Floeem sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR On tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Ülesanded: (1) taime kinnitamine pinnasesse; (2) vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transpot; (3) mõnede orgaaniliste ainete süntees; (4) säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Steel kesksilinder juures Juure muudendid:
vett nii täis, et lõhe sulgub. Sulgrakud ei tööta ning tavaline sulgumine ei toimi. 4 Passiivne avatud olek üle 40 C või siis kui K+ on liiga palju. Nii jäävad õhulõhed passiivselt avatuks. Transpiratsiooni sõltuvus välistingimustest: 1 Tuul intensiivistab 2 Transpiratsioon intensiivistub temp tõustes 3 Öösel on transpiratsioon vähemintensiivne. 9. Vee liikumine taimes. Lähi- ja kaugtransport. Juurerõhk. Gutatsioon. 1 Transpiratsioonivool juurtest ülesse 2 Assimilatsioonivool vastupidine. Org. aine kantakse taime teistesse osadesse. Teed: 1 Kaugtransport Suuremad vahemaad. Trahheedes, trahheiitides ja ksüleemis. Transpiratsioonivool kulgeb kuni 100 m kõrgusele. Vee tõusmist juurerõhu ja veepotentsiaali abil on võimalik seletada ainult rohttaimedel, põõsastel ja vähestel puudel. Lähitransport Lühikesed vahemaad. Suund ülespoole.Kui ülemises leherakus
vähendada, et säilitada oam kudedes vett. Et paremini toituda CO2-st ja võimalikult täiuslikult kasutada päikeseen. Peab neil olema erakordselt suur lehtede pind, mis aga suurendab transpiratsiooni. Transpiratsiooni puhtfüsioloogiline tähtsus seisneb selles, et ta · soodustab tõusvat veevoolu ja sellega kaasnevate ainete liikumist · ning alandab lehtede temperatuuri (närbuvatel lehtedel 4-6C temp kõrgem) 9. Vee liikumine taimes. Lähi- ja kaugtransport. Juurerõhk. Gutatsioon. Juure rõhk põhineb juure ehitusel ja aktiivsusel mineraalsoolade neelamise pinnasest. Trahheed/sooned ksüleemis asuvad juure keskel steelis, mida ümbritsevad endotermise rakud. Need moodustavad Caspary joone. Kuna Caspary koon on tühimikke täitev ja hüdrofoobne, on ta efektiivne barjäär vee liikumisel läbi apoplastilise tühimiku endotermis. Tänu sellele liigub vesi steelist sisse ja välja ainult esmasel pääsemisel läbi plasmodesmaatilite ühenduste.
seostu CO2 mitte RuBPga, vaid ensüüm nimega PEP karboksülaas seob selle hoopis kolmesüsinikulise fosfoenoolpüruvaadi (PEP) molekuli külge. RuBPd C4 taimede mesofüllis lihtsalt ei ole. •Kindlustab selle, et C4 taimed suudavad vältida fotorespiratsiooni ka siis, kui nende õhulõhed on suletud. Kuivas ja kuumas kliimas peavad taimed hoidma õhulõheid kinni nii palju kui võimalik, et vältida veekadu. Mis on gutatsioon? Gutatsiooniks nimetatakse vee eraldumist tilkadena veelõhede e. hüdatoodide kaudu leheservades juhtsoonte otstes. Gutatsioonil veega eraldub ka ioone, sahhariide ja orgaanilisi happeid. Vesi eraldub gutatsiooni teel ka kui õhulõhed on suletud, näiteks öösel pimedas. Millised tingimused on vajalikud gutatsiooni toimumiseks? Gutatsiooni soodustavad kõrge õhuniiskus (madal veepotentsiaali gradient taim-õhk vahel) ja madal temperatuur. Mis on gutatsiooni ja kaste erinevus?
JUURERÕHK Juurerõhu tõttu toimub juurte aktiivne vee väljasurumine. Nõrga või puuduva transpiratsiooni korral tekib soontes ülerõhk, mis ilmneb võrse või juure lõikepinnalt väljuvas mahlavoolus. Juurerõhk tekib varuainete (tärklis) hüdrolüüsist põhjustatud kõrge osmootse konsentratsiooni (suhkrud) tagajärjel. Haavapinnast väljub mahl nii floeemi kui ka ksüleemiosast. Floeemimahla vool üheidulehelistel (palmid). Gutatsioon on vee eritumine lehtedest tilkadena. Toimub veelõhede ehk hüdatoodide kaudu, mis ehituselt sarnanevad õhulõhedele. Hüdatoonid jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks. Gutatsioon esineb väga paljudel taimeliikidel, kuid mitte okaspuudel. Mõjutab juurtoitumine, mulla temp, niiskus, õhustatus. Vee liikumine ksüleemis: Vesi ja selles lahustunud mineraalained, mida taim võtab juurekarvade kaudu mullast, liiguvad juurtest ksüleemis lehtedesse. Ksüleem on taimede juhtkimbu puiduosa
·Ekskreet mittevajalik eritis ·Sekreet elutegevuseks oluline eritis Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid, parkained jne). Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR - Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. ·Ülesanded Taime kinnitamine pinnasesse Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport Mõnede orgaaniliste ainete süntees Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend ·Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur) Peajuur: areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur.
