peegelkaamera prototüübi. 1924.a. laskis firma Leitz välja maailma esimese kompaktse väikekaamera (Leica). 1960 ja 70.a. tulid müügile poolautomaat- ja automaatkaamerad, automaatteravustamisega, elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks" 1991.a. Valmis esimene digitaalne peegelkaamera. 2000.a. Pannakse esimene kaamera talefoni sisse. Fotode liigid Grupipildid Maastikupildid Ööportreed Looduspildid Aktifotod Loomapildid Pulmapildid Ja palju muud Lastepildid Makropildid 2 Eesti tuntumat fotograafi Nimi Raamatud Tunnustus (2 näidet) "Kajakad kutsuvad" 1984 Eesti Eluteaduse Fred Jüssi (1966) Hoidja "Eesti linde ja loomi" 1989 E. Kumari
materjal. Hollandi maastikumaalide loojad vtsid abiks valguse ja hu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lid vga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil neme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid klatnavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes vlja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Krgele tasemele tusis Hollandis portreemaal. Suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja hingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti vrikates mustades rivastes, mida tiendavad suured valged kraed ja ktised. Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) Rembrandt (16061669) Naisi kgis, pitsi niplamas, kirja lugemas, ldse rahulikke argitoimetused intimised pildid Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu klje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes srama mne prlikee, heleda juuksekihara vi tooli polstrinaela
,lilledest jne. JAN VERMEER van DELFT 1632-1675 · olustikumaalija · maalidest õhkub rahu · mahe keldriluugivalgus · tegevus siseruumis (enamasti) · naine mõnd lihtsat tegevust tegemas (pitsi valm.,kirja lug.,piima valam.) · kollakad ja sinakad toonid · kunstikaupmees · 35 maali o Kunstnik oma ateljees o Köögitüdruk o Pitsiniplaja FRANS HALS 1580-1666 · portreekunstnik (karakterportreed) · ilmekad grupipildid · värvikad tüübid: kõrtsikülastajad,mustlased, ohvitserid,palgasõdurid · naeru erinevad varjundid o Püha Jüri laskurid o Mustlanna o Narr lautoga REMBRANDT 1606-1669 · maaligeenius · suurepärane graafik · rõhk valgusel-varjul, heledusel-tumedusel · hõõguvpunased ja kuldpruunid värvitoon · teemad: piibli, mütoloogia, olustik, maastik, portree · autoportree eraldi zanriks (75) o Dr
,,Inglise kuningas Charles I portree" 10.Hollandi zanrid e. Olustikumaal Frans Hals(maalis naeratavaid inimesi) ,,Naeratav kavaler" Uued zanrid tekkisid, vaikelu e. Natüürmort, olustikumaal, Väga palju oli kunstnikke , keda nim. ,,väikesteks hollandlasteks", nende maalide väikeste mõõtmete tõttu , maalid olid mõeldud tavakodanike elutubadesse Frans Hals(1581/85-1666; peetakse Hollandi maalikoolkonna rajajaks ja suurimaks Portreemeistriks; portreed kaaskodanikest; suured grupipildid; maalis mustlasi; kõrtsi külastajaid) ,,Haarlemi nõid" töödes elurõõmu , naeratavad inimesed ,,Naeratav kavaler" Rembrandt Harmenz van Rijn (1606-1669;väga hea graafik; maalija; algul maalis Piibliteemasid; looming on vaos hoitud;kinnine ; sügav; eriliselt peen heledate, tumedate toonide astmestamine ning lemmikvärvideks olid pruun ja kuldkollane;1634 abiellus rikka Sashiaga;1642 suri Sashia ning majanduslik olukord hakkas allamäge minema)
Kui varemalt nõudis just etikett, et ka meestel oleks igaks sündmuseks erinevate detailidega ülikonnad ja muud stiilielemendid, siis praegu on nõutav vaid „pidulik riietus“. Kommete õpetamine, sh ka sobiva riietuse valmise õpetamine peaks algama maast ja madalast – kodust. Kui praegu vanemad(ega ka vanavanemad) ei õpeta oma lapsi kandma pidulikke riideid näiteks lasteaia jõulupidudel, siis vaevalt teevad nad seda ka koolis. Järjest tavalisemaks muutuvad grupipildid inimestega pidulikus riietuses, kus just see pidulik element on näiteks triiksärk koos teksapükstega. Samas on meeste riietumisstiil järjest rohkem argisemaks muutumas ja meid ümbritsev keskkond soodustab ka meeste stiilijärgimist ja enesest lugupidamist. On suurenenud näiteks reklaamide hulk, kus on reklaamitavateks toodeteks meeste riided ja jalanõud. Riietumisega seonduvate muutumiste kõrval on suureks muutuseks ka inimeste üldine vabameeldus
