getaltpsühholoogid? 20. Milline on keelelise relatiivsuse hüpotees? 21. Milline on L. Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus? ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu Ülikooli Kirjastus Bachmann, T., Maruste, R.(2003). Psühholoogia alused. Fisher, R.(2004). Õpetame lapsi õppima. Tartu: AS Atlex. Fisher, R.(2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: AS Atlex. Gopnik, A., Meltzoff, A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Grauberg, E.(1996). Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn : Bakalaureuse Erakool. Krull, E. (2000).Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat.Tartu Ülikooli Kirjastus. Küttis, K. (2003). Arengu- ja pedagoogiline psühholoogia. Viljandi. (WWW) Leppik (2004). Laps ja tema mõtlemise arendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn. Tulviste, P. (1984)
mõtlevaid olendeid mittemõtlevatest, osutub üsna erinevaks. Juhul, kui arvuti on võimeline mõtlema või siis võimeline malet mängima, lahendama võrrandeid, diagnoosima haigusi ja määrama kindlaks kivimite koostist, siis beebi, kelle aju on kõige komplitseerituma arvuti omast palju keerulisem, võiks samuti olla võimeline mõtlema. Juhul, kui masin suudab keerulist programmi käivitada, siis suudab seda teha ka beebi (Gopnik, Meltzoff, Kuhl 2003: 172). Mida võib aga öelda beebi ajusid käivitavate programmide kohta? Missuguseid teabeesitlusi ja reegleid nende programmid kasutavad? Praeguseni pole meil kaugeltki selged nende 36 süsteemide töötamise üksikasjad. Üks selle olulisi põhjuseid on, et beebide ajud töötavad ilmselt erinevalt olemasolevatest inimese poolt valmistatud arvutitest. Aga samas on meil
Gordon Gallup peeglitest: magava looma laubale tehakse märk mida näeb vaid peegliga, kui peeglisse vaatav loom puudutab laiku oma laubal vms, võib oletada, et tal on enesteadvus (tunneb ennast peeglis ära) Peeglitesti on läbinud simpans, orangutan, gorilla Koko, bonobo ahv, inimene (kandidaadid: elevant, haarakas, afaliin) Peeglitesti EI OLE läbinud koer, tuvi, kaputsiinahv Lapsed õpivad end ära tundma alles 2. eluaastaks. Alison Gopnik kommitest: kommikarbis pliiatsid, küsitakse lastelt mis sees on. Vastus: "kommid", hiljem väidavad kõik 3. aastased, et arvasid seda kohe algusest peale Rahvapsühholoogia tüüpilised teadmised inimese hinge- ja vaimuelu nähtuste, käitumise kohta nt arvamus, et ainulapsed närvilisemad, vähem sotsiaalsed. Uurimustes ei vasta tõele. Enamusel juhtudel ei vasta rahvuse stereotüübid tegelikele isiksuseomadustele!
Delfiinid hakkavad peegli ees edvistama J st delfiin ei arva, et peeglis on keegi teine, et lähe peeglit toksima) Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti) • Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus) • 4-aastane laps suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine) - - Gopnik & Astington (1988) – kommikarbi test. - kommikarbis on pliiatsid. kui laps mäletab, et ta arvas alguses, et karbis on kommid, on eneseteadvus. Kõrgem eneseteadvus on veel siis, kui arvab, et uus laps arvab kah, et karbis on kommid (mis siis, et selleks hetkeks see laps juba teab, et karbis on pliiatsid) http://www.jstor.org/stable/1130386? origin=JSTOR-below-page Lewis & Osborne (1990) väidavad oma katsete põhjal, et juba ka
olemas enda peeglis äratundmise võime. · Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti) · Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus) · 4-aastane laps suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine) - - Gopnik & Astington (1988) kommikarbi test. 37. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? 1. staadium ~ 5% uneajast alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid.
