..) Teksti sidumine tervikuks 1) Samaviitelisus näitab, et tekstis on juttu samadest objektidest: Korduvus (Jaan.... Jaan....) Asendus (Jaan.... Ta....) Sünonüümid (suvine Pärnu, suvepealinn) Ellips väljajätt (ta oli rõõmus, kui [ta] võis teistele palli kätte tuua) 2) Ühisviitelisus näitab, üks objekt sisaldub teises või on sellega võrreldav: Modifitseeritud kordused (armas, armsus) Võrdlus Antonüümid (eile - täna, vana - uus) Hüponüümia (liikidevahelised seosed)(vedelik - vesi - allikas) Osa ja tervik Grammatiline sidusus "Vali teema, mis sind kõnetab. Ole siiras, ole sina ise. Ja tea, et sa saad hakkama. Kirjand ei ole maailma lõpp, tegelikult on see tore võimalus avaldada oma mõtteid." (Lena Jago)
I suhted tähistavate vahel sünonüüm sama sõnaliik, sama või lähedane tähendus o Täielik (sisseütlev, illatiiv) o Osaline (jänes, küülik, haavikuemand, pikkkõrv) antonüüm sama sõnaliik, mingi semantilise tunnuse poolest vastandlik tähendus (elus <> surnud) o Kontraane (must >< valge) o Kontradiktoorne (elus >< surnud) polüseem mitmetähenduslikkus (rohi, mustama, sulg) hüponüümia hierarhiline suhe o Hüperonüüm (puu) o Hüponüüm (kask) II suhted tähistajate vahel homonüümia - lekseemid, mis on juhuslikult ühesugused, st eri tähenduste vahel pole seost ( o Täielik (tee, saar) o Osaline (soe, tuli, loo) o Homofoon - müüa/müüja o Homograaf palk, tall, kooli Paronüüm sarnase kõlaga, sageli sama
Tänapäeva eesti keele sõnavara NEOLOGISMID, HISTORISMID JA ARHAISMID. Neologism (n.) Ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, euroskeptik, kobarkino, mälupulk, perearst) Uudistähendus oli sõna ja tuli uus tähendus (rohelised, miksima) Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. (oldermann, perestrojka). Anakronism valesti kasutatud sõnu.(rajoon-maakond). Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeelses luua ajaloolist koloriiti. (kuumatõbi-palavik, läigitaja-arst). Vanamoelised sõnad raske defineerida, (trotuaar-kõnnitee, papiljott lokirull). Tänapäeva eesti keele sõnavara MURD...
puudumine." (Arvutimaailm, 2002). ,,Leksikaalse andmebaasi all mõistetakse arvutileksikoni, kus nii selles sisalduvad andmed kui ka selle struktuur on esitatud täiesti eksplitsiitselt ning tänu sellele on võimalik koostada paindlikult liigendatud päringuid." (Arvutimaailm, 2002). Leksikaalse andmebaasi üheks alaliigiks on tesaurus, mis põhineb mõistete omavahelistel seostel. Üks tuntumaid semantilisi arvutileksikone on WordNeti, milles kajastuvad mitmed seosed : · " hüponüümia/hüperonüümia (nt inimeneelusolend) · troponüümia (vastab verbide puhul hüponüümiaseosele, nt kõndimamarssima) · meronüümia e. osa -- tervikuseos (nt autorool) · antomüümia (pikklühike) · järgnevusseos (seob eelkõige verbide tähendusi, nt norskamamagama)" (Arvutimaailm, 2002). 7 Kokkuvõte Tehnoloogiline areng on avaldanud suurt mõju ka keeleuurimisele. Arvutite kasutusele
Mida täpsem on dentonatsioon, seda vähematele referentidele see viitab. Eri keeltes on eri lekseemid ja dentonatsioonid sama asja väljendamiseks, nii kujunebki erinev semantiline struktuur. 47. Tähendusväljad. Sõnade paradigmaatiline kokkukuuluvus võib olla tugevam või nõrgem. Rühm sõnu, mis on omavahel semantiliselt määratlevates paradigmaatilistes suhetes, moodustavad semantilise välja. 48. Sünonüümia, hüponüümia, meronüümia, vastandlikkus. Sünonüümia e samatähenduslikkus - kahe või rohkema vormilt erineva lekseemi dentonatsiooni identsust. (sünonüümid) Täielik sünonüümia eeldab, et sünonüüme saab üksteisega asendada kõikides kontekstides. Lähisünonüümid - kui sõnade vahel on väikseid semantilisi või süntaktilisi erinevusi. Deskriptiivne - sõna häälikuline vorm kirjeldab kuidagi dentonatsiooni (nt sünonüümi sõnastikus on paljud deskriptiivsed vasted)
