üldiste tõlkepõhimõtete väljatöötajana ning valminud tõlke parandaja ja täiustajana täitis ta selle suurteose puhul tänapäevases mõttes peatoimetaja osa. Teine tähtis raamat, mis Thor Hellega seostub, on 1732. aastal ilmunud eesti keele käsiraamat ,,Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache" (,,Lühike sissejuhatus eesti keelde"), mis n-ö kirjeldab piiblitõlkes kasutatud keelt teoreetiliselt. Selle väljaandjana seisab tiitellehel Pühavaimu koguduse abiõpetaja Eberhard Gutsleffi nimi ning Thor Helle koostatud ongi vaid raamatu grammatikapeatükk ja mingi osa lisas avaldatud dialoogidest. Kolmanda Thor Helle kaastöös valminud suurteose tähendus ei ole tänapäeval enam nii selgelt teadvustatud, kuid oma ajas oli selle mõju eestlaste hulgas kindlasti suurem kui grammatikal ja piiblilgi. See oli katekismusest, evangeeliumi- ja epistlikatkenditest, lauluraamatust ja palveraamatust
Manufaktuurtööstus arenes ka Eestis. 1734-36 rajati Räpinasse paberimanufaktuur, mis oli hilisema paberivabriku eelkäija. Samuti loodi palju ettevõtteid, mis tootsid klaaspudeleid ja aknaklaasi, aga ka portselani. Suurimaks nende seas oli Rõika- Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur. Samuti arenes 18. sajandil kirjaoskus ja hakati trükkima eestikeelset kirjavara. Esimene eestikeelne Piivel ilmus trükist 1739. aastal pastorite Anton Thor Helle ja Eberhard Gutsleffi tõlkes. Valgustusliikumise mõjul kehtestati 1765. aastal uus koolikorraldus Eestis, mis nõudis, et igas mõisas tuleb rajada mõisa- ehk külakool ja igas kihelkonnas köstri- ehk kihelkonnakool. Seaduse elluviimine kulges siiski aeglaselt, edenedes paremini Lõuna-Eestis. Talupoegade lugemisoskuski oli seal üldiselt parem- kohati oskas neist 2/3 lugeda, kuid kirjutamine oli jõukohane vähestele. 18
1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. 1742. aastal sai Hellest IdaHarjumaa praost. Sellel kohal ei saanud ta olla aga kaua, sest juba järgmisel aastal Anton Thor Helle suri. Esimene eestikeelne Piibel 1715. aastal ilmus Johann Gutsleffi tõlkes põhjaeestikeelne Uus Testament, mille põhjalikult toimetatud teine trükk nägi ilmavalgust 1729. aastal. See saigi täispiibli tõlkimise üheks aluseks. Vana Testamendi tõlkisid PõhjaEesti kirikuõpetajad üldiselt 1720. aastatel. Piibel sai lõpuks ilmuda ilmselt tänu sellele, et 18. sajandi alguses võitis Liivimaa pastorite seas pietistlik usuvool. 1736. aastaks sai piiblitõlge üldiselt valmis, kuid selle väljaandmist takistas rahapuudus. 1739.
1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Eraelu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega kaugematest. . Järeltulijad.: Tema järeltulijatest pole aga midagi teada ning arvatakse, et suguvõsa on lõplikult välja surnud. Piibli tõlkimine eesti keelde: H. Gutsleffi ja A. Thor Helle eestvedamisel tõlgiti alguses ära ,,Uus-Testament" aga Thor Helle oli huvitatud rohkem ,,Vana-Testamendi" tõlkimisest. Ja kui see sai tõlgitud oli pandud kokku eesti keelne täispiibel mis kandis nime ,,Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna" Seda loetakse Anton Thor Helle suurimaks panuseks eesti kultuuriloos . Piibel ilmus 1739. aastal. Ning selle üheks suurimaks raskuseks oli eesti keele grammatika koostamine
Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat“ Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke „Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest“ (Tallinn, 1727), mille Kullamaa (Goldenbeck) pastor Heinrich Gutsleff oli juba aastaid varem tõlkinud. H. Gutsleffi ja A. Thor Helle eestvedamisel toimetati põhjalikult Uue Testamendi 1715. aasta tõlget ning anti välja selle kordustrükk (1729). A. Thor Helle olulisimaks panuseks eesti kultuuriloos on Vana Testamendi tõlke organiseerimine ja toimetamine, mis viis esimese eestikeelse täispiibli „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna“ ilmumiseni 1739. aastal. Selle suure ettevõtmise üheks eeletapiks oli eesti keele grammatika koostamine. Seega on 1732
