Joon. 10.6.2. Sildumisseadme üksikosad: 1- kahe postiga pollar, 2- kahe postiga ristpollar, 3- trossiklüüs umbreelingus, 4- kahe rulliga kiip, 5- kolme rulliga kiip, 6- pöördklüüs, 7- trossipool, 8- trossipidur, 9- viskeliin, 10- kantav vender, 11- automaatne kinnitusvints haalamiskopaga. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Joon. 10.6.3. Mitmesugused valatud ja keevitatud kahepostilised- ja ristpollarid 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001.
(kasutatakse väiksematel laevadel) Juhtrullik: on vertikaalsel tugipostil asetsev rullik. Mõeldud otsa suunamiseks sildumistekil. Troosipool: kujutab endast trumlit, mis mõeldud sildumisotste hoidmiseks. Vahendid Sildumisotsad: (haalamisotsad) võivad olla taimkiust (manilla, kanep, herkules), terastrossid või sünteetilised (polüpropüleen, kapron) otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Vendrid: kasutatakse laevakere kaitseks sildumisel teise laeva või kai külge. Valmistatud elastsest materjalist. Viskeliin: mõeldud sildumisotsa kaldale andmiseks. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva
Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud ou. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused määrab laeva
teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused määrab laeva projekteerimist ja
Ja ahtris haalamiskepslit. Tänapäeval on laevadel ka automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. Sildumisots, mooring rope (mooring fast või rope, ) kasutatakse: tehiskiust (polüamiid, polüester, polüpropüleen, nailon) või terasotsi. (Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel Punutud polüpropüleenist otsad taimsetest tugevamad, ei mädane, ohutumad, ujuvad. Ei karda päikest, keemilisi aineid, hõõrdumine klüüsides kulutab ja tekitab staatilist elektrit. Elastsed, venivad ja katkemisel lendab tagasi kinnituskoha suunas (punutud otsad vähem) Pukseerimisseade 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; 5 ; 6 ; 7 ; 8 ; 9 - 35. Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete süsteemid
Tänapäeval on laevadel ka automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. KEPSEL Sildumisots, mooring rope (mooring fast või rope, ) kasutatakse: tehiskiust (polüamiid, polüester, polüpropüleen, nailon) või terasotsi. (Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel Punutud polüpropüleenist otsad taimsetest tugevamad, ei mädane, ohutumad, ujuvad. Ei karda päikest, keemilisi aineid, hõõrdumine klüüsides kulutab ja tekitab staatilist elektrit. Elastsed, venivad ja katkemisel lendab tagasi kinnituskoha suunas (punutud otsad vähem) Sildumisotsad trossipoolil ja alusel, merel kaetakse pealt kattega (päikese eest) ´ Puksiirseade, koostis, paigutus.
veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Peenemate otste kinnitamiseks kasutatakse ka knaape. Knaapidele võib kinnitada terastrosse läbimõõduga kuni 8,4 mm või taimseid trosse ümbermõõduga kuni 60 mm
valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Peenemate otste kinnitamiseks kasutatakse ka knaape. Knaapidele võib kinnitada terastrosse läbimõõduga kuni 8,4 mm või taimseid trosse ümbermõõduga kuni 60 mm.
veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Peenemate otste kinnitamiseks kasutatakse ka knaape. Knaapidele võib kinnitada terastrosse läbimõõduga kuni 8,4 mm või taimseid trosse ümbermõõduga kuni 60 mm
sadamajärelvalve keskusega. Enne saabumist tuleb palju teha ja VO peab kandma hoolt, et kõik ohvitserid ja laevapere liikmed oleksid õigeaegselt kutsutud saabumisega seotud ülesandeid täitma. Vanemmehaanik vajab teavet masina viimiseks manööverseisundisse ja abiseadmete ja mehhanismide õigeaegseks käivitamiseks. Sildumistöid juhendavad ohvitserid vajavad teatud aega tagamaks ankrute, kinnitusotste ja haalamisvintside kasutamisvalmidust. Lootsitrepp ja pardatrepp vajavad ettevalmistamist kasutamiseks. Kapten peab olema õigeaegselt hoiatatud, et ta saaks lootsi saabumise hetkeks juhtimise üle võtta. Paljudel laevadel alustatakse varakult ka lastitöödeks valmistumist Enne lootsi saabumist peab VO täitma lootsikaardi, kandes sinna vanemohvitseri poolt välja arvutatud tegutsevad süviste näitajad, mis erinevad väljumise hetkel fikseerituist reisis