskop Mikael Agricola "Karjala jumalate loend" aastast 1551 pühendab lõigu ka ukuvakale · Ukko-virsi laulmine peetripäeval (põõdra) ja Sämpsä Pellervoise teatraale "äratuslaul" suvistepühi (troitsa), milles jumalusi palutakse appi saagi kindlustamisel. Sümboolne aastaaegsete vahetuse esitamine. · Sämpsä Pellervoine kui taevase viljakusjumala poeg. Dionysos kui Zeusi poeg, surev ja taassündiv jumalus
Kangelaeeposte lasteväljaandeid. Eeposi on laste tarvis lühendatus-lihtsustatud ja proosavormis ümber jutustatud. Eepose värsse on mõnikord näite toomise mõttes teksti vahele pakitud. Eesti keeles on olemas järgmised ümberjutustused: B. Kabur „Gilgameš“; S. Matinelli „Ilias“ ja „Odüsseia“; r. Sutcliff „Lohetapja“; P. Ardagh „Põhjala müüdid ja legendid“; L-H. Olsen „Erik Inimesepoeg“; F. Fühmann „Niebelungide laul“; B. Kabur „Sassuuni sõgedad“; M. Haavio „Kalevala lood“; I. Lasmanis „Karutapja“; I. Karnauhhova „vene vägilased“, „Dam San“; B. Kabur „Haiavatha lood“, E. Raud „Kalevipoeg“. 2 Teos Päritolumaa Väljaande Autor Sisu aasta „Odüss Kreeka. 1997 Koolibri Anne Kalling. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. eia
alguspunkt), objektidevahelised suhted (erinevad erinevused, mitte objektid ise), eetika ja religiooni olulisus Funktsionalism - funktsiooni analüüs: otsitakse nähtuse funktsioon # võib olla ilmne või latentne (varjatud) armee: riigikaitse või kultuuriline ühtlustamine; kooliskäimise kontrolli kaudu kontrollitakse inimeste jõudmist tööturule # düsfunktsioon: asi enam pole funktsionaalmne, vaid vastupidi. - Näide: Elina Haavio-Mannila: Külakaklused. Pohjanmaa maakonnas (Österbotten) oli tavaks noortel meestel kakelda naaberküladega 19. sajandil. Seletus: maade ümbermõõtmine (storskiftet) toimus seal hiljem kui teistes maakondades - iga talu põllud olid laiali kogu küla alal. Koostöö vajalik põllutööde tegemiseks. Kaklused toetasid küla ühtsust. Hiljem mõõdeti maad ümber => koostöö vajadus vähenes, kakluse kasu polnud enam nii selge => düsfunktsionaalne nähtus
annaabi.ee 
