erinevad sfäärid, nt litosfäär, biosfäär jne. Maakoore ülaosast kuni tropopausini(atmosfääris). ,,Loodus on ühtne ja terviklik" - Dokutsajev ja Humboldt Humbolt maadeavastaja, geograafia rajaja Richhofen - geograafia rajaja Ritter inim ja antropogeograafia, geograafia rajaja Ratzel - inim ja antropogeograafia, geograafia rajaja Passarge maastikuteaduse rajaja EV eelne: Scmidt uuringud Eesti aluspõhja Klinge soodeuurija Grewingk koostas baltimaade geoloogilise kaardi EV aegne: Gräno Eesti geograafia ja maastikuteaduse rajaja, jaotas maastikuvormid nelja gruppi. Tammekann uurimus ,,Eesti maastikud", aerofotod Kant Eesti 1. majandusgeograafia professor. Piiritles maastikud kaheks, Kõrg-Eesti ja Madal-Eesti Kirde uuris kliimat Nõmmik Eesti esimene mullastikukaart II ms järgne: Varep Teise ms järel üks suurimaid geograafia teadlasi. Koostas 12 maastikutüüpi. Kildema Kompleksprofiil
linnapea. Aleksander Läte esimese sümfooniaorkestri asutaja, konservatooriumi haridusega kutseline helilooja. Miina Härma komponeerija, esitas ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. August Wiera ,,Vanemuise" juht, kes muutis etendused iganädalasteks . Karl Menning ,,Vanemuise" juhtimise üle võtnud juht 1906.a , Berliinis lavastamist õppinud tüüp. Teadlased : Carl Schmidt füüsikalise keemia rajaja Alexander Schmidt verefüsioloogia uurija Constantin Grewingk geoloogia ja arheoloogia asjatundja Werner Zoege von Manteuffel esimese eduka südameoperatsiooni tegija. Kirjandus: Mihkel Veskel, Ado Reinvaldi,Friedrich Kuhlbars ja Lydia Koidula Rahvusromantilise isamalüürika kirjutajad. Eduard Vilde romaanikirjanik, kelle ajalooline triloogia märkis kriitilse realismi õitsengut Juhan Liiv luuletaja. Kujutav kunst: Johann Köler portree ja maastikumaalimisele alusepanija August Weizenberg marmorisse raiutud portreede tegija
Eestis sai kõrgharidust omandada Tartu Ülikoolis, Tartu Veterinaariainstituudis, Mihhail Rostovtsevi Tartu Eraülikoolis ja Anton Jassinski Tartu Kõrgemal Nais-kursusel. Oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osakaal. Teadus Peamine teaduskeskus oli Tartu ülikool, seal töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi: Carl Schmidt - füüsikaline keemia, Aleksander Schmidt - verefüsioloogia uurija, Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja Grewingk. Seoses venestusega lahkusid paljud sakslased ning teadustegevuses saabus mõõnaperiood. Alles peale sajandivahetust kerkisid esile vene rahvusest mainekad õppejõud - Vladimir Grabar - rahvusvahelise õiguse spetsialist, Jevgeni Tarle - Napoleoni uurija. Eestlasi oli ülikooli õppejõudude seas harva, ainult eesti keele lektori kohtadel töötasid Hermann ja Veske. Maailmasõja aastail lisandusid Kõpp - usuteadlane, Paldrok ja Koppel meedikud.
L S Berg- vene geograaf S Passarge- saksa geoloog 4. Maastikuteadus Eestis enne II MS, nimed ja millega tegelesid See periood oli maastikulisi uurimusi ettevalmistav periood. Mõisteti eri maastike omanäolisust ja Eestimaa piirkondadele anti vastavalt pinnamoele nimetusi nt Haanja kõrgustik, Vooremaa, Alutaguse jne C.F. Scmidt- uuringud Eesti aluspõhja ja kvaternaarigeoloogia ja Põhja-Eesti taimestiku kohta, Muhu saare uuringud C.C.A. Grewingk- Baltimaade geoloogiline kaart V.Dokutsajev- kompleksse uurimise idee, ekspeditsioonid, Narva ja Haapsalu muldade kujunemislugu J.C.Klinge- esimene soouurija, soode hüdrograafia rajaja, selgitas järvede kinnikasvamist H.M.Hausen-Baltimaade pinnakatte ja vormide uurija NB! J.G.Granö- Eesti teadusliku geograafia ja maastikuteaduse rajaja, Tartu Ülikooli geograafia Instituudi rajaja, Eesti loodusuuringute ja sotsiaalruumide uuringu (nt maakonnad) alusepanija,
