Facebook Like

Otsingule "hüponüümia" leiti 9 faili

7
docx

Tänapäeva eesti keele sõnavara

Neologism (n.) Ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, euroskeptik, kobarkino, mälupulk, perearst) Uudistähendus ­ oli sõna ja tuli uus tähendus (rohelised, miksima) Historism...

Keeleteadus - Tartu Ülikool
64 allalaadimist
11
pptx

Kirjandi retoorilised võtted

Arutlev kirjand Iga tekst on dialoog mingi teise tekstiga Kirjand on argumenteeriv ehk põhjendav tekst Kirjand peaks olema veenev, et mõjutada lugeja seisukohti ja hoiakuid (eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus ­ Argumentatsioon ­ eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine...

Kirjandus - Kutsekool
10 allalaadimist
9
doc

Lühidalt arvutilingvistikast

Tartu Ülikool Lühidalt arvutilingvistikast Kristiina Zadin 2010 1. Mis on arvutilingvistika 2 Sissejuhatus Arvutilingvistika on hübriidala, mis tegeleb keele ja arvutiteaduste vahepeal. Kasutaja seisukohalt mängib rolli kasutusvaldkonnast sõltuv mitmekesisus ­ elektroonilised sõnastikud, õigekirjakontrollerid, mõistetepõh...

Eesti keel - Tartu Ülikool
26 allalaadimist
11
docx

Keelesemiootika

Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi ­ häälikute süsteem ja tähenduste süst...

Semiootika - Tartu Ülikool
59 allalaadimist
16
pptx

Semantika ja leksikoloogia

·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib...

Keeleteadus alused - Tallinna Ülikool
15 allalaadimist
21
doc

Psühholingvistika kujunemise eeldused

loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või...

Pedagoogika -
113 allalaadimist
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

Viimase sarnaseid vastandusi traditsiooniliselt sõnastikes antonüümidena ei esitata, kuid nende edukus sõnaseletusmängude strateegiana viitab nende tegelikule olulisusele inimtaju ja keele toimimispõhimõtete seisukohalt. Hüponüümia on seos soomõistet ja liigimõistet väljendavate sõnade vahel. Koer on puudli hüperonüüm, puudel seevastu koera hüponüüm. Hierarhia jätkub mõlemas suunas, nt võib koer ise olla imetaja hüponüüm. Meronüümia on seos osamõistet ja tervikumõistet väljendavate sõnade vahel. Koer on saba holonüüm, saba seevastu koera meronüüm. Puhtpraktilisest seisukohast võivad tähelepanu väärida veel kaashüponüümid ja kaas-...

Inimeseõpetus -
9 allalaadimist
36
docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

Tähendusetuse teooria on tekkinud eelneva teadmuse mõjul. Coates’il on teooria TPTP ehk the pragmatic theory of properhood, mille järgi ei saa öelda sõna vaadates, kas see on nimi, vaid alles konteksti kaudu. Coates eristab nimel mõtet ja tähendust. Mõte on semantiliste suhete võrgustik, kus osalevad keerukad sõnad (meronüümia, hüponüümia jt). Normaalsed keelesõnad, mis pole nimed, on alati mõttega. Tähendus on üldkeelne – kui räägime sõnast, siis saame selle tähendusest sarnaselt aru. Coates eristab osutamistviitamist ja tähistamist. Osutamine on individuaalse objekti väljavalimine väljenduse kontekstis, st konkreetses kõneaktis valitakse objekt välja. Tähistamine on sari potentsiaalseid viidatavaid, s.o osutamise abstraktsioon. - Pärisnimi on eeskätt...

Foneetika -
3 allalaadimist
32
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma v...

Eesti keel -
2 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun