Täpsemalt millised ajuosad vastutavad olulisemate isiksuseomaduste eest. 7. Evolutsiooniline paradigma üritab tuletada isiksuseomadusi liigi evolutsioonilisest ajaloost (Allik, Realo ja Konstabel 2003). ALLIKALOEND: Allik, J; Konstabel, K; Realo, A. (2003). Isiksusepsühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, T; Maruste, R. (2008). Psühholoogia alused. AS Kirjastus Ilo, Tallinn. (Mõttus, Realo, ja Allik, 2011: lk 387; Gottfredson, 1997 Allik, J; Mõttus, R; Realo, K. (2011). Intelligentsus. lk 387; Gottfredson, 1997. (08.10.2017) https://et.wikipedia.org/wiki/Isiksusepsühholoogia, 2017 Allik, J; Mõttus, R; Realo, K. (2011). Intelligentsus. lk 387; Gottfredson, 1997. (08.10.2017) https://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus, 2017 Moodle materjal, Psühholoogia- intelligentsus, lk 500-520 Allik, J; Mõttus, R; Realo, K. (2011). Intelligentsus. lk 387; Gottfredson, 1997. (08.10.2017) https://et
karjääriplaneerimises. Pakkus välja 3-astmelise teooria (enda joonte tundmine, tööturu tundmine ja ratsionaalse otsuse tegemine selle info põhjal). John Lewis Holland (1919-2008) The Psychology of Vocational Choice (1966) The Vocational Preference Inventory (1953) The Self Directed Search (1970, 1977, 1985 & 1994) Making Vocational Choices: A Theory of Careers (1973, 1985 & 1997) The Dictionary of Holland Occupational Codes (1982, 1989 & 1996, with Gottfredson) The Position Classification Inventory (1991, with Gottfredson) The Career Attitudes and Strategies Inventory (1994, with Gottfredson). J. Hollandi teooria Enamikku inimestest saab kategoriseerida ühte kuuest tüübist: Praktiline, Intellektuaalne, Artistlik, Sotsiaalne, Ettevõtlik, Konventsionaalne. Inimesed otsivad keskkondi, mis võimaldavad neil rakendada oma oskusi ja võimeid, väljendada oma hoiakuid ja väärtusi ning täita sobivaid rolle. Praktiline (doer)
motivatsioon on püsivam. Väljendub ka paremates saavutustes - Mõttelaad on tugevalt seotud sotsiaalmajandusliku staatusega - Kasvule orienteeritud mõttelaadiga lapsed on koolis edukamad II loeng – Intelligentsus Mis on intelligentsus? - Tavamõiste mille tähendusest inimestel on üsna udune arusaamine - Teaduslik mõiste mis on defineeritud teadlaste poolt mingi uuritava nähtuse tähistamiseks Gottfredson – intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muuhulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamattarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Esimene intelligentsuse test - Alfred Binet - Prantsuse koolides oli vaja kindlaks teha õpilaste sobivus koolihariduseks
(juhtimis- ja organisatsioonilised oskused); 8. peegelduse arendamine: reflekteerides õppimist ja töökogemust - arendavad õpilased iseseisvust, teadmisi ja harjumusi. (õpilased reflekteerivad enda tegevusi). (Cedefop, 2015) 2.1.1 Kutseidentiteet Kui Kerschensteineri jaoks jooksis nn enesemõistmise teema läbi tema töökooli kontseptsioonist, siis tänapäeva juurde tulles saab seda seostada kutseidentiteediga. Holland, D. Gottfredson ja Power määratlesid kutsealane identiteeti kui "selge ja stabiilse pildi omamine oma eesmärkidest, huvidest, isiksusest ja andidest. " (Holland, Gottfredson, Power, 1980). Tundub, et kutseidentiteet on eriti tugevaks tunnuseks riikides, kus on või kavatsetakse arendada kutsehariduses nn duaalne mudelit. (Cedefop, 2015). Duaalses mudelis toimib erialaliitude ja riiklik koostöö, sellest mudelist on pärit ka meile tuntud õpipoisiõpe ja praktika süsteem
• Perkond • Kool • Eakaaslased • Kirik Sotsiaalse protsessi teooriad Õpiteooriad Diferentsiaalsete assotsiatsioonide teooria (Sutherland) Alaealiste õigusrikkujate (delkventne) subkultuur (A. Cohen) Võimaluste teooria (Cloward & Ohlin) Neutraliseerimise teooria (Sykesja Matza) Kontrolli teooriad Sotsiaalse kontrolli teooria (Hirschi) Enesekontrolli teooria (Gottfredson ja Hirschi) Märgistamise teooriad ehk sotsiaalse reaktsiooni teooriad Märgistamine(Howard Becker) Primaarne ja sekundaarne deviantsus(Lemmert) Diferentsiaalsete assotsiatsioonide teooria 1. Kriminaalne käitumine on õpitud, nagu ka seaduskuulekas käitumine. 2. Kuritegelikku käitumist õpitakse vastastikuste mõjutuste kaudu kommunikatsiooniprotsessis 3.
