välja Karl Vaino. EKP rahvusliku tiiva liider, hiljem pooldas Eesti iseseisvumist. EKP-st välja ei astunud ja praegust on pensionil ja poliitikasse ei sekku. EDGAR SAVISAAR - Rahvarinde liider. Imeplaani üks väljatöötajatest. 1990. a valimistel sai kõige enam hääli ja valitsuse juhiks. Hetkel poliitik. ARNOLD RÜÜTEL - ENSV Ülemnõukogu esimees. 2001. a sai EV presidendiks. Praegust passiivne poliitik. ENN TARTO - Nõukogude dissident. Viibis Gulagis, taasiseseisvumisaastail vabanes sealt. Võitles Eesti iseseisvumise eest. Oli isamaa üks juhtivamad poliitikuid. Praegu pensionil. TUNNE KELAM - Eesti Kommitee esimees, Isamaa liider, võitles Eesti iseseisvumise eest. Praegu europarlamendi saadik TV lk 66 ül 12 Mis eesmärgil loodi Eesti kodanike komiteed ja Eesti Kongress? Eesti Vabariigi kodanike kindlaks tegemiseks, kes seejärel valiksid enda esindusorgani Eesti Kongressi,
1953. Teise maailmasõja järgses NSV Liidus Stalini ajal: · toimusid tohutud massirepressioonid (sh. näiteks 1949. a. küüditamised Baltikumis) Vägivallapoliitikat teostasid Siseministeerium ja julgeolekuorganid. 1954 loodi KGB (eelkäija 1917 rajatud Tsekaa, hiljem nimi NKVD). Repressioonide juhiks Stalini ajal oli siseminister Lavrenti Beria. 1950. aastatel kandis NSVLis erinevaid karistusi 5,5 miljonit inimest, neist GULAGis 2,56 miljonit. · valitses ideoloogiline surutis ametlik ideoloogia oli kommunismiõpetus. Rõhutati maailma jagunemist kaheks vastandpooleks: 1) sotsialistlikud riigid head, eesrindlikud, helge tulevikuga jne. 2) kapitalistlik maailm vaenulik, võõras, roiskuv, manduv jne. Kaasnes teaduse politiseerimine (lõssenkim, kaotati "ebateadus" geneetika jne.). Ametlik kultuur kirjandus, kunst, muusika ülistas nõukogude võimu, kommunistlikku korda, Stalini isikut
Gulag ( ). 5 Figes, 2014 7 Lihtsalt öeldes oli Gulag vanglate ja sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan. Nagu öeldud, kasutati vangide tööd põhiliselt Siberis, aga ka teistel polaaraladel. Laagrite elanike töö- ja elamistingimused olid ebainimlikud. Neid koheldi julmalt ja eirati kõiki inimõigusi. Oma ülalpidamise eest pididki vangid tööd tegema. Kõige selle tõttu suri Gulagis tohutul hulgal vange: näiteks Gulagi esimese suure projekti Valge mere kanali kallal töötades suri lausa 25% seal töötanud vangidest 25 000 inimest. Nende surnukehad aeti lihtsalt auku.6 Aja jooksul kujunes Gulagist omamoodi riik riigis, kus kehtisid oma seadused, tavad, moraal ja spetsiifiline keelekasutus. Pärast Stalini surma 1953. a. lasti vabadusse 1.2 miljonit vangi ning Gulagi tegevus lõpetati täielikult 1960. aastal.7 6 Figes, 2014 7 Vära, Pajur, Tannberg, 2015
ollakse kriitilised. Seda kinnitab artikkel ,,Hitleri käsul olid Sõrve võitlejad määratud hukkumisele". Siiski käsitletakse selgelt enam Saksamaa sõjaajalugu võrreldes näiteks Nõukogude Liidu omaga. Lisaks ajalooartiklitele on ilmunud ka mitmeid ajalooga tugevalt seotud artikleid. Neljas käsitletavas numbris on ilmunud: ,,Mälestusmärk vabadusvõitlejast vaimulikule" (4/2010), ,,Eestlased Toropetsis" (4/2010), ,,Mälestusmemoriaal Noril-Gulagis hukkunuile" (1/2011), ,,Puhkama kodumaa mulda" (1/2011), ,,Maarjamäe mälestusväljaku sünniloost" (2/2011), ,,Musta lindi päeva mälestused" (2/2011), ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" (3/2011), ,,Sinimäed suvi 1944. Kohustus meenutada ja arutleda saatuslike 15 valeotsuste üle" (3/2011), ,,EVTÜ 1991 2011" (3/2011), ,,Vabadusvõitlejad
Kommunistide käsutuses oli tegus ja suurearvuline jälitusaparaat, nn NKVD, hilisema nimega KGB (tõlkes : riikliku julgeoleku komitee). Inimesi viidi kodust ära öösel. Enamasti ei pöördunudki need õnnetud enam kunagi koju tagasi. Kommunismi ohvreid arvatakse olevat ligi 30 000 000. 14 Tavaline tööpäev GULAGis Seesuguste orjalaagrite süsteemi hakati nimetama Aleksandr Solzenitsõni raamatu «Arhipelaag GULAG» järgi GULAG-iks. (esimesed tähed sõnadest: , Laagrite peavalitsus). Raamat ilmus Läänes 1973. a. ja paljastas Nõukogude Liidus kommunistide poolt toime pandud julmusi. Ajaloolaste andmeil on kommunistlikust GULAGist läbi käinud ligi 18 miljonit inimest. Kui siia lisada veel küüditatud (ümber asustatud) inimesed ulatub nõukogude totalitaarse reziimi ohvrite arv 25 miljonini