juurde, mis värvi kass on ja mis häält ta teeb. Kui laps aga peaks ütlema lehma kohta kass, siis on sõbralik parandamine muidugi omal kohal. Ära pööra väikelapse ütluse vormile liiga suurt tähelepanu – peamine on jutu sisu ja rääkimistahe. Lapse (kõne) arengu teemast sügavamalt huvitatutel võiks soovitada lugeda kolme väga kasulikku ja huvitavat raamatut: „Terane laps“ Sally Ward „Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest.“ A. Gopnik jt. „Arendav algus“ Margaret Sassè Allikas: www.okobeebi.ee/?p=929 Tabel 1. Kirjutamis- ja lugemisoskuse arengu perioodid Frithi (1985) ja Ehri ( Ehri & McCornick,1998) mudeli järgi. Arenguperioodid Lugemine Kirjutamine Kuidas ära tunda? Logograafiline Laps “loeb” oma ümrust, Lapse kirjutis meenutab Laps “loeb” raamatuid,
14 Kasutatud materjalid: [WWW] Mõtlemine. Vikipeedia vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5tlemine [28.12.2008] [WWW] Loominguline mõtlemine lepo.it.da.ut.ee/~kpata/ppt/Loominguline.doc [28.12.2008] [WWW] Õppida mõtlema.(2005). http://www.hot.ee/eririnne/heureka/title_heur.htm [28.12.2008] Einon. D (2000). Meie tark laps. Maalehe raamat. Fisher, R.(2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: AS Atlex. Gopnik, A., Meltzoff, A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Leppik (2004). Laps ja tema mõtlemise arendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus. Rumberg, T., Uljas, J. (2002) Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik. Tallinn : Koolibri. Tiko, A. (1996). Lapse areng ja selle jälgimine. Alushariduse õppekava projekt (tööversioon). 15
Mitmed uurijad on leidnud, et motoorse alaaliaga lastele on eriti raske gramma- tiliste vormide moodustamine ja omandamine (Rice 2007; Bishop, 2004). Sobotovitš (1995) märgib, et kui eakohase arenguga laps omandab grammatiliste vormide moodus- tamise kolmandal eluaastal, siis motoorse alaaliaga lapsel kulub selleks aastaid ning puudujäägid selles vallas võivad esineda veel teismeliseeas (tsit Sülla, 2011). Gopnik (1990), toetudes uurimustele inglise, kreeka, jaapani ja prantsuse keeles, seletas alaaliaga laste morfoloogilisi raskusi sellega, et neil puudub arusaamine vormimoodustuse funkt- sioonist. Nende jaoks ei moodustu sõnavormid reeglipäraselt, vaid on kui valmissõnad, mida õpitakse ja salvestatakse sõnavarasse neid analüüsimata (tsit Raidsalu, Padrik, 2011). Grammatikapuuded avalduvad tavaliselt grammatiliste tunnuste ärajätmises ja
„Teismeline“ 1. Arengupsühholoogia1 (koost. S.Pree). 2000/2007, vt. www.zone.ee/sirpre 2. Arukas laps, Terane laps, jne. 3. Baltes, Reese & Lipsitt, 1980. 4. Barnard (2005) Kuidas aidata depressioonis last 5. Butterworth, G.,Harris,M. (2002) Arengupsühholoogia alused. 6. Craig, G.J. Human Development 7. Dainow, S. (1997) Elu võimalikkusest koos teismelisega. 8. Gopnik (2003) Kuidas beebid mõtlevad? 9. Gurian (2004) Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. 10. Lapse areng. 2005 11. Leppik, P. (2000) Lapse arendamise ja õpetamise probleeme koolis, A osa 12. Leppik, P. (2004) Lapse ja tema mõtlemise arendamine 13. Mangs Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 14. Miller, P.H. 1983 15. Nõmme (2005) Hüpi lasteaias. 16. Ojala (2005) Mõista mind, teismelist. 17. Paloheimo (2002) Lapsepõlve mõjud.
annaabi.ee 