oma kindlaksmääratud alad, mille piires nad liikusid nn reviirid või ka püügipiirkonnad. Selliste piirkondade sees olid sessoonsed asulad, kuhu järjekindlalt teatud aegadel tagasi pöörduti. Kunda asula Dateering: 8700-4950 ema. Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Kiviaegne asula leiti siis, kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Sealt saadud leidude tulemusel tegi Grewingk seal proovikaevamisi juba 1886. aastal. 1933-37 kaevas Kundas Richard Indreko, seejärel kaevati veel 1949 ja 1961. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Ahingutest leiti üks järvekriidist koos meetripikkuse haugi luustikuga. Leidude hulgas oli üldse ohtralt harpuune, odasid, heiteodaotsikuid, aga ka kivikirveid ja näiteks õõnestalbu (kasutati ilmsselt puunõude valmistamiseks)
loodi juba 1870,aastatel. -Eestis oli võimalik omandada ka kõrgharidust( Tartu Ülikool, Tartu Eraülikool jpt.) Teadus -Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi. -Esialgu oli nendeks enamasti sakslased: füüsikalise keemia üks rajajaid Carl Schmidt, verefüsioloogia uurija Alexander Schmidt, Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja -Constantin Grewingk. -Alles pärast sajandivahetust kerkisid uute vene rahvusest õppejõudude seas esile nimekad teadlased- sünteetilise kautsuki valmistaja Ivan Kondakov, rahvusvahelise õiguse spetsialist Vladimir Grabar, Napoleoni-ajastu uurija Jevgeni Tarle. -Esimeste edukate südameoperatsioonidega sai kuulsaks Werner Zoege von Manteuffel. -Mihkel Veske ja Karl August Hermann olid kaitsnud Leipzigis doktorikraadi, kuid eesti keele professuuri neil luua ei lastud.
• Tuntud eelkõige populariseerijana (Time team) Arheoloogia algus Eestis • Kaks peamist lähtekohta: 1) Kirjaliku info süstematiseerimine kinnismälestiste kohta – August Wilhelm Hupel (1737–1819) – Eduard Philipp Körber (1770–1850) – Johann Christian Brotze (1742–1823) 2) Esimesed välitööd Kaks Liivimaa ringreisi – Friedrich Kruse (1838) Teos: “Necrolivonica” (1842) Baltisaksa arheoloogid Eestis • Constantin Caspar Andreas Grewingk (1819–1887) • Tartu Ülikooli mineroloogiaprofessor • Uuris peamiselt kiviaega (Kunda leiukoht) • “Gooti teooria” rajaja • 1865 avaldas raamatu “Das Steinalter der Ostseeprovinzen”, mida võib lugeda esimeseks teaduslikuks Eesti arheoloogia käsitluseks • Järgmine juhtiv uurija – ajalooprofessor Richard Hausmann (1842–1918) keskendus eelkõige raua- ja keskajale Eesti muinasuurimise algus • Jaan Jung (1835–1900) • Abja koolmeister
). Proovidest samal ajal avastaud selgus, et enamik 40-50 000 a tagusest ajast. 2,7 kg Põltsamaa oma aga 11 (7000 eKr). Täheldada 600 a tagasi elanud (9600 eKr) mammuti oma. Üks ajakiri väitis seepeale, on merel käimise et eestlased lõid maha viimase mammuti. Tegelikult on tunduvalt paremini kasvu (viigerhüljeste säilinud Siberis, seal kõige nooremad 6000 a vanad (e 4000 eKr) küttimine) Kunda Lammasmägi (8000-7000 eKr; väike saareke) Konstantin Grewingk (18191887) asus 1-2 m sügavuses järvekeses. Leitud suhteliselt TÜ geoloogia professor. Ta pani paika, et vähe sealt, rohkem järvepõhjast (paremini säilinud) Kunda on Eesti vanim asula (leiti 1872) Kunda kultuur iseloomulik on sarv- ja luuesemete rohkus. Kivilihvimine (kivikirveste kasutamisel), mujal tuleb kasutusele alles neoliitikumis Pulli asulakoht (9000 eKr) meri Pulli asulas suhteliselt palju musta kvaliteetset tulekivi. ujutas üle ja setted kanti peale
muististe põhjal ühiskonna minevikku. Arheoloogia alged ulatuvad renessanssiaega, kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid. Arheoloogia, kui teadusharu tekkis 19.sajandil. Siis jagati muinasaeg kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti poolt 1871. aastast alates. Eestis alustas arheoloogilisi uuringuid C. Grewingk 1860-ndail. Aritmeetika – arvutamisõpetus. Matemaatikateadus haru, mis tegeleb arvude lihtsamate omadustega ning nendega sooritatavate tehetega.Vanimate kirjalike allikate kohaselt kasutati lihtsamaid aritmeetilisi tehteid luba Vana-Egiptuses ja Babüloonias, kus seda oli vaja hoonete ja püramiidide rajamisel See toimus umbes 2000 aastat eKr. Aritmeetika põhioperatsioonid on liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine. Aritmeetika alla kuuluvad aga ka tehted
annaabi.ee 