the ability to reason, plan, solve problems, think abstractly, comprehend complex ideas, learn quickly and learn from experience. It is not merely book learning, a narrow academic skill, · Whether cognitive differences predict anything about real life or test-taking smarts. Rather, it reflects a broader and deeper capability for comprehending our surroundings--'catching on', `making sense' of things, or `figuring out' what to do." (Gottfredson, 1994) Alfred Binet (1857-1911) Sir Francis Galton (1822-1911) Father of IQ testing · Half cousin of Charles Darwin · Tests on his children
PEATÜKK 11 – intelligentsus. IQ ja edukuse vahel ei ole mingit seost (Bob Sternberg). Esimene intelligentsustest oli mõeldud ainult lastele – et leida need, kes ei olnud koolis võimekad; neile määrati „vaimse ortopeedia“ kursusi (Alfred Binet). Intelligentsust mõjutab elukeskkond (nt vaesus alandab ja haridus tõstab). Kõrgem IQ = rohkem raha, edukam karjäär, pikem eluiga, tõenäosus liiklusõnnetuses hukkuda väiksem (nt. Deary & Derr, 2005; Gottfredson, 2004; Kuncel et al, 2004). WAIS, WISC – intelligentsustest, koosneb mitmest alamtestist Faktoranalüüs – statistiline meetod, mille käigus uuritakse mitmesuguste testide omavahelisi seoseid. Eesmärgiks on välja selgitada, kas kõiki teste mõjutavad samad tegurid või on need erinevad (Charles Spearman). Voolav intelligentsus – võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega.
· Intelligentsus on rahvusvaheline termin vaimsetele võimetele. See tuleneb ladinakeelsest sõnast intelligentia, mis tähendab arukust, taibukust ja üldist vaimse arengu taset. · Seega ei ole intelligentsus mitte raamatust loetud tarkus, hea mälu või eeskujulik õppeedukus koolis, vaid sügavam ja üldisem võime asjadest aru saada, kohaneda olukorraga, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. 52 silmapaistva uurija üksmeelne määratlus (Gottfredson, 1997) Intelligentsus on väga üldine vaimne omadus, mis muude asjade kõrval eeldab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, saada aru keerulistest deedest, õppida kiiresti ja õppida kogemustest. See ei ole lihtsalt raamatutarkus, kitsalt akadeemiline või testidele vastamise oskus. See on laiem ja ka sügavam võime aru saada, mis ümbruses toimub asjadest arusaamine ja nende mõistmine või selle väljanuputamine, mida oleks vaja teha."
· Kahju tegemise kavatsus peab pärinema millestki baasilisemast kui kättemaks, ehk ellujäämise ja kohanemise vajadusest · Inimliku agressiivsuse ilmingute aluseks peetakse kontrolli rakendamise vajadust. Näiteks vägivaldsetel kurjategijatel on nõrgad inimeste ja olude kontrollimise oskused, mida nad kompenseerivad füüsilise vägivalla kasutamisega · Üks mõjukas kuritegude teooria eeldab, et kurjategijail on madal enesekontroll (Gottfredson & Hirschi, 1990). See seletab, miks kuritegusid, antisotsiaalseid ja agressiivseid tegusid tehakse (Brannigan, 1997) Agressiivsuse uuem määratlus · Kui eeldada, et agressiivsus tuleneb vajadusest teisi kontrollida ja et inimesed erinevad üksteisest selle omaduse osas, võib agressiivsust defineerida püüdena rakendada kas vaimse või füüsilise kahjustamise akte teiste üle kontrolli saavutamiseks. Uues definitsioonis
annaabi.ee 