kompanii). Tumenenud maali hakatakse hüüdma Öiseks vahtkonnaks, praegu on tuntud just see nimi. 164247 Kodusõda Inglismaal, Sotimaal ja Iirimaa; lõpeb kuninga vangistamisega. Vaata Bellini ooperit ,,Puritaanid". 1643 Reiner Brockmann saab Virumaa praostiks. 1643 Itaalia füüsik Evangelista Torricelli leiutab baromeetri. 164345 Rootsi-Taani sõda, mh võidab Rootsi endale ka Saaremaa. 16431715 Louis XIV valitseb Prantsusmaad. 1644 Tartus ilmub Urvaste pastori Joachim Gutsleffi saksakeelne Kurtzer Bericht.., mis sisaldab ohtralt eesti rahvaluule ja -usundi materjale. 1645 Reiner Brockmann saab Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks. 1645 Sureb Vene tsaar Mihhail. Troonile saab tema poeg Aleksei. 164549 Veneetsia sõdib Otomani impeeriumiga. 1647 Reiner Brockmann sureb 30. novembril Kadrinas. 164751 Hoolimata Hispaania kiriku keelust kujutada alasti naisekeha maalib Velásquez akti Venus peegli ees. 4 1648 Reiner Brockmann maetakse 14
usklikkust ja vagadust. Manitsetakse, et lapsi saadetaks kooli ja õpetataks vaimulikke raamatuid lugema. (Eisen 1989, lk. 195) 8 Kuigi pietism oli valitseva ideoloogia levitamise vahend ning jäi talurahva enamikule võõraks, aitas pietistude tegevus objektiivselt kaasa rahvahariduse edendamisele. Kirik hakkas pietismi mõjul Põhjasõja järel rahva õpetamisele jälle rohkem tähelepanu osutama. H. Gutsleffi tõlgitud ja mitmes trükis ilmunud “Jummala Nou Innimesse iggawessest önnistusest” kujunes otsekui pietistliku õpetuse käsiraamatuks. (Eisen 1989. lk. 195) 1730. aastatel hakkas luteri usu kirikuga tõsiselt võistlema hernhuutlus (radikaalne pietism). Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Eriti paistsid silma need pastoritest kirjamehed, kes tegelesid eesti kirjakeele parandamise ja kirikukirjanduse väljaandmisega
kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusega. Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus endale appi Adrian Virginiuse, kelle kõige olulisemaks tööks on "Meije Issanda ja Jesusse Kristusse Wastne Testament", see on oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjansõna järgnevat arengut mõjutav ning kultuurilooliselt oluline teos. Heinrich Gutsleff toimetas trükki oma isa Eberhard Gutsleffi käsikirja. "Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" lähtus Forseliuse-Hornungi kirjaviisi. Kirik vajas oma tööks käsiraamatu uut trükki: "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat" 18. saj kõige levinum eestikeelne trükis ja mõjutas oluliselt eestlaste lugemisoskuse kujunemist. Käsiraamatu uue redaktsiooni ettevalmistuse käigus Eestimaal kujunes keskseks tegijaks Anton Thor Helle, õppis Kieli ülikoolis teoloogiat. Sobiks Piibli tõlkimiseks
avaldamise järgmine etapp algas Liivimaal kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusega. Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus endale appi Adrian Virginiuse, kelle kõige olulisemaks tööks on "Meije Issanda ja Jesusse Kristusse Wastne Testament", see on oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjansõna järgnevat arengut mõjutav ning kultuurilooliselt oluline teos. Heinrich Gutsleff toimetas trükki oma isa Eberhard Gutsleffi käsikirja. "Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" lähtus Forseliuse-Hornungi kirjaviisi. Kirik vajas oma tööks käsiraamatu uut trükki: "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat" 18. saj kõige levinum eestikeelne trükis ja mõjutas oluliselt eestlaste lugemisoskuse kujunemist. Käsiraamatu uue redaktsiooni ettevalmistuse käigus Eestimaal kujunes keskseks tegijaks Anton Thor Helle, õppis Kieli ülikoolis teoloogiat
Võru kreisist, välismaalt. Heinrich Johann von Jannau käsitles 1786. aastal oma peateoses orjuse ajalugu Liivi- ja Eestimaal. Samuti oli oluliseks eestlaste rahvuskultuuri käsitlevaks teoseks August Wilhelm Hupeli teosed. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 8 9. Eesti proosakirjanduse tekkimine (F. W. v. Willmann, F. G. Arvelius jt). Eestikeelse jutukirjanduse alged avalduvad A. Thor Helle / E. Gutsleffi keeleõpiku (1732) dialoogides, vennastekoguduse liikumisega seotud pastorite ja jutlustajate loomingus. Varasem jutukirjandus enamuses tõlkemuganduslik. Saksamaalt pärit, hernhuutlike vaadetega Urvaste pastor Johann Christian Quandt koondas enda ümber vagatsevaid talupoegi, rajas kiriku lähedale palvemaja, mõistis hukka rahvakombeid, andis välja 1741. aastal esimese eestikeelse hernhuutliku lauluraamatu. Saksamaalt pärit vagadusjuttude
annaabi.ee 