kommunistliku partei ladvikule, nn poliitbüroole. Kohalikud kommunistid (ka Eestis) täitsid Kremli (Moskva) kommunistidest ninameeste käske. Kommunistide käsutuses oli tegus ja suurearvuline jälitusaparaat, nn NKVD, hilisema nimega KGB (tõlkes: riikliku julgeoleku komitee). Inimesi viidi kodust ära öösel. Enamasti ei pöördunudki need õnnetud enam kunagi koju tagasi. Kommunismi ohvreid arvatakse olevat ligi 30 000 000. Tavaline tööpäev GULAGis Seesuguste orjalaagrite süsteemi hakati maailmas nimetama Aleksandr Solzenitsõni raamatu ,,Gulagi arhipelaag" järgi GULAGiks (esimesed tähed sõnadest: , Laagrite peavalitsus). Raamat ilmus läänes 1973. aastal ja paljastas Nõukogude Liidus kommunistide poolt toime pandud julmusi. Ajaloolaste andmeil on kommunistlikust GULAGist läbi käinud ligi 18 miljonit inimest. Kui siia lisada veel küüditatud (ümberasustatud) inimesed ulatub nõukogude
kurikuulsuse kui julm ja äärmiselt vägivaldne türann. Stalinismi aeg NVSL’is oli repressioonide ja Stalini isikukultuse absoluutne tippaeg. Kuid see muutus peale Stalini surma kui võimule tuli Hruštšov, kes kõigile ootamatult hakkas Stalinit kritiseerima ja tema pärandit lõhkuma. Hruštšovi ajal muutus riigis üleüldine poliitiline olukord, ning destaliniseerimise käigus lõpetati Stalini isikukultuse propageerimine ja hakati seda taunima, ning olukord muutus ka gulagis. Hruštšov hakkas vähendama sunnitöö osatähtust NSV Liidu majanduses, kuid see oli Stalini poolt nii sügavalt ühiskonda juurutatud, et gulagi ei olnud võimalik likvideerida, ning see kestis kuni NSV Liidu lagunemiseni. Kuigi gulagis olijate olukord paranes märgatavalt. Samuti muutus rahvusvahelisel tasandil suhtlus teiste riikidega. Hruštšov hakkas edendama rahulikumat kooseksisteerimis poliitikat (vastukaaluks
Vaino Väljas EKP 1. sekretär, kutsuti Nikaraquast diplomaatiliselt töölt tagasi, et vahetada välja Vaino. EKP rahvusliku tiiva liider, lõpuks pooldas Eesti iseseisvumist E. Savisaar IME plaani üks väljatöötajatest, rahvarinde liider, 1990. aasta ülemnõukogu valimistel sai kõige enam hääli ja sai valitsusjuhiks A. Rüütel - Eesti NSV ülemnõukogu esimees, taasiseseisvunud Eestis president al. 2001, praegu poliitik Enn Tarto dissident, viibis Gulagis, taasiseseisvumisaastatel vabanes sealt, võitles Eesti iseseisvumise eest, oli Isamaa üks juhtivaid poliitikuid T. Kelam Eesti Kommitee esimees, Isamaa liider ja võitles Eesti iseseisvumise eest, preagu Brüsselis europarlamendi saadik.
Nt Läänemeri puhtaks – ei vali mingit kindlat poliitikat, vaid liitun rohelistega. JEF-Eesti, Noored Eurooplased, Vabad Demokraadid, vabakonnad jne. Politoloogia nõrkuseks on, et peamiselt tegeletakse minevikuga ning märksa vähem prognoositakse tulevikku (valimiskäitumine, samuti poliitikute võimalik tegutsemine). Danzingeri järgi on 155 mln inimest surnud poliitiliste põhjuste tõttu XX sajandil. I MS – 14-16 mln, II MS – 50 mln, Gulagis – 30-35 mln (R. Medvedev), 20 mln (R. Conquest). See tähendab aga, et iga 38 inimene on surnud poliitilistel põhjustel. See on Danzingeri järgi 90-ndate alguses. Viimase kümne aasta jooksul on samas toimunud mitmed sündmused – endine Jugoslaavia, Tšetšeenia, Aafrikas Sudaan, Iraak, Afganistan jt. Politoloogia kõrgaeg oli II maailmasõja järgne periood u 1945-65. Tuntumad politoloogid: Hannah Arend (surn 1975), Francis Fukuyama, Zbigniew Brzezinski, Samuel Huntington, George F
Kui keegi oma loominguga läks etteantud raamidest välja, tuli seda inimest ka karistada. Kirjanik Boriss Pasternaki „Doktor Živago“ avaldati Läänes, anti ka Nobeli preemia, sellele järgnes Pasternaki vaenamine. Võeti vastu eraldi otsus, mis keelas NL kirjanikul Nobeli preemiat vastu võtta. Sellega suukorvistati kogu kirjanikkonda. H suhtumine Aleksander Solženitsõnisse- H toetas jutustuse „Üks päev Ivan Denissovitši elust“ välja andmist, mis kirjeldas GULagis toimuvat suhteliselt adekvaatselt. Mitmed H lähikondlased ütlesid, et see on teatud mõttes režiimivastane teos, ei ole vaja välja anda, H oli vastupidisel seisukohal. Tänu H-le saigi Solženitsõnist maailmakuulus kirjanik. Hruštšov pööras väga palju tähelepanu teaduse arendamisele- tema enda haridustee oli suhteliselt lünklik, oma ajastu kohta mõistis, et teaduse arendamine on kindlasti väga prespektiivikas. Oli seda
annaabi.ee 