radiaalsete ribadena -- säsikiirtena. Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas.. 17. Erituskoed Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks). ekskreet -- mittevajalik eritis sekreet -- elutegevuseks oluline eritis gutatsioon -- tilkvee eritamine Tähtsaimaks näärmeepiteeli tüübiks on nektaariumid. Nende funktsiooniks on suhkruid sisaldavate vedelike eritamine. Esinevad enamasti õites (floraalsed nektaariumid), harvem väljaspool õisi. Õites paiknevad need tupp- või kroonlehtedel, tolmukatel, sigimikul või õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid
sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. Kimbutupe olemasolu tõttu ei puutu juhtkimbud rakuvaheruumidega vahetult kokku. Erandiks on hüdatoodid, mille ksüleem eritab epiteemi (modifitseerunud mesofülli) rakuvaheruumidesse vett. Vee gutatsioon (eritumine) lehest toimub vastava ava -- veelõhe (enamasti õhulõhe, mis on kaotanud sulgumisvõime) abil. Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi.
paiknevad kitsaste radiaalsete ribadena -- säsikiirtena. Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas.. 17.Erituskoed Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks). ekskreet -- mittevajalik eritis sekreet -- elutegevuseks oluline eritis gutatsioon -- tilkvee eritamine Tähtsaimaks näärmeepiteeli tüübiks on nektaariumid. Nende funktsiooniks on suhkruid sisaldavate vedelike eritamine. Esinevad enamasti õites (floraalsed nektaariumid), harvem väljaspool õisi. Õites paiknevad need tupp- või kroonlehtedel, tolmukatel, sigimikul või õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist
· Ekskreet mittevajalik eritis · Sekreet elutegevuseks oluline eritis o Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid, parkained jne). o Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR · Ülesanded o Taime kinnitamine pinnasesse o Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport o Mõnede orgaaniliste ainete süntees o Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend · Tunnused Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. · Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur) Peajuur: areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur.
Ekskreet – mittevajalik eritis Sekreet – elutegevuseks oluline eritis o Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid, parkained jne). o Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR Ülesanded o Taime kinnitamine pinnasesse o Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport o Mõnede orgaaniliste ainete süntees o Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend Tunnused Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur) Peajuur: areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur.
18. Millised C4 taimede ainevahetuse iseärasused teevad need taimed sobivateks kasvama kuivas kliimas? C4 taimed koguvad CO2 mesofülli rakkudesse PEP karboksülaasiga. Moodustuvad oksaalatsetaat, mis konverteeritakse malaadiks. Malaat transporditakse lehe juhtkudede ümbrise rakkudesse, kus toimub dekarboksüleerimine. Saadakse CO2, mis on kasutatav Calvini tsükli jaoks. See vähendab fotorespiratsiooni ohtu (et Rubisco seoks O2). PEP karboksülaas transpordib CO2 otse Rubiscole. 19. Mis on gutatsioon? Vee eraldumine tilkadena hüdratoodide veelõhede kaudu. Asub leheservades juhtsoonte otstes. 20. Millised tingimused on vajalikud gutatsiooni toimumiseks? Kõrge õhuniiskus ja madal temperatuur (madal veepot. gradient süsteemis taim-atmosfäär). Toimub mõõduka taimejuure rõhu olemasolul, kui õhulõhed on suletud (nt varahommikul). 21. Õhulõhed avanevad kui turgor sulgrakkudes on suurem kui kaasrakkudes ja sulguvad kui turgor sulgrakkudes on väiksem kui kaasrakkudes 22
fotorespiratsioon surutakse maha ja sellega hoitakse CO2 kokku. · C4 taimed funktsioneerivad kui CO2 pumbad, teatud piirkondades kasvab CO2 kontsentratsioon, kuna Rubisco seob CO2'e hästi. Seetõttu on neil taimedel kriitilistes tingimustes saagikus suurem. pärgrakud; C2 taimedes saab suletud õhulõhede juures FS jätkuda malaadist vabaneva CO2 arvel 30. Mis on gutatsioon? Gutatsiooniks nimetatakse vee eraldumist tilkadena veelõhede e. hüdatoodide kaudu leheservades juhtsoonte otstes. 31. Millised tingimused on vajalikud gutatsiooni toimumiseks? Gutatsiooni soodustavad kõrge õhuniiskus (madal veepotentsiaali gradient taim-õhk vahel) ja madal temperatuur. Vesi eraldub gutatsiooni teel ka kui õhulõhed on suletud, näiteks öösel pimedas 32. Mis on gutatsiooni ja kaste erinevus?
kaudu, väiksematel kaugustel rakukestade ja –vaheruumide süsteemi ja vakuoolide katkendliku süsteemi kaudu Transpiratsioon ◦ Stomataarne: õhulõhede kaudu ◦ Kutikulaarne: kogu lehe pinna kaudu Transpiratsioon sõltub meteoroloogilistest tingimustest Veevaeguse tõttu suureneb imev jõud, mis ulatub juurteni Taimemahl: 0,1-0,4% org. ja anorgaaniliste ainete ebapüsiv vesilahus Gutatsioon: juurerõhu mõjul hakkavad taimed lehtede kaudu taimemahla eraldama. Taimede veebilanss Veekao vähendamiseks ◦ Kutiikula, vahakirme, karvad jne ◦ Vee kiire toimetamine juurtest lehtedesse Fotosünteesi kulgemiseks vajalik klorofülli sisaldavate rakkude tihe kontakt välisõhuga ◦ Päikeseenergia neelamisest soojeneb taim ◦ Vee aurumine suureneb Veevaeguse tekkimine ◦ Palav
annaabi.ee 