1. Paradigmaatilised: semantilised seosed ühiste tunnustega sama liiki keeleüksuste vahel (sõnade, sõnavormide, morfeemide, sõnaühendite paradigmad)- sama sõnaliigi vahelised seosed. Aluseks sellele, et me saame ühe sõna välja vahetada teise sõna vastu selleks, et väljendada paremini. VALIK (KÕNELOOMES) JA ÄRATUNDMINE (KÕNE TAJUMISEL). Moodustavad semantilisi välju, mida tugevamad need seosed on, seda täpsemini saame väljendada. · Hüponüümia- tähenduste hierarhilised alistussuhted( hüperonüüm ja hüponüüm: imetaja- koer, liikumine- lendamine). Saan valida, kui põhjalikult, süvitsi ma mõistest räägin. · Meronüümia: kajastab terviku ja osa suhet (holonüüm ja meronüüm: inimene-käsi) 2. Süntagmaatilised- keeleüksuste lineaarset ühendamist võimaldavad seosed (leksikaalsed ja grammatilised). Aluseks sõnade kokkusobitamisel nt koeraga sobib sõna karvane, kuri, nt kandiline, magus ei sobi
Paradigmaatilised ja süntagmaatilised vahekorras on vastastikuses seoses. Paradigmaatiliste ja süntagmaatiliste vahekordade selgitamine muundustesti abil peaks kindlaks määrama keelenähtuse loomuse, s.o peaks näitama igal üksikjuhul, mis on põhiline, üldine tunnus ja mis on individuaalne joon. Saussure'i mõistestik - Leksikaalsed suhted jagunevad kahte suurde liiki: paradigmaatilised (nt hüponüümia, metronüümia, sünonüümia, vastandus) ja süntagmaatilised (nt kollokatsioonid, idioomid). 5. Semantika, süntaktika ja pragmaatika lingvistikas - süntaktika märk-märk; semantika märk-reaalsus/referent; pragmaatika märk adressaat/adressant . Morrise järgi (Ivici järgi) pragmaatika käsitleb suhtlemisvahendeid nende seoses inimesega, mis toimub inimesed, kui ta saadab või võtab vastu teate; millest sõltub suhtlemise viis; missugusel määral on suhtlemise
Enn Saari: nimi on nomineeriv keelend, mis ökonoomsel viisil atributatsiooni vältides eraldab ühe isendi tema tülikalt sarnaste isendite seast. Tähendusetuse teooria on tekkinud eelneva teadmuse mõjul. Coates’il on teooria TPTP ehk the pragmatic theory of properhood, mille järgi ei saa öelda sõna vaadates, kas see on nimi, vaid alles konteksti kaudu. Coates eristab nimel mõtet ja tähendust. Mõte on semantiliste suhete võrgustik, kus osalevad keerukad sõnad (meronüümia, hüponüümia jt). Normaalsed keelesõnad, mis pole nimed, on alati mõttega. Tähendus on üldkeelne – kui räägime sõnast, siis saame selle tähendusest sarnaselt aru. Coates eristab osutamist/viitamist ja tähistamist. Osutamine on individuaalse objekti väljavalimine väljenduse kontekstis, st konkreetses kõneaktis valitakse objekt välja. Tähistamine on sari potentsiaalseid viidatavaid, s.o osutamise abstraktsioon. - Pärisnimi on eeskätt viitamine. - Pärisnimel pole mõtet.
Nende juures tasub tähele panna, et vastandlikud võivad tähendused olla kas mingis selgelt määratletud mõttes (valge vs must valguse peegeldamise võime alusel, kusjuures mõlemad tähistavad värvusi) või ka palju udusemalt (koer vs kass). Viimase sarnaseid vastandusi traditsiooniliselt sõnastikes antonüümidena ei esitata, kuid nende edukus sõnaseletusmängude strateegiana viitab nende tegelikule olulisusele inimtaju ja keele toimimispõhimõtete seisukohalt. Hüponüümia on seos soomõistet ja liigimõistet väljendavate sõnade vahel. Koer on puudli hüperonüüm, puudel seevastu koera hüponüüm. Hierarhia jätkub mõlemas suunas, nt võib koer ise olla imetaja hüponüüm. Meronüümia on seos osamõistet ja tervikumõistet väljendavate sõnade vahel. Koer on saba holonüüm, saba seevastu koera meronüüm. Puhtpraktilisest seisukohast võivad tähelepanu väärida veel kaashüponüümid ja kaas-
annaabi.ee 