peenetundeline.Peetakse paraadportree alusepanijaks. Londonis õuemaalija. 4. Paraadportree-inimesi kujutatakse meeldiva ja väärikana, kui vaja-ka noorema ja ilusamana.Suur tähelepanu rõivastusele. 6. Hiiglaslikule kunstikollektsioonile pani aluse Katariina Suur. Talvepalee ruumidesse kogunesid tsaariperekona liikmed üksildustundidel, sellest ka prantsuskeelne nimetus ,,ermitage" mis tähendab eraklat. 7. Frans Hals- maalis ainult inimesi. Eriti ilmekad on suured grupipildid ja väga hästi õnnestusid tal naervad inimesed. 8. Jan Vermeer-on äratuntav maalide kollakates ja sinistes toonides koloriidi järgi. 9. Vermeer töötas ühe töö kallal väga kaua ja temalt on säilinud vähe pilte (ca 35), arvatakse, et ta rohkem ei jõudnudki. 10. Koloriit-maalikunstis pildi värvikäsitlus, värvide kogumõju, iseloomustav värving. 11. Rembrandt- eelistas tumepruuni, tumepunast ja kullakarva. Kasutab heledust- tumedust, valgust ja varju
Van Dycki habe · Jacob Jordaens · Tuntuimad kunstnikud: Jan Wildens- jahipiltide maalija, Adrian Brouever- talupoegade elu, David Teniers Noorem- rahvaelu, suured rahvahulgad looduses lõbutsemas, Synders- natüürmordid, surnud loomad. · Holland: Võitis kalvinismi reformatsioon, kirikupillid tagaplaanil. Portreekunst, loodusmaal, zanrimaal, meremaal, natüürmort. · Frans Hals Vanem(1580-1666)- Portretist, lautomängija, grupipildilooja. Erinevate gildide ja tsunftide grupipildid. Lõbus joodik. · Rembrandt Harmenz van Rijn(1606-1669)- Osad kunstiajaloolased peavad teda maaligeeniuseks. Hindab vormi tõde, mis ei tee ei ei ilusal ei inetul. Pilte iseloomustab keldrivalgus- hele tumedus. Äärmiselt produktiivne, maalinud kõikidel teemadel. Sr Tulpia anatoomia - võitis üldsuse tähelepanu. Samal aastal abiellus Saskiaga. Saskia jõukas, polnud ühtegi majandusliku muret, sai maalida kuidas hing ihkas. Pildid Saskiast. Batsheba vannis. Danae
kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/291682) Kõrgele tasemele tõusis Hollandis portreemaal. Seda soodustasid tollal moes olnud suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja ühingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti väärikates mustades rõivastes, mida täiendavad suured valged kraed ja kätised. Tihti kujutatakse kõrgetes ülalt aheneva põhjaga torukübarates mehi, vahel ka tärgeldatud tanudes vähese iluga vanemapoolseid emandaid. Selliseid pilte lõi ka kuulsaim tolleaegne portretist Frans Hals (15801666). Peamiselt maalis ta aga värvikamaid tüüpe: kõrtsikülastajaid, mustlasi, suurte pitskraede ja
armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/29-1682 Kõrgele tasemele tõusis Hollandis portreemaal. Seda soodustasid tollal moes olnud suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja ühingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti väärikates mustades rõivastes, mida täiendavad suured valged kraed ja kätised. Tihti kujutatakse kõrgetes ülalt aheneva põhjaga torukübarates mehi, vahel ka tärgeldatud tanudes vähese iluga vanemapoolseid emandaid. Selliseid pilte lõi ka kuulsaim tolleaegne portretist Frans Hals (1580-1666). Peamiselt maalis ta aga värvikamaid tüüpe: kõrtsikülastajaid,
Elas läbi 17. saj. suure tõusu. Tekkis uusi maaliliike: olustikumaal, natüürmort, loomamaal, linnavaated, mere-, maastikumaal. Sel perioodil oli väga palju kunstnikke, kellest osa nim. väikesteks hollandlasteks, kuna maalid olid väiksemate mõõtmetega. Kunsti tellijaks nüüd ka kodanlane. Mitte enam kirik ega paleed. Frans Hals naeratavad lõbusad inimesed Naeratav kavaler Hollandi maalikoolkonna rajaja, portreemeister. Portreed kaaskodanikest. Eriti hästi õnnestusid tal grupipildid tsunftiliikmetest, maakaitseväeohvitseridest, kus iga portreteeritav on eri iseloomuga. Maalis ka mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega, ohvitsere, palgasõdureid, kõrtsiskäijaid jne. Töödes palju elurõõmu, loomulikkust, eriti õnnestusid naeratavad inimesed. Naeratav mustlanna Lõbus joodik Broecke portree Haarlemi nõid Rembrandt Harmenz van Rijn Alustas väikeste väga ühtlaselt maalitud piibliteemadega. Oli maalija ja ka graafik.
· Tuntuimad kunstnikud: Jan Wildens- jahipiltide maalija, Adrian Brouever- talupoegade elu, David Teniers Noorem- rahvaelu, suured rahvahulgad looduses lõbutsemas, Synders- natüürmordid, surnud loomad. · Holland: Võitis kalvinismi reformatsioon, kirikupillid tagaplaanil. Portreekunst, loodusmaal, zanrimaal, meremaal, natüürmort. · Frans Hals Vanem(1580-1666)- Portretist, lautomängija, grupipildilooja. Erinevate gildide ja tsunftide grupipildid. Lõbus joodik. · Rembrandt Harmenz van Rijn(1606-1669)- Osad kunstiajaloolased peavad teda maaligeeniuseks. Hindab vormi tõde, mis ei tee ei ei ilusal ei inetul. Pilte iseloomustab keldrivalgus- hele tumedus. Äärmiselt produktiivne, maalinud kõikidel teemadel. Sr Tulpia anatoomia - võitis üldsuse tähelepanu. Samal aastal abiellus Saskiaga. Saskia jõukas, polnud ühtegi majandusliku muret, sai maalida kuidas hing ihkas. Pildid Saskiast. Batsheba vannis
annaabi.ee 
